Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Serialism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Serialism
Serialism
Serialism on muusika üldmõiste, millega
tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit,
seriaalse meetodi rakendusi seriaalse muusikana
konkreetsetes teostes konkreetsete heliloojate
poolt või vahel ka nö "seriaalset muusikastiili"
kui 1950-ndatel-1960-ndatel loodud seriaalse
muusika abstraktset ühist nimetajat.
Seriaalne meetod:
Seriaalne meetod on muusika
kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks
kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi
ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse
võimalikult paljudest erinevatest parameetritest
(Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks
on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub
võimes kohalduda kõigile muusikalistele
parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda
algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev
muusikaline materjal.
Soome heelilooja
Paavo Heininen on oma
raamatus ,,Serialism"
sõnastanud 3 erinevat
serialismi meetodi
kolm arengufaasi.
Multidimensionaalne
serialism
Polümoduleeriv
serialism
Dodekafoonia
Seriaalsest muusikast:
Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või
seeriamuusika on muusika, mille loomisel on
kasutatud seriaalset meetodit.
Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse
muusika loomine olid seotud oluliste
muudatustega 1900-ndate aastate alguse
muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning
tekkis atonaalsuse.
Seriaalse muusika ajaloo võib jaotada kolmeks
põhiperioodiks:
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika
periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse
parameetris.
1950-ndad kuni 1960-ndad: multidimensionaalse
serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika
loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult
paljud muusikalised parameetrid
alates 1960-ndatest: nö "polümoduleeriv serialism",
mille puhul muusika loomisel muutus järjest
olulisemaks muusikaline parameeter ning seeria võis
isegi taanduda.
Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-
ndatel.
Seriaalse muusika loojad:
Alban Berg
Pierre Boulez
Luigi Nono
Arnold Schönberg
Karlheinz Stockhausen
Anton Webern
Alban Berg
Karlheinz Stockhausen
Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 ­
5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik
helilooja.
Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes
oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis
arvestatava tasemeni.
Tema tuntumaid teoseid on "Gesang der Jünglinge"
("Noorukite laul"; 1956), milles on miksitud kokku
ühe poisi hääle mitmekordne salvestus ja
elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid
Karlheinz Stockhausen
Arnold Schönberg
Arnold Schönberg (13. september 1874 Viin ­ 13.
juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria
helilooja, elas aastast 1933 Ameerika
Ühendriikides.
Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks
20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja,
muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.
Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste
nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas.
Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja
eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu
korralduse teemadel.
Arnold Schönberg
Täname tähelepanu eest.
Vasakule Paremale
Serialism #1 Serialism #2 Serialism #3 Serialism #4 Serialism #5 Serialism #6 Serialism #7 Serialism #8 Serialism #9 Serialism #10 Serialism #11 Serialism #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rysto10 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

20 sajandi muusika
3
odt

20.sajandi muusika

määratlustes, kuulamise rollis võrreldes nooditeksti visuaalse analüüsiga, käsitustega mõistes sisalduvast negatsioonist ning mõiste taustal olevate muusikaesteetiliste ja üldteoreetiliste ettekujutustega, esmajoones ülemhelide fenomeni tähenduse ning sellega seoses looduse kui ajaloo vastandmõistega. Avangardism. Avangardne muusika ei kijutanud mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus mitmetele uuenduslikele kompositsioonitehnikatele, nagu serialism, aleatoorika, pointillism, elektronmuusika.John Cage (5. september 1912, Los Angeles ­ 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele.John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid

Muusika
Muusika 20-saj-I poolel ehk-uus muusika-või-kaasaegne muusika
9
doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormi

Muusika
Muusikaajalugu 20 saj
12
docx

Muusikaajalugu 20.saj

Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika. Webern ei kirjutanud üldse lavamuusikat. Kui Shönberg ja Berg püüdsid reakujude hulka suurendada, siis Webern oli väga lakooniline, püüdis ridade arvu vähendada. Juba tema seeria koostamine on lakooniline. Näiteks jaotas 12 nooti kolmenoodilistessse rühmadesse, mis on omavahel seoses. Darnstadti koolkond Mõiste "Darmstadti koolkond" formuleeris Luigi Nono. Darmstadti koolkonda kuulub

Muusika ajalugu
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid ­ näiteks totaalne serialism. Tähtsamad teosed: 6 bagatelli kvartetile 1913,5 pala orkestrile 1913, sümfoonia 1928, 2 kantaati . Neoklassitsism 1920-1960(50) Tekkis vastukaaluks eelmistele -ismidele. Puhta kunsti poolt, subjektiivse väljendus- laadi ja filosoofilise tagapõhja vastu muusikas. 20 · objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne.

Muusikaajalugu
Modernism ja muusikateater
56
pdf

Modernism ja muusikateater

(Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine • Hierarhia – paikapandud ühiskonna klassid (autoriteedile allutamine) Modernismi alla kuuluvad atonaalsuse esimesed ilmingud, dodekafoonia, serialism, elektronmuusika kuni 1970. aastateni, aleatooriline muusika, sonorism (kõlavärvi muusika). Modernsus nõudis ootuspärasest loobumist, tavade purustamist; tuleb otsida uut, eksperimenteerides nagu teadlased (nt. otsitakse uusi süsteeme helide organiseerimiseks). 1 2. Prantsuse teater 19. sajandi lõpul. Sümbolism. Maeterlincki ja Debussy “Pelléas ja Mélisande” (1902).

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun