Sihtkaitsevööndis on kaitse- eeskirjaga lubatud: metsaandide korjamist, jahipidamist, kalapüüki, pilliroo ja adru varumist, teha poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust, teha tee ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustöid. 3. Piiranguvöönd - maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades selle seadusega sätestatud kitsendusi. Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme muutmine, kallaste kahjustamine, uute veekogude rajamine, maavarade ja kaevandamine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, uuendusraie. Hoiuala loomastiku ja taimestiku kaitseks. Keelatud on elupaikade, kasvukohtade
keskkonnamuutuste väljaselgitamine; saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: Riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Üldkoordinaator (Keskkonnakaitseministeerium), seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. LOODUSKAITSESEADUS (2004) Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku
Kallas on kõikidel veekogudel. Ranna ja kalda piiranguvöönd- 100-200 m, Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;5) maavara kaevandamine; Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50-200m, Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud Supelrand on järve, mere, lahe vm veekogu osa (rand), mis on inimestele suplemiseks sobilik. I kaitsekategooria liigid liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal,
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused Kaitstavad loodusobjektid Kaitsealad: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Karula, Soomaa Looduskaitseala - on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare. Erijuhud: park, aboreetum ja puistu. Võimalikud vööndid:
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse õigusaktide väljatöötamine ja täiendamine ning välisõhu seiresüsteemi arendamine. Olemasoleva tootmisbaasi moderniseerimine keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks. Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest
Igaüheõigus 2014 - Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada) Kallasrada - kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2
Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Vee liigid § 13 Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee
08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja
kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus; 2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3.) maksusoodustus- maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Turu ergutamine: 1.) saastamisõigusega kauplemine- firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale; 2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3
kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus; 2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3.) maksusoodustus- maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Turu ergutamine: 1.) saastamisõigusega kauplemine- firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale; 2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.6 Pinnavesi Haanja vallas asub üle 50 järve. Vallas saavad alguse Iskna, Kuura ja Piusa jõgi. Järved kuuluvad Kagu-Eesti oligo-(selgeveelised) ja düstroofsete(rohketoitelised) järvede valdkonda. Kõikidel ojadel, eesvooludel, kanalitel, veejuhtmetel ja allikatel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvöönd 25m. Järvede ja jõgede kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ranna- ja kaldaalade olukord on hea, ei esine reostust ega ehitisi, mis tagab looduslike koosluste säilimise. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Joogivesi Haanja vallas ei ole kuigi kvaliteetne, sest sisaldab suurel määral rauda. Rauarikas vesi rikub pesu, tehnikat kahhelkivi, emaili ja sanitaartehnilisi seadmeid. Samuti kahjustab roostene vesi inimese tervist. (http://www
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspargid looduskaitsealad maastikukaitsealad - kõrvemaa, vooremaa Kaitseala territoorium võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Euroopa looduskaitse Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal. Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest hiljem ka teaduslikest aspektidest. 20. sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaise alla võtma suuremaid maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte. Hakati asutama suuremaid või väiksemaid looduskaitsealasid, tekkisid
süsinikupõhised maksud); transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele). Maksude diferentseerimine - Eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Energiamaksude ja transpordimaksude diferentseerimine. Subsiidiumid: 1. Mittetagastatav finantsabi - antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus. Maailmapan. 2. Laenusoodustus - tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks. Taastuvenergia (bioenergia, tuuleenergia). 3. Maksusoodustus - maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted: Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Ki
RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele avalikus rannas supluse võimalusteks. Olenevalt vigastuse raskusastmest on liikumispuudega inimeste toimetulek erinevates tegevustes suuremal või vähemal määral piiratud. Magistritöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi.
vihma v lumena alla. Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed. Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda veekogusse. Kõiki veekogusid nimetatakse pinnaveteks. Mulda imendunud vesi, kas aurub mulla pinnalt tagasi atmosfääri või liigub edasi vett kandvale kihile ja moodustab põhjavee. Põhjavesi satub maapinnale allikatena ning saab seega jälle osaks pinnaveest. Veeringe muutumine on esmane, milles ilmneb inimmõju loodusele ning mis vahendab lokaalseid ja globaalseid inimmõjusid. Mürkide liikumine ökosüsteemis maismaal ja vees Toksikoloogia-teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga. Mürgid jõuavad inimese v loomad kudedeni erinevaid teid pidi. Suurem osa toidu kaudu, kuid ka sissehingatud õhu kaudu või läbi naha. Mürkidest lahti saamise organismist 2 viisi:Lagundamine keemiliste ühenditega elemente ju keemliselt lagundada ei saa . Paljud
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. Õigus osa saada, kohustus loodust kaitsta ja säilitada, vastutus seadust tunda ja sellest kinni pidada. Kallasrada- kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Puudub, kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu väljendanud. On, kui avalik veekogu, laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m, suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses: Lõke- Lõket tohib teha üksnes selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas!
eesmärkidel; 5) asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis; 6) asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik vee ja pinnase kaitsmiseks; 7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel. (3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine
Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. ︎Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada! ︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m Kallasrada pole- ︎Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kallasrada ei ole ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu väljendanud.
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust. Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes. Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel. Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel. Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või eristunud. ) Biokontsentratsioon - Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon organismis on
Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 3 PROGRAMMIALA on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade
kaupa. Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealad jagunevad omakorda vöönditeks, milleks on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa - või veeala. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa - või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja seal kehtivad ranged majandustegevus-ja liikumiskeelud. Piiranguvöönd on kaitseala maa-või veeala, kus majandustegevus on lubatud seadusega sätestatud kitsendusi. (Ibid l k. 11 -12.) Niitude kaitsekorraldus Eestis ENSV Ülemnõukogu võttis 7. juunil 1957 vastu seaduse Eesti NSV looduse kaitsest. Seda loetakse ka puisniitude ulatuslikuma kaitse alguseks. Kahjuks osutus kaitse enamasti vaid nimeliseks, sest ei arvestatud piisavalt puisniidu kui pool- loodusliku koosluse iseärasusi. Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine
· Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 130. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on selline objekt ja kui soovib selle läheduses midagi teha siis peab nõus oleku küsima · Üksikobjekti omanik on kohustatud hoolt kandma objekti seisundi ja seda ümbritseva piirangu vööndi eest · Omanik peab tagama juurde pääsu objektile 131
· Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on selline objekt ja kui soovib selle läheduses midagi teha siis peab nõus oleku küsima · Üksikobjekti omanik on kohustatud hoolt kandma objekti seisundi ja seda ümbritseva piirangu vööndi eest · Omanik peab tagama juurde pääsu objektile 132
· Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on selline objekt ja kui soovib selle läheduses midagi teha siis peab nõus oleku küsima · Üksikobjekti omanik on kohustatud hoolt kandma objekti seisundi ja seda ümbritseva piirangu vööndi eest · Omanik peab tagama juurde pääsu objektile 132
Mis on väikeehitis ja ajutine ehitis? Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub?
basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad. Nii on Liivi lahele iseloomulikud juba looduslikult kõrgemad toiteainete kontsentratsioonid ning madalam vee läbipaistvus ja soolsus. Vastandiks on Läänemere avaosa, mis on Eestiga piirnevatest Läänemere osadest kõige merelisemate tingimustega: seal on merevee soolsus kõige kõrgem, toiteainete kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe Neeva - suubumine. Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest aastasummast 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000 ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km²
seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? o …on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. o Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel 28. Kes on katastripidaja? o Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja,
· 1924. aastal Ülgastel kaevandati · 1940. aastal Maardus · Pakerordi lademes · Loobuti, sest Põhja-Eesti oleks vene keelseks II KK aktsioon Graptoliitargilliit (diktüoneemakilt) · Tumepruun kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi · Ei loeta maavaraks · Kütteväärtus väike · Sisaldab raskemetalle (nt uraani) Sillamäe uraanikaevandus, tehas ja jäätmehoidla (1949 1952). Tänu sellele asutati ka Sillamäe asula. Jäätmehoidla Läänemere kaldal (tundlik), hakati sulgema mere ohutuse eesmärgil Põlevkivi e kukersiit · Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika · Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga · Kütteväärtus 3600 kcal/kg · Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
