Lumelaav iin id 4.B Helin Olivia Sev tsnko Mis on lumelaviinid? 0 Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Kuidas tekib lumelaviin? 0 Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. 0 Lumelaviin tekib sulailma ja tavaliselt paksu lume tõttu. Mida kumeram on mägi seda suurem oht on lumelaviini tekkimisel. 0 https://goo.gl/xhhyXB Lumelaviinides vigastatud. 0 Vähestel juhtudel ei saa keegi lumelaviinide korral surma. Tavaliselt saavad vigastada lähedal asustatud inimesed, lumelaudurid, suusatajad ja loomad. Lumelaviini kahjud. 0 Osades suusakuurortites tehakse väiksemat sorti plahvatus öösel mäe peal. Kuna nad näevad, et lund on liiga palju. Hommikul
Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...................................................................................................................... Tsunami..........................................................................
hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühib kõik oma teelt või siis, et koju tulles ei leiaks eest vaid maja varemed, kuna maavärin on purustustöid teinud. Samas pole kõik Eestimaal nii roosiline. Palju probleeme tekitab majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida rahva pealt. Seetõttu kannatame just meie. Eesti palgad on suhteliselt väiksed ning elu on kallis. Pidevalt tõusevad kütte ja elektri hinnad ning toiduained kallinevad. See omakorda põhjustab inimeste, kes
võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa
kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poeem, mis ei olnud algselt plaanitud teatrilavale vaid ettelugemiseks. Tänu sellele on seda väga raske lavastada, kuna teoses on palju kohti, mida pole laval võimalik saavutada (lumelaviin, tormiline meri). Kuid siiski on see lavadele jõudnud ja saanud suure tunnustuse osaliseks. „Brand“ on väga intrigeeriv teos ja põhineb motol „Kõik või mitte midagi“, sellise põhimõtte järgi elamine võib tunduda lihtne, kuid kui seda võtta niivõrd tõsiselt, kui seda tegi Brand on sellel teised tagajärjed. Etendus tekitab vaatajas palju raevu ja vastakaid tundeid, kuna peategelane ei suuda oma kinnisideest ka
Lahkub soojuskiirgusena, mis hajub maailmaruumis. Väge vähe ka maa siseenergia, mis põhjustab laamade liikumist, ning vulkaanide purskamist ja maavärinaid Inimese energiatarve- füsioloogiline energiatarve- toit. Sõltuvalt kulutatavast energiahulgast on erienv ka energiatarve. Mehaaniline energia- kütuste põletamisel vabanev energia, voolava vee või tuule abil saadav energia. Tuumaenergia. Kin. En.- grav.en.-maa ja kuu, elastsusen.- jääaeg. Pot. En.- kulgliikumine, voolav vesi, lumelaviin. Pöörlemisen. Coriolise jõud. Võnkumine- murdlaine.
Fjordrannik- fjordidega liigestatud rannik (Norra, Tsiili, Uuus-Meremaa rannik). Riarannik- rannikutüüp,on liigestatud kitsastest ja sügavatest fjorditaolistest lahtedest ja poolsaartest(kurdmäestiku ahelikud paiknevad rannajoonega risti). Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e
· Jaapani, California jt maavärinaohtlike riikide päästekomiteed on ette valmistatud maavärina puhuks (päästmine, toidutagavarad, ravimid, info liikumine jmt). Ülesanne: Kuidas käituda maavärina korral viibides ruumis? tänaval? · Lisaks tektoonilistele maavärinatele esineb vulkanismist põhjustatud, langatusvärinaid, tehnogeenseid maavärinaid. Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes) Mõisted: maalihe, maalihkekeha Maalihe on pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Maalihkekeha jaguneb
· Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ? Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades · Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides · Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav elektronide väljalöömiseks keemilisest sidemest. Elektrimahtuvus
6)Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ? Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades 5)Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides 7)Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav elektronide väljalöömiseks keemilisest sidemest. Elektrimahtuvus
mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine. Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks. 3
kõikumisi. Maavärinaid võivad esile kutsuda väga erinevad nähtused. Seismograaf on aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged - kaasnemine vulkaanipursetega - suurte koobaste sissevarisemine - inimese tegevus, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - peale selle võivad maavärina põhjustada suure meteoriidi langemine, lumelaviin jms Enamiku maavärinate põhjusteks on maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkinud pingete järsk vabanemine, mis põhjustavad suurte kivimiplokkide lõhestumist ja nihkumist. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. Vulkaanid · Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või
annaabi.ee 
