Eesti ja looduskeskkond (0)

Eesti ja looduskeskkond 
 
   
    Loodus on maailmas eksisteerinud juba  ammu  enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, 
kuulub looduse al a. Eestis on säilinud väga rikkalik ja  mitmekesine  loodustik, ent si ski leidub ka 
si n keskkonnaprobleeme ning murekohti. Sel eks, et eestlased saaksid looduse kaunidust 
nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda sel e kaitsmise ning säilitamisega. 
Loodus on meie kõigi elukeskkond ja sel e püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus.  
    Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mil e lahendamisega tuleb kõigi 
heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena 
energiajaamades kasutusel  põlevkivi . Kirde­Eestis asuvad kaks  suurimat  põlevkivi baasil 
töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. 
Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase. Sel e tulemusena on 
Eesti üheks suurimaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Sel ine reostus mõjutab 
negati vselt mitte ainult eestlasi, vaid  tervet  maailma. Ni samuti jäävad põlevkivi kaevandamise 
tõttu ümbruskonda kõrged aheraine mäed ning segipööratud pinnas. Maastiku  rikkumine  on 
ühtlasi ka taimestiku ja loomastiku rikkumine. Mitmete li kide elupaigad hävivad, mis on 
karuteeneks looduse säilimisele. Eesti soojuselektrijaamade ümberkaudsetest aheraine 
mägedest välja uhutud fenoolid reostavad tohutu suures osas Läänemerd, kus samuti elavad 
li gid, kes võivad ebasoodsate elutingimuste tõttu hävida. Ent  teadlaste  sõnul on põlevkivi varud 
ammendumas järgneva sajandiga, seega tuleb tõsisemalt mõtlema hakata laialdasema 
alternati venergia kasutuselevõtu peale Eestis. 
     ​
Samuti on suureks keskkonnaprobleemiks Eestis jäätmed. Aastas tekib Eestis ühe elaniku 
kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Juba see üksi on hirmuäratavalt suur number. Koos 
tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas. See on 
rekordiline number kogu Euroopa jaoks. Jäätmed saastavad hulgaliselt keskkonda. Suured 
prügilaterritooriumid hõivavad väärtuslikku maa­ala. Prügi reostab kemikaalidega maapinda, 
mil el kasvavad taimed ning kus elavad loomad. Maa­ala, mida on kasutatud prügilana, on 
saastatud . Maad on si ski elamiseks vaja ning sel eks võetakse maha suuri kvaliteetseid metsi. 
Antud protsessi tulemusena väheneb samuti elustike ja maastike  mitmekesisus . Jäätmed 
reostavad pikemas perspekti vis ka põhjavett. Prügi on täis erinevaid kemikaale ning muid 
kahjulikke  aineid, mis imbuvad aja jooksu,l läbi mitmete mul akihtide, aina sügavamale, 
reostades oluliselt väärtuslikku põhjavett ja langetades sel e kvaliteeti. Põhjavett reostanud 
kemikaalid  jõuavad lõpuks isegi inimese toidulauale. Lisaks jäätmetele ning põlevkivi 
kaevandustele on Eestis levimas veel  mõningaid  keskkonnaprobleeme. Näiteks õhu saastumine 
suuremates  linnades. Probleemide lahendamiseks on vajalik tegutseda looduse kaitsmise ja 
säilitamise suunas.  
    Loodust saab kaitsta mitmel moel. Kõige efekti vsem võimalus otseseks looduse kaitseks on 
looduskaitsealade asutamine. See on vajalik, et aidata kaasa looduse mitmekesisuse 
püsimajäämisele. Hetkel on Eestis mitmeid looduskaitsealasid loomade, lindude ja taimede 
kaitseks. Sel ine kaitse on olnud väga edukas ning tänuväärne Eesti loodusele. 
Looduskaitsealadest  tingituna  on paranenud ni  mõnegi li gi olukord, näiteks kalakotka, kes veel 
mõned aastakümned tagasi oli Eesti  aladelt  peaaegu kadunud. Veel enam saab Eesti loodust 
kaitsta, kui võtta suund metsade laialdasemale ning karmimale kaitsetegevusele. Metsadel on 
asendamatu tähtsus ning nende säilitamine on prioriteet. Mitte ainult loodusparkide ja 
looduskaitsealade asutamisega ei saavutata kül aldast kaitset. Neid alasid tuleb ka austada. 
Looduskaitsealade ja üleüldiselt  keskkonnakaitse  tähtuse tunnetus algab juba varasest east. 
Haritus  on looduse kaitsmise eeldus. Inimestele tuleb juba koolis õpetada õiglast looduses 
käitumist, sest see on kõigi organismide elukeskkond.  
    Looduse säilitamiseks on samuti mitmeid lahendusi. Olenemata kaitsealadest ei kao metsade 
raie  kuhugi . Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja ääretult oluline  tooraine . Puit 
on küttematerjal ja ehitusmaterjal ning seda on lihtne töödelda. Õnneks on puit samuti ka 
taastuv tooraine.  Taastub  ta si ski väga kaua, ent puude täielikku kadumist lähitulevikus ei 
toimu. Pika taastumisaja tõttu tuleb seega pärast igat metsaraiet tagasi istutada väärtuslikud 
puud. See loob tasakaalu praeguse ning tuleviku vahel. Samuti on looduse säilitamise vi siks 
mahepõl umajandus. Tänapäeval on üha enam inimesi kaasa minemas tervisliku eluvi si ja 
seega, ka mahetoodete kasutamisega. Mahepõl umajandus soodustab keskkonda, ei hävita 
seda kemikaalidega, vaid pigem just rikastab erinevate looduslike väetistega. Järelikult ei riku 
mahepõl umajandus keskkonda, vaid aitab loodusel säilida. Sel est tulenevalt on ka inimesed, 
kes tarbivad rohkem mahetooteid kui säilitusainetest pungil poekraami, tavaliselt parema tervise 
juures. Mahepõl umajanduse veelgi laialdasem kasutuselevõtt Eestis oleks tarviline meie ri gi 
looduse säilitamiseks. Looduse säilitamiseks saab iga inimene anda oma panuse ning kõige 
toredam ja lihtsam vi s alustamiseks on ühised metsaaluste koristusprojektid. Eestis on mitmeid 
aastaid korraldatud üleri gilist projekti “Teeme ära!”. Projekt keskendub eelkõige prügi 
koristamisele, mida tehakse üle Eesti ühel päeval. Sel ega võivad li tuda kõik soovijad ning koos 
koristada puhtaks näiteks enda kodumets või park. Ühine tegutsemine annab alati väga häid 
tulemusi ning loodus säilib puhta ja kaunina. Looduse pikaajaliseks säilitamiseks on väga heaks 
lahenduseks alternati venergia kasutuselevõtt. Eesti suurimaks keskkonnaprobleemiks on 
põlevkivi põletamise tagajärjel tekkinud kahjustused. Põlevkivi on Eestis peamiseks energia 
tootmise al ikaks, seega looduse säilitamise seisukohalt tuleb kasutusele võtta uusi meetmeid. 
Üheks näiteks oleks tuuleenergia. Eestis on juba mõned tuulegeneraatorid töös, ent  suuremaks  
energia tootmiseks on neid vaja rohkem.  
   Kokkuvõtteks on Eestis kindlasti mitmeid keskkonnaprobleeme, ent neid leidub igas ri gis ning 
ei kao kuhugi. Raske on loota, et kunagi elab  inimkond  ajal, kus ei leidu ühtegi keskkonda või 
loodust rikkuvat murekohta. Eestis on sel egipoolest käimas akti vne loodusekaitse, koos 
loodusparkide ja alade kaitsele võtmisega. Looduse kaitsmine ja säilitamine on ni samuti 
järk­järgult tõusuteel. Pühendudes sel ise käitumise jätkumisele, elavad eestlased veel mitmeid 
põlvkondi puhta ning ilusa loodusega Eestimaal.