Kameruni rahvastiku soolis-vanuse koosseisu iseloomustus (0)

1. RIIGI RAHVASTIK
Uuritakse, kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, vanuselist koosseisu, inimeste haridustaset, tervislikku seisundit . Riigi rahvastikku teades saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandusliku ja sotsiaalse arengu stsenaariume.
1.1. Riigi rahvaarv
Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni.
Kameruni populatsioon 2016 . a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja- Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1).
1.2. Rahvaarvu kasv
Kameruni rahvastiku kasvutempo oli 1970 aastani suhteliselt sujuv, kuid sellest edasi hakkas kiiremini tõusma. Kiire rahvastiku tõus on näha ka graafikul. 2025 aastast kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu tõusu 20 miljoni võrra. Sellest järeldan, et kasvutempo tõuseb tulevikus veelgi (vt joonis 1).
Joonis 1. Kameruni rahvastiku arvu kasv 1950-2025.
Täpsemad arvandmed on toodud all olevas tabelis (vt joonis 2).
Aasta
1950
1955
1960
1965
1970
1975
1980
1985
1990
1995
2000
2005
2010
2015
2020
2025
2050
Rahvaarv (miljonites)
4,887
5,210
5,608
6,103
6,726
7,521
8,755
10,226
11,983
13,827
15,817
18,131
20,822
23,739
26,969
30,508
51,912
Joonis 2. Kameruni rahvaarv 1950-2025, 2050.
1.3. Rahvaarvu kasvamist ja kahanemist mõjutavad tegurid
Riigi ja regiooni (Kesk-Aafrika) sündimus ja suremus 1000 elaniku kohta on suhteliselt sarnane, seega rahvaarvu kasvavad või kahandavad tegurid on enam-vähem samad. Maailmaga võrreldes on aga sünde peaaegu kaks korda vähem, surmasid natuke vähem 1000 elaniku kohta. Sellest võib järeldada, et maailmas on sünde soodustavad tegureid vähem – inimesed on haritumad, keskenduvad karjäärile, naise vanus esimesel sünnitamisel on kõrgem (CIA andmete järgi Kamerunis ~19a, maailmas ~27) (1).
Suremus on valitud riigi ja regiooni suhtes maailmast kõrgem, mis tähendab, et seal on elu raskem, füüsiliselt nõudvam või on seal nt rohkem haigusi, mis muud maailma nii väga ei mõjuta ning meditsiin vähe arenenud.
Järeldus: rahvaarvu kasv sõltub eluviisist, elu kvaliteedist, naise haritusest ja vanusest . Rahvaarvu kahanemine sõltub samuti inimese eluviisist ja elu kvaliteedist, kui rasket ja millist tööd ta teeb, kui palju ja mis tasemel arstiabi on võimalik saada.
2. RIIGI RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS JA SELLE MUUTUSED AASTAKS 2030
Erinevate tegurite abil on võimalik ennustada riigi rahvastiku muutumist.
2.1. Riigi rahvastikupüramiidid
Joonis 3. Kameruni rahvastikupüramiid 1995 a.
Joonis 4. Kameruni rahvastikupüramiid 2015 a.
Joonis 5. Kameruni rahvastikupüramiid 2030 a.
Püramiididest selgub , et riigi populatsioon kahekordistub aastaks 2030 võrreldes 1995. aastaga. Sellest võib järeldada, et praegune rahvastikupoliitika ei soodusta sündide vähenemist ning eluea pikendamist, seega pole see piisavalt tõhus ning on vaja midagi paremat. 45 aasta jooksul toimub muutusi vähe, riik on endiselt demograafilise plahvatuse etapis .
2.2. Rahvastiku vanuseline jaotus
Kameruni rahvastikuline jaotus 2016. aastal (1).
0-14 aastased: 42.6%
15-65* aastased: 54.23%
65+ aastased: 3.18%
* protsendid on kokku liidetud
15-24 aastased: 19.55%
25-54 aastased: 30.71%
55-64 aastased: 3.97%
Kuna 15. – 16. aastaseid on kõige suurem protsent, on tegemist noore rahvastikuga.
2.3. Demograafiline areng
Kamerun on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi ehk demograafiline plahvatus. Sündimus on kõrge, suremus hakkab langema , sest meditsiin areneb järk-järgult. Rahvastik on noor (4).
2.4. Rahvastikupoliitika
Rahvastikupoliitika on riigi tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel (3).
Kamerunis peaks lähtuma eesmärgist vähendada sündide arvu. Selleks sobiks rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja kättesaadavuse hõlbustamine, tõstes inimeste teadlikkust ning näiteks teha need riigi poolt soodsamaks, st riik maksab mingi protsendi, et rahval oleks lihtsam soetada. Sündimust mõjutab ka suure pere poliitika. Tuleks inimestele rääkida ja sisendada või neid teadvustada, et väiksema pere eest on lihtsam hoolitseda ning nii elatakse parema kvaliteediga elu. Tutvustada juba noortele pereplaneerimise meetodit. Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4).
Teine siht peaks olema inimeste tervishoid . Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1).
KASUTATUD ALLIKAD

Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus . Tartu: Eesti Loodusfoto.

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cm.html

http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php

https://koolielu.ee/waramu/view/1-3b342640-e9e9-4146-b88a-2c9999293017