Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboratoorne töö 14: Redoksreaktsioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond                   YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorn
e töö nr. 14
Töö pealkiri: 
Spektrofotomeetria
Õpperühm: 
LAAB
Töö teostaja: Lisette Marleen 
Mikk
185655LAAB
Õppejõud: Kaie
Laane
Töö teostatud: 
05.12.2018
Protokoll 
esitatud: 
12.12.2018
Protokoll 
arvestatud: 



Laboratoorne töö XIV Spektrofotomeetria Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli määrata raua kontsentratsioon kriidis. Töö käigus tuli esimeses katses läbi viia kriidi lahustamine Tehnilistel kaaludel  kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust. Hapet lisada  ettevaatlikult, sest toimub intensiivne gaasi eraldumine. Reaktsiooni lõppedes segada saadud  lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist  teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka.  Keeduklaasi loputada 2-3 korda väikeste destilleritud vee kogustega, mis samuti valada läbi  filterpaberi mõõtkolbi. Mõõtkolb täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada. Eraldus  süsihappegaas. Seda katset mina läbi ei viinud. 2 HCl (aq )+CaCO 3 → CaCl2 + H 2 O +CO2 ↑   Teises   katses   tuli   raua   mõõtelahust   valmistada.   Kalibreerimiskõvera   koostamiseks vajalike   raud(III)   mõõtelahuste   valmistamiseks   kasutada   valmis   Fe(III)   standardlahust kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides. Iga tudeng valmistas ühe mõõtelahuse. Pipeteeritava raud(III) standardlahuse kogus oli minul 1,2 ml. Arvutada Fe(III) kontsentratsioonid mg/mL ja mg/L valmistatud mõõtelahustes. Andmed kanda järgnevasse tabelisse. Pipeteerida automaatpipetiga vajalik kogus Fe3+ standardlahust mõõtkolbi,   lisada   4   mL   50%   sidrunhappe   lahust   ja   segada,   edasi   lisada   5   mL   10% sulfosalitsüülhappe   lahust   ja   loksutada.   Edasi   lisada   10   mL   kontsentreeritud ammoniaakhüdraati.   Loksutada.   Lõpuks   täita   kolb   destilleeritud   veega   kriipsuni,   sulgeda korgiga   ning   segada.   Lahus   on   kollaka   värvusega,   ammoniaakhüdraadi   lisamisel   muutus soojaks, vee lisamisel toimus kerge kihistumine, mis mõne aja pärast kadus. Sidrunhapet lisati,   et   ei   sadeneks   raud(III)hüdroksiid.   Aluselises   keskkonnas   (ammoniaagi   lahuses) reageerib   sulfosalitsüülhape   (tegelikult   sulfosalitsülaatioon)   nii   raud(II)   ioonidega   kui   ka raud(III) ioonidega, kusjuures tekkivate komplekside neeldumisspektrid on sarnased. Seega on selle reaktiivi kasutamise eeliseks asjaolu, et raua üldise sisalduse määramiseks pole vaja teostada eelnevat oksüdeerimist või redutseerimist, kui kasutada aluselist keskkonda. + ¿ 3+¿+3 NH 3∗H2 O→ Fe (OH )3↓+3 NH4 ¿ Fe ¿  


Mõõtelahuse nr Lisatud Fe3+ 0,1 mg/ml Fe3+ konts.  mg/ml Fe3+ konts. mg/l A 1 0,4 0,008 8 0,034 2 0,8 0,016 16 0,043 3 1,0 0,02 20 0,043 4 1,2 0,024 24 0,045 5 1,4 0,028 28 0,073 6 1,8 0,036 36 0,084 7 2,0 0,04 40 0,131 8 2,2 0,044 44 0,126 Kriit  0,113 Kriit 0,087 Kolmandas katses tuli kriidi lahust valmistada. Pipeteerida 20 mL kriidist saadud  happelist lahust 50 mL mõõtkolbi, lisada 4 mL 50% sidrunhappe lahust, lisada 5 mL 10%  sulfosalitsüülhappe lahust, lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Täita kolb  destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada. Seda katset mina läbi ei viinud. Neljandas katses tuli neeldumisspektrit mõõta. Mõõta kõikide valmistatud lahuste  neeldumisspektrid lainepikkuste vahemikus 400-500 nm 0- proovi suhtes. Selleks tuli  kasutada spektrofotomeetrit ja printerit. Täita küvetid alustades kõige lahjemast Fe  kontsentratsiooniga lahusest. Viimasena mõõta kriidist saadud lahuse optiline tihedus.  Trükkida välja kriidi neeldumisspekter.  0 0.01 0.02 0.03 0.04 0.05 0 0.02 0.04 0.06 0.08 0.1 0.12 0.14 f(x) = 2.81x - 0
R² = 0.91 Kalibreerimiskõver Kontsentratsioon Absorbtsioon


C ( mg ml ) = C (kalibreerimiskõver, mg ml ) ∗ V (mõõtkolb , ml) V (kriidilahuse ruumala , 20 ml)   x=C y =A A=2,8102∗C−0,0031   Kriit 1:  0,113=2,8102∗C−0,0031=¿ C=0,04131   C ( mg ml ) = 0,04131 mg ml ∗ 50 ml 20 ml = 0,1033 mg ml   Kriit 2:  0,087=2,8102∗C−0,0031=¿C=0,03206 C ( mg ml ) = 0,03206 mg ml ∗ 50 ml 20 ml = 0,08015   Lõpuks leida Fe kontsentratsioon kriidis mg/g:   C ( mg g ) = C ( mg ml ) ∗ V (mõõtkolb) m(kriit) Kriit 1:  C ( mg g ) = 0,1033 mg ml ∗ 50 ml 1 g = 5,165 mg g Kriit 2:  C ( mg g ) = 0,08015 mg ml ∗ 50 ml 1 g = 4,0075 mg g Töövahendid: spaatel, uhmer koos uhmrinuiaga, klaaspulk, keeduklaas (100 mL),  mõõtkolvid (50 mL), lehter , filterpaber, automaatpipetid (1 ja 5 mL), mõõtsilinder (25 mL),  spektrofotomeeter UV-1280, PMMA küvetid 1cm. Kasutatud ained: kriit, raud (III) standardlahus 0,1 mg/mL (FeCl3.6H2O), sidrunhappe lahus 50%, sulfosalitsüülahppe lahus 10%, soolhape 2M, kontsentreeritud  ammoniaakhüdraadi lahus, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli valmistada erinevaid lahuseid ja mõõta nende  neeldumispektrid spektrofotomeetriga. Absorbtsiooni põhjal tuli välja arvutada raua 


kontsentratsioonid lahuses. Töö käigus kasutasime automaatpipette ning pärast seda, kui  esimese lahuse valesti tegin, sain aru, et automaatpipette peab samuti silmaga üle kontrollima. Teisel korral sain õige kangusega lahuse. 
Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid #1 Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid #2 Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid #3 Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid #4 Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lmm99 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

laboratoorne töö 14-spektrofotomeetria-raua määramine kriidis
5
docx

laboratoorne töö 14: spektrofotomeetria: raua määramine kriidis

TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Labori töövõtted Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Spektrofotomeetria: raua määramine kriidis 14 Õpperühm: Töö teostaja: Protokoll Protokoll Õppejõud: Töö teostatud: esitatud: arvestatud: Kaie Laane 01.12.2022 08.12.2022 Töö ülesanne Värviliste ühendite kontsentratsioonide määramise üks enimlevinud meetodeid on spektrofotomeetria. Töö ülesandeks on määrata raua kontsentratsioon kriidis. Selleks valmistada raua standardlahused, mõõta nende neeldumisspektrid, valida mõõtmiseks sobivaim lainepikkus ning mõõta nende optilised tihedused

Keemia alused
Lahuse kontsentratsiooni määramine
5
pdf

Lahuse kontsentratsiooni määramine

Töö ülesanne ja eesmärk Happe lahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Lahuste kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu ehk ruumala mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta. Ajalooliselt on kasutusel ka normaalsus. Teades mõõtelahuse mahtu ja kontsentratsiooni, uuritava lahuse mahtu ning toimuva reaktsiooni võrrandit, on võimalik välja arvutada uuritavas lahuses olnud lahustunud aine kogust ja lahuse kontsentratsiooni. Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt tiitrimiseks kulunud ühe lahuse maht, teist lahust d

Keemia alused
Keemia alused-protokoll 2
5
docx

Keemia alused, protokoll 2.

Stöhhiomeetriline punkt ­ hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu A) Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5..

Keemia alused
Lahuse kontsentratsiooni maaramine
5
docx

Lahuse kontsentratsiooni maaramine

T eoreetiline: =0,616 36 , 0∗0,1 Arvutada katse suhteline viga. |saadud C M −teoreetiline C M | |0, 565−0,61 6| E s= ∗100 %= ∗100 %=8,28 % HCl HCl teoreetiline C M HCl 0,616 Kokkuvõte või järeldused Vastavalt töö eesmärgile leiti HCl lahuse 5x lahjenduse kontsentratsioon, mille keskmiseks oli 0,565. Teoreetiline kontsentratsioon arvutuste kohaselt oli 0,616. Järelikult on saadud tulemus arvestuslik, sest viga jääb alla 10%, täpsemalt 8,28%. Küsimuste vastused ning ülesanded 1. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Mõõtelahuseks nimetatakse viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust. 2. Mis on tiitrimine?

Üldine keemia
Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
30
docx

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH

Anorgaaniline keemia
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
22
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

maine( g) 1,71 g naine = = =0,047 mol M(HCl)=1+35,5=36,5 g/mol g 36,5 g /mol M aine( ) mol V(lahus)=100ml=0,1dm3 Suhteline viga |0,4780−0,47| ∆= ∗100 =1,7 0,47 Kokkuvõte ja järeldused Laboratoorne töö näitas, kuidas valmistada lahuseid kontsentreeritud happe lahusest, kuidas lahjendada lahuseid ja kuidas määrata kontsentratsiooni tiitrimisega. Erinevus tegelikust molaarsusest võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest.

Keemia
pH mõõtmine-hüdrolüüs-elektrolüütide lahused
5
docx

pH mõõtmine, hüdrolüüs, elektrolüütide lahused

Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk ha

Anorgaaniline keemia
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
7
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Suhteline viga: = * 100 = 18,1% Kokkuvõte või järeldused Katse käigus peaks valmistada 2,2% HCl lahus. Hiljem tuli kontrollida missugune lahus tegelikult tuli välja. Arvutasin, milline molaarsus on 2,2% lahusel ja missugune oli valmistatud lahuse molaarsus ja need erinesid 18,1% võrra. See võib tekkida sellepärast, et katse käigus on peaaegi kõik mõõtmised tehtud silma järgi. Seda kõige rohkem tiitrimise osas. Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5..

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun