Filmimuusika (3)

Filmimuusika
Filmimuusika eesm�rk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada .
�ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin.
Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide m�ra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates.
1927. aastal linastunud "The Jazz Singer ", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm .
Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur v�� rtus reklaamina.
1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme p�ialoisi" muusika .
Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks m�ngida.
Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise.
Ameerika filmide muusika tugineb �ldreeglina m� nele v�ga meeldej��vale laulule , millest hiljem v�ib kujuneda ka iseseisev menulaul.
Euroopa filmides on rohkem t�htis muusika tervikuna .
Eesti filmimuusikas on esindatud m�lemad suunad.
K�igi aegade populaarsemale Eesti m�ngufilmile "Viimne reliikvia " (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos T�nu Naissooga).
Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) l�i muusika Veljo Tormis .
Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala . Tema on kirjutanud ka muusika m�ngufilmile " Nukitsamees " (re�iss��r Helle Murdmaa ).
Sven Gr�nberg esindab Eesti filmimuusikas selle elektroonilist poolust.
Tuntud Eesti filmimuusika kirjutaja on ka Lepo Sumera (joonisfilmid: "Suur T�ll", "P�rgu" ; m�ngufilmid: "K� rboja peremees ", " Naerata ometi")