Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani o...
POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940 ● Moemuusikaks oli jazz ning eriti ...
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja müt...
Helena Tulve Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. 1990. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, kus tema juhendajaks oli Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. aastal. Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Par...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Mina ja klassika Minu suhtumine klassikalisse muusikasse on suhteliselt ükskõikne. Ei ole seda kunagi kuulalnud nii nagu kuulan teisi muusikastiile. Kui tunnis või kusagil peab kuulama klassikat ei teki mul sellist tunnet, et tahaks kõrvad kinni katta vaid olen nõus seda isegi kuulama. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mis hõlmab 4.-16. sajandit. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: kirikumuusika, rahvamuusika ja kultuur ja rüütlite muusika. Keskajamuusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Muusika on rütmikas nagu näiteks "Anonymous Saltarello" puuduvad küll sõnad, aga meloodia on meeldejääv ja see jääb mõtetesse. Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.-17. sajand loodud muusika. Muusikas suurim muutus oli mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikutseremoniaalmuusika kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emots...
Tallinna Kunstigümnaasium Referaat Helena Tulve Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Helena Tulve on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika k...
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peag...
Lasnamäe muusikakool Mis on muusika? referaat 08.11.2011 Muusika on helikunst Muusika on helikunst see tähendab, et muusika on kunstiliik, mis kasutab helisid. Nii nagu maalikunst kasutab värve ja sõnakunst sõnu. Raamatu tekst koosneb tähtedest. Muusika koosneb helidest. Tähti kokku liites saame sõna, millel on oma tähendus. Helisid liites saame muusika, millel ei ole mingit tähendust. Muusika on kunstiliik, mis ei kujuta mitte midagi. Kuidas nii, et ei kujuta midagi? Ometi, kui sa õpid mõnda pilli mängima, kohtad kindlasti palasid pealkirjadega: "Karu", "Kägu" või "Kass ja hiir". Tõepoolest, viiuliga võib järele aimata kassi näugumist ja plokkflöödiga käo kukkumist, kuid me ei saa ühegi muusikainstrumendi abil kujutada magavat kassi ja vaikivat kägu. Me võime kirjutada kirjust angoorakassist, kelle vasak kõrv on pisut puretud luuletuse, joonistada temast pildi, kuid me ei saa tema iseärasusi kujutada muusikas. ...
Keskaja ja renessanssi muusika Muusika on seotud inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine ja nendest märgisüsteemi loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusik...
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Sünte...
Mina ja klassika Martin Lapin Minu kokkupuude klassikalise muusikaga on olnud minimaalne. Selle põhjal võib öelda, et mul puuduvad suuremad teadmised selle kohta. Hindan klassikat hästi, kuna ajaloo kuulsaimad muusikud on olnud just klassikud ja sellel muusika stiilil on olnud suur ja pikk ajalugu. Keskaja all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika üks kuulsaimaid muusika palasid on paavst Gregoriuse jaoks kirjutatud laul ,,Gregoriuse koraal". Selle laulu meloodia on rahulik ja rütm aeglane, minu meelest isegi liiga aeglane. Samuti on harmoonia hästi üksluine ja laul pole eriti meloodiline. Isiklikult mulle eriti keskajamuusika ei meeldi kuna see on väga tuim ja aeglane. Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Selle aja...
Narva Eesti Gümnaasium ------ 12 klass Muusika Essee Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Narva 03.06.2013 Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonili...
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt ...
Rakvere Gümnaasium Renessanss Janno Sepajõe 10.A 2014 Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike....
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hää...
Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga suurel määral harmooniale, millega kaasnes tonaalsuse mõiste avardumine ning hiljem tonaalsusest loobumine Richard Strauss (1864-1949). Kuidas jaguned tema loodud looming? Looming jaguneb: lavamuusika, instrumentaalne orkestrimuusika, programmilised sümfoonilised poeemid Kes olid muusikalised eeskujud ja kust ...
Mina ja viis klassikalise muusika ajastut Klassikaline muusika polnud minu jaoks küll päris võõras mõiste aga olin ja olen sellest siiamaani väga kauge. Muidugi olin ma kuulnud Bachi, Vivaldi ja Beethoveni kuulsamaid teoseid aga see oli ka kõik. Nüüd on asjad veidi muutunud, olen palju rohkem klassikalise muusikaga kursis ja teen ka rohkematel lugudel vahet, mis on positiivne ja avardab oluliselt silmaringi. Keskaeg Muusika oli tugevalt kirikuga seotud, ideaaliks oli vaimulik ühehäälne saateta koorilaul. Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul. Maailmakuulsad v...
Renessansiajastu muusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunst...
VARDO RUMESSEN SERGEI RAHMANINOVI (1. IV/20. III 1873 -- 28. III 1943) MUUSIKA PILTLIKKUSEST Etüüdpiltidest op 33 ja op 39 Kuidas sünnib helitöö? Kas kujuneb see helilooja peas pikema aja jooksul või on selle tekkimise põhjuseks hetkemeeleolu? Kuidas on see seotud helilooja mõtte ja tundemaailmaga ja mil määral väljendab see helilooja enda iseloomu? Või on selle aluseks välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist. Loomingupsühholoogiliselt on tihtipeale väga raske anda neile küsimustele ühest vastust. Paljuräägitud inspiratsioon võib vahest küll anda algtõuke, kuid ei seleta tihti seda, kuidas ja milliste loomepiinadega mõni helitöö tegelikult sünnib. Tõenäoliselt erineb helitöö lõplik variant tihtipeale tunduvalt esialgu kavandatust. Rahmaninovi muusikale on tihtipeale omane muusikaliste kujundit...
ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva- tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. Töötanud mõnda aega Eesti Raadios helirezissöörina, jätkas ta 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist ja elab praegu Saksamaal, Berliinis. Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib julgelt väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. I loomeperiood kestis u 1970 aastani. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. 1962 saavu...
Renessanssi muusika: 1. Renessanss keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. (Renaissance taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltsk...
Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris? Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kätte...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioo...
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi,...
Teemad KT II BAROKK · Millal ja miks toimus Kolmekümneaastane sõda? · Võrdle muusika rolli barokkajastul ja renessansiajastul-täielikud vastandid olid, sest barokk ajastul hakati rohekem muusika kuulamine ja nautimine edenema. · pillirühm basso contiuo- · Milline roll oli instrumentaalmuusikal barokkajastul?suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, · Milline keelpill sai tähtsaks nende ...
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
Tallinna Pedagoogiline Seminar ELEKTROONILINE MUUSIKA Noorte- ja rahvamuusika referaat TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Käesolev referaat annab ülevaate elektroonilise muusika ajaloost üldiselt. Materjalina on kasutatud internetist saadaval olevat vikipeedia tekste ning intervjuusid muusikaga tegelevate inimestega. Materjalile lähenetakse seletava nurga alt. See ei ole arutlev referaat, pigem informatiivne. Selline teema on autoril valitud seepärast, et teada saada elektroonilise muusika eellugu, kuna tänaseks päevaks on see väga levinud muusika. Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mi...
Klassitsism Klassitsismiajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist, parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuri põhimõtteid. Sõna ,,klassikaline" kasutatakse muusika kohta, mis kestab üle oma aja. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Klassitsismiajastut periodiseeritakse järgmiselt: · 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" · 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" · 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" · 1810-1830 üleminekuperiood romantismile Klassitsismiajastu muusikas avaldus antiikarhitektuurile omane vormi selgus ja sümmeetria. Barokkmuusika keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmoonia asemel eelistati nüüd lihtsat ja korrapäraselt liigenda...
Arvo Pärt Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva-tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. On öeldud, et kompositsiooniklassis paistas nagu raputaks ta noote varrukast. Ta alustas töötamist Eesti Raadios helirezissöörina, kuid jätkas alates 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist Lääne-Berliini, kust ta aga 2005.aastal tagasi Eesti kolis. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai...
Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul....
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hä...
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Iga päev kuuleme klassikalise muusika katkeid erinevatest meediakanalitest. Kuuleme muusikat tänaval telefonihelinana, raadio ja televisiooni reklaamides. Enamasti ei mõelda sellele, kes on loo autor ja milline suurteos tegelikult kõlab. Kas reklaam rikub ilusa klassikalise muusika või hoopis tekitab huvi noortes sedasorti muusika vastu? Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et s...
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsi...
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijas...
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik ...
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu...
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muu...
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli om...
Serialism Serialism Serialism on muusika üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendusi seriaalse muusikana konkreetsetes teostes konkreetsete heliloojate poolt või vahel ka nö "seriaalset muusikastiili" kui 1950-ndatel-1960-ndatel loodud seriaalse muusika abstraktset ühist nimetajat. Seriaalne meetod: Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Soome heelilooja ...
Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming..........................................................................................lk 4 3. Bändid............................................................................................ lk 6 4. Tunnustused....................................................................................lk 7 5. Diskograafia....................................
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 1. Millised muusikažanrid hakkasid arenema 20. sajandi algul Eesti muusikas? Sümfooniline ja vokaalsümfooniline...
annaabi.ee 
