Arvo Pärt (0)

Arvo Pärt
Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas.
Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides , kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva- tooriumi , kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. On öeldud, et kompositsiooniklassis paistas nagu raputaks ta noote varrukast. Ta alustas töötamist Eesti Raadios helirežissöörina, kuid jätkas alates 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist Lääne-Berliini, kust ta aga 2005.aastal tagasi Eesti kolis.
Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi.
Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks . Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni-tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse.
Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll ). Sageli kasutas ta kollaažitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. 1968. aastal tundis Pärt, et senised muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Ta asus otsima oma teed ja selleks läks ta tagasi „algusesse”, st süvenes keskaja kirikumuusikasse. Ta uuris põhjalikult ühehäälse gregooriuse koraali fenomeni, heli ja vaikuse tähendust, tunnetas muusika sügavamat olemust. Otsingute tulemusena jõudis Pärt täiesti uue, oma stiili juurde.
Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. See on minimalistlik stiil, oma olemuselt mediteeriv, sissepoole suunatud. Muusikas on suur sisemine tasakaal, mis leiab tee ka kuulajani. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala „ Aliinale ”. Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega , milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim.
Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor ning auliige, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ta on pidevalt rahvusvaheliste festivalide ja kontserdide keskne helilooja. Temast on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. 2009. aastal loodi Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus Arvo Pärdi ja tema perekonna poolt, et talletada Arvo Pärdi pärandit ja seda tutvustada järeltulevatele põlvkondadele.
Arvo Pärti on hakatud nimetama 21 .sajandi Mozartiks ning Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides.
*Tuntuim teos I loominguperioodist „Perpentuum mobile “ 1963
*Esimene teos tintinnabuli stiilis „Aliinale“