Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika liigid, vaimuliku muusika ülevaade, koraal, missa. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Töö materjal
Žanr e. liik – määrab, kellele on teos loodud.
Muusika jaguneb:
1) vokaalmuusika – esitatakse lauldes
2) instrumentaalmuusika – esitatakse pillidel
3) vokaal -sümfooniline muusika esitavad solistid , koor ja sümfooniaorkester
4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika – kammerkoor,
kammerorkester
Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul – salm+refrään).
Muusika jaguneb:1) ilmalik ja
2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve .
Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord.
Koraal – vaimulik laul
Gregoriuse koraal – keskaja kirikulaul , mille loojaks Rooma paavst
Gregorius Suur. Tunnused.
*ladina keeles
*1-häälne
*a capella (ilma pilli saateta)
*puudub taktimõõt
Organum – esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks
gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt -
seda nim. paralleelorganumiks
Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum.
Motett – mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks,
mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru
Missa – on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel
ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on:
1. Kyrie eleison – Issand halasta
2. Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges
3. Credo in unum Deo – mina usun ühtainsasse Jumalasse
4. Sanctus – püha
5. Agnus Dei – Jumala Tall
Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
Muusika liigid-vaimuliku muusika ülevaade-koraal-missa #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannes586 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

10 klass-KESKAEG - TÖÖ MATERJAL
3
doc

10 klass-KESKAEG - TÖÖ MATERJAL

Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja

Muusika ajalugu
Muusikaajalugu
2
odt

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel

Ballett
9-klassi muusika mõisted
1
doc

9. klassi muusika mõisted

Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika ­ igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika ­ religioosne muusika Liturgiline muusika ­ kirikutes kasutatav muusika Hümn ­ 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal ­ 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal ­ värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa ­ jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium ­ tekkis 17

Muusika
Keskaja muusika
3
docx

Keskaja muusika

KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord

Muusikaajalugu
Žanr ja vorm muusikas
2
rtf

Žanr ja vorm muusikas

Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine.

Muusikaajalugu
Keskaeg-muusikas
14
ppt

Keskaeg, muusikas

Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos kooriruumiga. Profaanarhitektuur ­ linnused, tonid kivist. Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias, Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal. · Gooti 12.-16. sajand. Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised. Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste- Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal kuulus Kölni kirik. Keskaegne muusika Keskaegne vaimulik muusika · Eelkõige liturgiline ­ Gregoriuse koraalid. mis kõlas · Ajajooksul meloodiad lihtsustusid ja neid hakati jumalateenistustel nimetama Gregorius 1 auks, Gregoriuse koraalideks. vaimulike koorilt a · Tema käsul koostati ka koraalide kogum, mis valmis cappella. 604. aastal ja sellest ajast peale hakatigi ainult neid

Muusika
Varakristlik muusika ja mitmehäälne muusika
6
docx

Varakristlik muusika ja mitmehäälne muusika

Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa ­ katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga.

Muusika ajalugu
Keskaja muusikaajalugu
7
docx

Keskaja muusikaajalugu

saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul ­ Gregoriuse koraal (ehk laul)

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun