- Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline
koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3
Ümberasustamine - isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk terve populatsiooni ümberkolimine. Haruldus – looduslikult väike levila. in situ kaitse – koosluste ja populatsioonide säilitamine otse looduses ehk kohapeal, see on parimaks elurikkuse pikaajalise kaitse strateegiaks. ex situ kaitse - liigi kaitsmine inimese järelvalve all kontrollitavates tehistingimustes. Seda kaitsemeetodit rakendatakse juhul, kui haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi allesjäämiseks liiga väike või kahaneb looduskaitselistele jõupingutustele vaatamata edasi Metapopulatsioon – „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Dominantliik – katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aneringes kõige tähtsam liik. Indikaatorliik – bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes.
inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis Elupaik ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast
selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. 2) Looduskaitse eetilised alused Soulé järgi. 1. Elurikkus e looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerulus peavad säilima. Eelmise punkti edasiarendusena rõhutab see postulaat, et liikide paljud kõige huvitavamad ja väärtuslikumad omadused avalduvad ükses looduslikus keskkonnas. 3. evolutsioon peab jätkuma. Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimise ja elurikkuse suurenemiseni. 4
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.). Otsene kasutusväärtus – iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) – kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus – oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine). Olemasoluväärtus – väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks.
suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades.
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.). Otsene kasutusväärtus iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine). Olemasoluväärtus väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks.
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
1996/97 Esimene LK bio kursus TÜs, hiljem rakenduslik loomaökoloogia TÜs. Nüüdseks LK Bio loegud kolmes ülikoolis. 12. Mis eristab LKBio-d – varasemast looduskaitse käsitusest? Lkb selts, kitsamate erialade teke, raamatud, ajakirjad, lõimumine teiste valdkondadega – inimese poole 13. Seletage lahti „Evolutsiooniline vaatemäng ökoloogilisel vaatelaval, kus inimesel on oluline roll mängida“. 2 SLAID 1. Kuidas on loodurikkus/bioloogiline mitmekesisus defineeritud? Bioloogiline mitmekesisus on kõige elava summa – kogu elava maailma rikkus ja varieeruvus. Bioloogiline mitmekesisus tähendab • mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; •see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? EKSAM
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
5. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid- vananenud tööstustehnoloogia kasutamine, inimeste madal keskkonnateadlikkus, väärad tarbimisharjumused, kaasaegsete keskkonnaobjektide vähesus,raha vähesus – oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal 3) Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta 5) Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV
hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi). Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet. Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid
· Vee ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine põhjavee kvaliteedi ja veelustiku langus. · Jäätmete kasv-keskkonna saastamine, ohtlike jäätmete korrastamatus · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sh,kaitsealade ja liikide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) 5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende
Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 23. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 24. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest?
suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik
23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 24. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest?
23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 24. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest?
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol
1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk Loodusel on tohutu majanduslik, esteetiline ja eetiline väärtus. Selle hoidmine eeldab, et kõik elurikkuse komponendid – ökosüsteemid, kooslused, liigid, populatsioonid ja geneetiline muutlikkus – säilivad heas seisundis. Kõigi nende osiste puhul võib algne ohustatus viia lõpuks välja täieliku hävinguni, kuid eduka looduskaitsetööga on võimalik neid ka alal hoida. Kooslused võivad kahjustada, väheneda pindalalt või kaotada oma väärtuse inimeste jaoks, kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus
Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus
haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid – 1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused
Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereziimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid monumentideks, sillasammasteks ja veskikivideks kõiki ära ei kasutataks. Samblauurija Edmund Russow innustas Eestis looduskaitsealade loomist, ning ta õpilane Karl Kupffer tegi selle Vaika kaitseala luues teoks, Riias olles. Eesti esimeseks looduskaitsealaks võibki nimetada Artur Toomi eestvõttel ja Riia loodusuurijate seltsi toel 1910. aastal asutatud Vaika linnukaitseala. 19181940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
merekeskkonnast kui loodusressursside seisundist. Merekeskkond on väga dünaamiline, kuid samas stabiilne, mille mõjutused on tihtipeale laiaulatuslikud (Internet 3). 4 Kuid veel praegugi on mere ökosüsteemide ja bioloogilise mitmesisuse kaitse mitu sammu maas maismaa kaitsest. 2003. aastal kuulus kaitse alla kõigest 0,5% maailma ookeanidest maismaast kuulus siis kaitse alla 12% (sh arvestamata suurt kaitseala Antarktika mandril) (Boedeker et al, 2010). 2010. aasta seisuga oli merekaitsealasid juba 5880, mis on üle 150% rohkem kui 2003. aastal. Pindalaliselt on kaitse all ligi 4,2 miljonit km2 merealasid. See on 1,17% kogu maailma merepinnast, kuid peamiselt asuvad merekaitsealad mandrilava piirkondades, hõlmates umbes 4,32% maailma selfialadest. Mandrilavadest eemal on merekaitsealade esindatus kõigest 0,91% (Toropova et al., 2010). 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
