Kuidas pildistada loodusfotot? Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia-alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. See algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest.
Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine;
hulgaliselt süsinikdioksiidi. Selle tulemusega oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kasvuhoonegaase vähendades, tuleks meil põlevkivielektrijaamades parandaad tehnoloogiat, kasutada taasdtuvaid energiallikaid, vähendada aerosoolide kasutamist, jäätmejaamadesse viia vanad külmikud jms. ja sorteerida prügi ning viia need vastavalt rajatud prügilatesse. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T. (1996), Globaalsed keskkonnaprobleemid, Tartu: Eesti Loodusfoto Kokkuvõte Globaalprobleemid köidavad tänapäeval paljude inimeste tähelepanu. Nende uurimise populaarsuse põhjuseks on lai kõlajõud tänapäeva ühiskonnas. Maailmaprobleemid ei puuduta mitte üksnes üksikuid gruppe ega indiviide, vaid kogu planeedi eksistentsi tervikuna; nad eksisteerivad mitte ainult lokaalsel, vaid ka globaalsel tasandil ja nende lahendamata jätmisel võivad olla hukatuslikud tagajärjed kogu tsivilisatsioonile. Kuigi maailmaprobleemide uurimise vajadus on
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud s...
Sisukord Sissejuhatus Töö meetodiks oli genealoogiline meetod. Töö eesmärgiks on dominantse tunnuse ehk tedretähnide esinemine näol ja vaadelda selle tunnuse pärandumist erinevates põlvkondades. Selgitus Isikute fenotüübid on kindlaks määratud küsitluste ja vaatluste abil. Fenotüübid on kantud tabelisse, et saada tunnuse pärandumisest selge ülevaade. Küsitlusest selgus, et emapoolsel vanaisal esinevad näol tedretähnid, mis on dominantne tunnus. Vanaemal esineb ühtlane pigmentatsioon, mis on aga retsessiivne tunnus. Autori emal, tädil ja täditütardel esinevad ka näol dominantsed tunnused ehk tedretähnid, kuid isal ja onul on ühtlane pigmentatisoon, nagu skeemilt võib näha. AA aa aa A A aa a a ...
Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad atmosfääri ·Põhjavee taseme alanemine ning veekogude termoreostus Kasutatud materjalid: T.Sarapuu, H.Kallak Bioloogia gümnaasiumile I 1998 Eesti Loodusfoto E.Karofeld, K.Relve Energeetika ja keskkond. Keskkonnaraamat gümnaasiumile IV osa 1998 Tallinn www.ttu.ee/maeinst/ www.sunsite.ee/taimed/
keskkonnas paremini toime tulla. Evolutsioon sai alguse siis, kui elu umbes 3,8 miljardit aastat tagasi tekkis, ja see on kestnud nüüdisajani. Praegu Maa peal elavad loomad ja taimed on hoopis teistsugused võrreldes nendega, kes elasid miljonite aastate eest, kuigi nad pärinevad just neist ammustest eellastest. Kõik muutused on juhtunud kahest põhilisest nähutustest, need on kohastumine ja looduslik valik. Sarapuu, T. (2006) Bioloogia gümnaasiumile 2.osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 1.2 Kohastumine Kõigi organismide ehituse ja talituse osad on omavahel ja elukeskkonna tingimustega kooskõlas. Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks ehk adaptatsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Indiviidide päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused
Hormoonide identifitseerimine ja hulga määramine Kudede ja vere tüpeerimine Antikehi: Herceptin rinnavähi ja mõningate lümfoomide korral Panorex jämesoolekasvajate raviks Remicade reumatoidatriidi ja Crohni haiguse (teatud kroonilise soolepõletiku) raviks Orthoclone OKT3 südame, maksa ja neerude siirdamisel Kasutatud materjalid Viikmaa, M, Tartes, U, Bioloogia õpik gümnaasiumile II osa 3. Kursus. Eesti Loodusfoto Tartu 2008 http://www.ebu.ee/esitlus/meristeempaljundus_hybridoom.ppt http://a12klass.blogspot.com/2009/11/bioloogiatoo.html Tänan Tähelepanu eest
] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon. [WWW-materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon (vaadatud: 19.03.13) 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele [WWW-materjal] http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf (vaadatud: 22.03.13) 4. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Mullaerosioon Eestis. [WWW- materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/mullaerosioon-eestis (vaadatud: 19.03.13) 5. Väderstad
UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. Kasutatud materjal: • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm • http://www.mossymere.co.uk/botswana/483-leopard2006.html • http://www.saudeanimal.com.br/imagens/eland2.jpg • http://www.phschool.com/atschool/science_activity_library/images/p hotosynthesis.jpg • http://blogs.citypages.com/jwalsh/2006/05/index.asp • http://sarv.gi.ee/loodusfoto/displayimage.php?album=6&pos=313 • http://www.sci.uidaho.edu/bionet/biol115/t6_cell_growth/lesson02/ lesson2_mod1.htm • http://wappingersschools.org/RCK/staff/teacherhp/johnson/ visualvocab/CellRespiration.jpg • http://irl.eecs.umich.edu/jamin/ttlf/tulips.jpg • http://www.teachnet.ie/coconnor/fitt.htm
· Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni, jne. Järeldan referaadist seda, et meie keskkonnale on seened väga vajalikud. Ilma seenteta poleks keskkonna normaalset arengut. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sarapuu T. 2002 . Bioloogia Gümnaasiumile I osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 69-72 2. Hein K. 2000 . Bioloogia Gümnaasiumile II osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 74-92 INTERNETI ALLIKAD 1. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-1.jpg 18.03.2009 2. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-2.jpg 19.03.2008 3. http://alorents.googlepages.com/seened 18.03.2009 4. http://www.pestchemical.ee/images/stories/puidukaitse/h
Rootsi Kuningriik rootsi keeles Konungariket Sverige Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks ...
10.klass üldmaateadus Koostaja: Jelena Vidinjova Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, Tartu 2004 Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 ; www.wikipedia.org TEA Taskuentsüklopeedia,2007 lik ad: Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste
Variatsioonirea graafiline kujutis Kuidas jagunevad mittepärilikud tunnused? Kasulikud, kahjulikud, pöörduvad ja pöördumatud Mis on „kaksikute meetod“? Viis kuidas uurida mittepärilikku muutlikkust. Eri kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrldus võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust Kasutatud kirjandus Tago Sarapuu (2002) Bioloogia gümnaasiumile lk 174-176; Eesti Loodusfoto 2002 Tartu http://www.slideshare.net/helina20/modif-muutlikkus12063501016266553-28569044 http://www.slideshare.net/chryssy/mitteprilik-muutlikkus http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Xy1nHTjMvkkJ:spikriladu.net/materjalid/Bioloo gia%2520-%2520Muutlikkus.doc+& cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee Slaid 2 pilt - http://www.moment.ee/aju/lehed_6841.jpg Slaid 3 pildid - http://www.glamour
UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. Kasutatud materjal: • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm • http://www.mossymere.co.uk/botswana/483-leopard2006.html • http://www.saudeanimal.com.br/imagens/eland2.jpg • http://www.phschool.com/atschool/science_activity_library/images/photosynthesis.j pg • http://blogs.citypages.com/jwalsh/2006/05/index.asp • http://sarv.gi.ee/loodusfoto/displayimage.php?album=6&pos=313 • http://www.sci.uidaho.edu/bionet/biol115/t6_cell_growth/lesson02/lesson2_mod1.h tm • http://wappingersschools.org/RCK/staff/teacherhp/johnson/visualvocab/CellRespira tion.jpg • http://irl.eecs.umich.edu/jamin/ttlf/tulips.jpg • http://www.teachnet.ie/coconnor/fitt.htm • http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Molecule_atp.png • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:DroseraAdmirabilis.jpg
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see kõigile kättesaadavaks, korraldada nende tegevuste rahastamine. See oli 13. konverents, esindajad 192 riigist. Kokku võttis neist osa 11 000 inimest, seega oli hiljuti lõppenud Bali kliimakonverents suurim ÜRO üritus kliimamuutuste teemal Kirjandus · Anttila, P. jt. 1996. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto. · Lühientsüklopeedia. Loodus. 2000. · Keskonnaraamat gümnaasiumile. IV osa. 1998. Tallinn.
Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4
paiknevate männimetsade ja Peipsi järve poolest, mis pakub huvi nii turistile kui kalamehele. Rannapungerja jõelammid on kohalikule inimesele väärtuslikud pärandkooslused, need on põllumajanduslikus kasutuses. Kasutatud kirjandus Consulting OÜ & Alutaguse Matkaklubi MTÜ. Kättesaadav: http://www.iisakuvv.ee/img/image/KauksiTTAloplikkorr.pdf (viimati külastatud 22.03.12)Lõhmus, E. 2004. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti Loodusfoto. Lk 34-36. Haberman, J., Timm, T., Raukas, A., 2008. Peipsi. Eesti Loodusfoto. Tartu. 472 lk. Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020. Kättesaadav: http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB8QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.iisakuvv.ee%2Fimg%2Fimage %2FKauksiKuruarengukava.doc&ei=EGxzT6i3Bs2KhQfw0cimBQ&usg=AFQjCNEU913b6 0PCqtryZeJF3_4cOIUghg&sig2=dyQtUkiwSPaUc2kwe_TiTg (viimati külastatud 22.03.12)
Pistikutega paljundatakse roose, okaspuid.2 Pungumine toimub alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega paljunemine toimub risoomidega, sibulatega, mugulatega ja võsudega. Kodu aias kasutatakse vegetatiivset paljunemist sibulatega näiteks tulpide, 1 Sarapuu, T. Eesti Loodusfoto, 2002 2 Bird, R. , Haynes, B. Maalehe raamat 2003 3 Zaletajeva, J. ,,Valgus" 1975 nartsisside ja muude lilledega. Vegetatiivne paljunemine sibulaga on loomulik, lihtsaim ja ökonoomseim paljunemisviis. Iga sibulasoomuse kaenlas võib areneda pungake ehk kõrvalpung, mida nimetatakse ka tütarsibula algmeks jam is võib kasvada sibulaks. Sibul on munajaskoonulinse kujuga. Ta kujutab endast minijatuurset sibulat läbimõõduga 0,2- 0
äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 3. nädalal on inimese embrüo umbes 3mm pikkune ja on alanud enamiku elundkondade kujunemine. 22. Päeval alustab tööd süda, mis on küll ainult torjuas moodustis, kuid võimaldab siiski pumbata verd areneva loote vereringesse. Sarapuu, T., 2003. Bioloogia gümnaasiumile, I osa. Eesti Loodusfoto, Tartu 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema
inimarengu indeks, elatustase) HÕIVE SUUR TEENINDUSES JÕUDMAS KAASAEGSESSE RAHVASTIKUTÜÜPI KESKMINE ELUIGA KÕRGE KESKMINE HARIDUSTASE KÕRGE LÕUNA RIIGID ARENGUMAAD: MAJANDUS NÕRGALT ARENENUD (madal SKT, inimarengu indeks, elatustase) HÕIVE SUUR PÕLLUMAJANDUSES RAHVASTIK DEM. ÜLEMINEKU ETAPIS KESKMINE ELUIGA MADAL HARIDUSTASE MADAL, PALJU KIRJAOSKAMATUID Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia. Koostanud G. Raagmaa Eesti Loodusfoto Ü. Liiber eksamimaterjalid Eesti Geograafia CD
okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010. Korhonen, M. Tunne seeni. Varrak 2007. Kalamees, K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008. Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http:// www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee bikataloog_EST.pdf Põnevaid seeneretki!
11 Kasutatud kirjandus 1. Axis, Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus "Odamees", 2000 2. Maalilma riigid riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed, lipud; kirjastus Top-O- Gràf, 2001 3. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 4. ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus "Valgus", 1989 5. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (õpik), Eesti Loodusfoto Tartu, 2003 6. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (töövihik), Eesti Loodusfoto, 2003 7. EE 15 Eesti Entsüklopeedia, Tallin Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007 8. MAAILMA ATLAS, Kaardikirjastus Ja sta, kartograafia 2002,Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne. Kolmas, täiendatud trükk, 2003 9. SUUR MAAILMA ATLAS, Eesti Entsüklopeedia kaardiköide, Eesti
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on
ei sureks) Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub Arendusprojektide koostamisel uus vaate- ja analüüsinurk: Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti Kasutatud kirjandus Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M. “Sissejuhatus Looduskaitsebioloogiasse” 2008, Tartu, kirj.”Eesti Loodusfoto” Tänan tähelepanu eest! Ülle Irdt MHG 2009
Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1). KASUTATUD ALLIKAD 1. Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. 2. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cm.html 3. http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 4. https://koolielu.ee/waramu/view/1-3b342640-e9e9-4146-b88a-2c9999293017
1) Aasma, T., Arro, M., Klein, L., Roasto, R., Sirel, K., Tennokene, M., Volt, R., Zingel, H. 2008. Eesti looduse mitmekesisus. Eesti looduse kaitse aastal 2007. Tallinn. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus. 83.lk 2) Keppart, V. 2006. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn. 264 lk. 3) Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn. Valgus. 312 lk. 4) Kuresoo, R. 1998. Ramsari konventsioon ja rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis. Eesti loodusfoto. 31 lk. 5) Lapp, H. 2001. Viljandimaa kaitsealad. Viljandimaa keskkonnateenistus. Keskkonnainvesteeringute Keskus. 6) Leito, T., 2003. Endla soostik. Looduskaitseala. Eesti loodusfoto. 77 lk. 7) Primack, R.B., Kuresoo, R., Sammul, M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Eesti loodusfoto. Tartu. 416 lk. 8) http://www.envir.ee/834209 9) http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=5009&obj=ala
Oma küsimusele leidsin vastuse. Õppisin siit palju uut trisoomia 21 kohta. Loodan, et selliseid sündroome aina väheneb ja, et leitaks lõpuks ka ravim selle tõve vastu. Arvan, et ka lugejail oli mu tööd huvitav ja meeldiv lugeda. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hot.ee/downisundroom/15.05.2009 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom15.05.2009 3. Sarapuu T. Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 2003 192 lk. 4. http://www.annaabi.com/materjal-11115-p%C3%A4rilikud-haigused15.05.2009 8 LISA1 Pildid 21. kromosoomi regulaarne trisoomia Downi sündroomiga lapsed 9 10
on. Lihtne tõde ütleb, et inimene saab vabalt elada peaaegu saja- aastaseks, kuid selleks peab tegema õigeid otsuseid ja ennast hoidma. Selleks, et võimalikult perfektselt funktsioneerida, peame end tundma õppima ja teadma, et kõik, mis on meie sees, kuulub meie juurde ning on meile vajalik. Nii ka hormoonid. Samuti kasvuhormoon. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sarapuu, T. Bioloogia õpik gümnaasiumile. Tartu. : Tartu Loodusfoto, 2002. 192 2. Barron, J. Imeliste arstide õpetused. Tallinn. : Tallinna Raamatutrükikoda, 2010. 454 3. Mindell, E. XXI sajandi Vitamiinipiibel. Tallinn. : Perioodika, 2000. 414 4. http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat/Uuendatud %20peatükid/Kasvuhormoon.pdf (24.01.2011) 5. http://www.novonordisk.ee/documents/article_page/document/Growth_5.as p (24.01.2011) 6. http://www.kliinik.ee/anu-ambos/id-70/arst/vastused/? _page=46&_count_all=2410 (24.01.2011) 7. http://www
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik
Kuna proovitüki muld on selliseks muutunud kuivendamise tõttu, on tegemist kõdusoomullaga. Proovitüki metsatüübirühm on kõdusoo, kasvukohatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo ja metsatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo kaasik. 11 Kasutatud kirjandus Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak, 2004. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Teine, täiendatud trükk. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2003. Käsikiri Luua metsanduskoolis. Metsatüpoloogia. Koostanud V. Keppart. Luua, 2002. Käsikiri Luua metsanduskoolis. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2012. Muldade väliuurimine. Koostajad A. Astover, E. Reintam, E. Leedu, R. Kõlli. Tartu, 2013. Roht, U. 90 kodumaist puittaime. Tallinn: Huma, 2011. Lisad Lisa 1. Arumetsa kasvukohatüübi asend ordinatsiooniskeemil Lisa 2
VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli
ei saaks aju korralikult töötada või kui maks ei toodaks sappi, siis jääksid rasvad lagundamata, kehal need omandamata ning ka jääkainetest lahtisaamine oleks raskendatud. Maks lihtsalt on inimese ainete tootmisel ja töötlemisel väga oluline elund. 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: Urmas Kokasaar, Mati Martin; 2003; Bioloogia põhikoolile IV; Avita T.Kull, K.Kull, U.Tartes, M.Viikmaa; 2001; Bioloogia gümnaasiumile III osa; Eesti Loodusfoto Internetiallikad: Via Naturale; http://www.vianaturale.ee/puhastumine.html Vikipeedia; http://et.wikipedia.org/wiki/Maks 8
maailma rahvaarvu kasvu liikuva graafikuna. · http://www.nationmaster.com/graph/geo_pop_den-geography- population-density saab vaadata millised riigid on maailmas suurima rahvastiku tihedusega. · http://www.stat.ee/files/koolinurk/ saab vaadata Eesti statistikaameti andmeid. · http://www.youtube.com/watch?v=5p9wwSVxozA saab vaadata maailma suurimaid linnu. Kasutatud allikad · Raagmaa, G. (2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto: Tartu. · http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Linnastumine · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clelinnastumine · http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSu bject/68176253
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala
saaks kasutada väga edukalt kogu inimkonna hüvanguks, peamiselt näljahäda leevendamiseks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. Kättesaadav: http://americanradioworks.publicradio.org/features/gmos_india/history.html 2. Viikmaa, Mart; Hein, Kalle. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2008. 3. Weighing the GMO arguments: for. Kättesaadav: http://www.fao.org/english/newsroom/focus/2003/gmo7.htm 4. kaarell. GMO päästaks maailma, kui vaid lastaks. Kättesaadav: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/gmo-paastaks-maailma-kui-vaid-lastaks.d? id=36121581 5. GMO-ga kaasnevad riskid. Kättesaadav: http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?
MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused......................................................
nahavähi sagedase tõusuga (Sarapuu 2002 ). 6. Kokkuvõte Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides seisneb eelkõige valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks muutmises ja jääkainena hapniku eraldumises. Need on vajalikud biosfääri säilimiseks. Kasutatud allikad · Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia. Valgus. Tallinn. 423 · Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Eesti Loodusfoto. Tartu. 191 · Looduse entsüklopeedia. 2008. Varrak. Tallinn. 304. · Pihlak, A. 2002. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=169 · http://blogs.mtlakes.org/weeasthonorsbiology/page/13/
vetikamürkide vohamist, põhjustades sellega kalade hukkumist. Peipsi järves pole kalade mitmekesisuse ainsaks vähendajaks eutrofeerumine vaid ka ülepüük. Ökosüseemi elu häirib ka kaevandustest tulenev reostuskoormus, mis pikemas perspektiivis väga Peipsi järve elustikku ei mõjuta. 7 Kasutatud materjalid 1. Hein, K., 2008. Peipsi, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 7-9;167;181-195;317;326-327 2. Kalad Peipsi vetes, 2003. Kättesaadav: http://www.ctc.ee/files/peipsikalad.pdf (Külastatud: 25.02.2011) 3. K. Kangur., 2008, Peipsi järve toiteainete bilansi uurimine, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. Kättesadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1093042/Peipsi+j %E4rve+toitainete+bilanss+2008.pdf (Külastatud: 25.02.2011) 4
tööstus ning põllumajandus on küll vähem arenenud kui USAs ja Kanadas, kuid siiski arvestatava osatähtsusega. 3) Jaapan reisijateveo maht on kordi suurem kui reisijateveo maht, kuna tegemist on inforiigiga, kus esma- ja tööstussektoril on väga väike osakaal. Kasutatud materjalid 1. Ainsaar, M., Müristaja H., Nõmmik A., Raagmaa G., Roosaare J., Roosve R, Rootsmaa V., Saar E. (2003) ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu: Eesti Loodusfoto 2. All Europa Railway kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.alleuroperail.com 23.01 2011 3. Germany River Cruises. Kättesaadav: http://germanyrivercruises.com 23.01 2011 4. Wikipedia. Kättesaadav: http://www.wikipedia.org/ 23.01 2011
Monterrey asub Mehhiko lahe ääres. Linn asub kohas, kus on soodne tegeleda merekaubandusega, mis oli kunagise aja peamine tulu,- ja kuluallikas. Guadalajara erineb Monterrey'st ainult oma asukohta suhtes. Guadalajara paikenb Vaikse ookeani poolsel Mehhiko kaldal. Kasutatud kirjandus Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. (2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk. 45. Arengutaseme näitajad. http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php [vaadatud 12.12.09]. APEC. http://en.wikipedia.org/wiki/Asia- Pacific_Economic_Cooperation#Member_economies [vaadatud 05.12.09]. ASEAN. http://et.wikipedia.org/wiki/Kagu-Aasia_Maade_Assotsiatsioon [vaadatud 05.12.09]. IMF. http://en.wikipedia.org/wiki/IMF#Membership_qualifications [vaadatud 05.12.09]. Mehhiko. http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko [vaadatud 12.12.09]. Mehhiko lipp. http://et.wikipedia
4. Õhutransport. Suuremad lennuväljad. 17 Kasutatud kirjandus 1. Axis, Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus "Odamees", 2000 2. Maalilma riigid riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed, lipud; kirjastus Top-O- Gràf, 2001 3. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 4. ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus "Valgus", 1989 5. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (õpik), Eesti Loodusfoto Tartu, 2003 6. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (töövihik), Eesti Loodusfoto, 2003 7. EE 15 Eesti Entsüklopeedia, Tallin Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007 8. MAAILMA ATLAS, Kaardikirjastus Ja sta, kartograafia 2002,Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne. Kolmas, täiendatud trükk, 2003 9. SUUR MAAILMA ATLAS, Eesti Entsüklopeedia kaardiköide, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaardikirjastus Ja sta , 2005 10. Internet:
8 Kasutatud kirjandus 1. Axis, Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus "Odamees", 2000 2. Maalilma riigid riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed, lipud; kirjastus Top-O-Gràf, 2001 3. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 4. ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus "Valgus", 1989 5. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu, 2003 6. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia, 9 http://www.immigrationusa.com/wfb2004/italy/italy_geography.html, 10
valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
Kuigi tal on Eestis läinud hästi - tema arvukus Lääne- Euroopaga on küllalt suur, siiski vajab sookurg kaitset. Varem kuulus sookurg punasesse raamatusse, praeguses nimestikus teda ei ole. Põhjus on selles, et liigi seisund nii meil kui ka mujal Euroopas on paranenud ja otsest ohtu liigi püsimajäämisel praegu ei ole. [ 2 ] Kasutatud kirjandus: 1. Kumari, E. 1975. Lindude ränne. Valgus, lk 328. 2. Leito, A., Keskpaik, J., Ojaste, I. & Truu, J. 2005. Sookurg. Eesti Loodusfoto, EMÜ PKI, Tartu. lk 192. 3. Renno, O. 1993. Eesti Linnuatlas. Valgus, lk 256. 4. Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 6 15
Political System. Loetud: http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY, 21.11.2011 4) Islanders' carbon footprint among the biggest in Britain, says new study/Shetland Times.co.uk. Loetud: http://www.shetlandtimes.co.uk/2009/09/25/islanders-carbon-footprint-among-the- biggest-in-britain-says-new-study, 21.11.2011 5) Liiber, Ü., Rootsmaa, V., Saar, E., Uibo, M. (2007) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto 6) Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. Loetud: http://maps.grida.no/go/graphic/major-mineral-fuel-resources- in-europe-caucasus-and-central-asia1, 24.11.2011 7) Quantitive UK Biofuel Production. Loetud: http://www.esru.strath.ac.uk/EandE/Web_sites/02- 03/biofuels/quant_production.htm, 24.11.2011 8) United Kingdom Analysis U.S. Energy Information Administration (EIA). Loetud: http://www.eia
Valimisõigus kuulub norra kodanikele. 7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Norra lipp. – Lipuvabrik. http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007. Õpilase geograafia entsüklopeedia. Tallin: Varrak Ainsaar, M., Juhiainen, S. J., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, Garri., Roosaare, J. 2013. Geograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto Norra. – Välisministeerium. http://www.vm.ee/et/uldinfo-3 (07.01.2016) Euroopa kaart. – Eesti kaart. http://www.eestikaart.com/euroopa-kaart/ (07.01.2016) Valuutakursid. – SEB. http://www.seb.ee/valuutakursid (10.01.2016) Norway. – Central Intelligence Agency Website. https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/rankorder/2119rank.html#no (09.01.2016) Norway. - United States Census Bureau Website. http://www
meil kasutatavaid kodumasinaid. Tasub märkida, et see ei ole mitte igalpool nii ja näiteks Ameerikas ja Kanadas kasutatakse kodudes pinget 120 V ja sagedust 60 Hz, samas kui Jaapanis on kasutusel pinge 100 V aga kasutatakse nii 50 kui ka 60 Hz sagedust sõltuvalt piirkonnast. Kasutatud materjalid: http://elektro.ttu.ee/moodul/' https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/xx.html Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, 2003 http://www.pohivork.ee/index.php?id=524 http://www.nationmaster.com/statistics
Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt. Eesti õistaimi. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Taimede välimääraja. Tallinn, Valgus, 1975. Krall, H., Kukk, T. jt. Eesti taimede määraja. Tartu, EPMÜ ZBI, Eesti Loodusfoto, 1999. Krall, H., Viljasoo, L. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusvaatlejale nr. 51. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Kukk, T. Eesti taimestik. Tartu - Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999. Kukk, Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu, Huma, 1999. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn, Valgus, 1972. Kukk, Ü. Kaitsealused taimeliigid. II kategooria. Eesti Loodus, 4, 1995. Kukk, Ü. Kaitsealused taimeliigid. III kategooria. Eesti Loodus, 5, 1995. Kukk, Ü
annaabi.ee 
