Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Serialism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Serialism #1 Serialism #2 Serialism #3 Serialism #4 Serialism #5 Serialism #6 Serialism #7 Serialism #8 Serialism #9 Serialism #10 Serialism #11 Serialism #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rysto10 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

20.sajandi muusika

määratlustes, kuulamise rollis võrreldes nooditeksti visuaalse analüüsiga, käsitustega mõistes sisalduvast negatsioonist ning mõiste taustal olevate muusikaesteetiliste ja üldteoreetiliste ettekujutustega, esmajoones ülemhelide fenomeni tähenduse ning sellega seoses looduse kui ajaloo vastandmõistega. Avangardism. Avangardne muusika ei kijutanud mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus mitmetele uuenduslikele kompositsioonitehnikatele, nagu serialism, aleatoorika, pointillism, elektronmuusika.John Cage (5. september 1912, Los Angeles ­ 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele.John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid

Muusika
thumbnail
9
doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormi

Muusika
thumbnail
12
docx

Muusikaajalugu 20.saj

Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika. Webern ei kirjutanud üldse lavamuusikat. Kui Shönberg ja Berg püüdsid reakujude hulka suurendada, siis Webern oli väga lakooniline, püüdis ridade arvu vähendada. Juba tema seeria koostamine on lakooniline. Näiteks jaotas 12 nooti kolmenoodilistessse rühmadesse, mis on omavahel seoses. Darnstadti koolkond Mõiste "Darmstadti koolkond" formuleeris Luigi Nono. Darmstadti koolkonda kuulub

Muusika ajalugu
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid ­ näiteks totaalne serialism. Tähtsamad teosed: 6 bagatelli kvartetile 1913,5 pala orkestrile 1913, sümfoonia 1928, 2 kantaati . Neoklassitsism 1920-1960(50) Tekkis vastukaaluks eelmistele -ismidele. Puhta kunsti poolt, subjektiivse väljendus- laadi ja filosoofilise tagapõhja vastu muusikas. 20 · objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne.

Muusikaajalugu
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

(Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine • Hierarhia – paikapandud ühiskonna klassid (autoriteedile allutamine) Modernismi alla kuuluvad atonaalsuse esimesed ilmingud, dodekafoonia, serialism, elektronmuusika kuni 1970. aastateni, aleatooriline muusika, sonorism (kõlavärvi muusika). Modernsus nõudis ootuspärasest loobumist, tavade purustamist; tuleb otsida uut, eksperimenteerides nagu teadlased (nt. otsitakse uusi süsteeme helide organiseerimiseks). 1 2. Prantsuse teater 19. sajandi lõpul. Sümbolism. Maeterlincki ja Debussy “Pelléas ja Mélisande” (1902).

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun