Mina ja klassika (0)

Mina ja klassika
Minu suhtumine klassikalisse muusikasse on suhteliselt ükskõikne. Ei ole seda kunagi kuulalnud nii nagu kuulan teisi muusikastiile. Kui tunnis või kusagil peab kuulama klassikat ei teki mul sellist tunnet , et tahaks kõrvad kinni katta vaid olen nõus seda isegi kuulama.
Keskaja muusika on keskajal loodud muusika , mis hõlmab 4.-16. sajandit. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: kirikumuusika, rahvamuusika ja kultuur ja rüütlite muusika. Keskajamuusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga . Muusika on rütmikas nagu näiteks "Anonymous Saltarello" puuduvad küll sõnad, aga meloodia on meeldejääv ja see jääb mõtetesse.
Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.-17. sajand loodud muusika. Muusikas suurim muutus oli mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikutseremoniaalmuusika kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emotsioon .
Barokk ,17. sajandi algul toimus Euroopas suur pööre. Oli tekkinud tantsumuusika ja kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaulud. Armastat tempo - ja dünaamikakonstasrte. Nii vokaal - kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt  tehnikat , seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Näiteks Vivaldi Kevad 1.osa, selle järgi on ka seltskonnas võimalik tantsida ja sellest ei puudu ka emotsioon.
Klassitsism on loodud aavahemikus 1750-1820. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse disoonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. Usun, et peaaegu kõik teavad Beethoveni sünfooniat nr5 1. osa kui ei teate selle nime, siis kindlasti kui seda kuuldakse ie ole see inimestele võõras. Lugu on kohati väga dramaatiline ning helilooja looming jätab ratsionaalse mulje.
Kõik viis muusikastiili on omavahel seotud ja on mõjutanud üksteist. Kõigil neil on omad plussid, mis neid kuulama kutsuvad ja muidugi on nad väga erinevad tänapäeval tehtavast muusikast.