Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline neist sooladest Na2CO3 Na2SO3 või CH3COONH4 on enam hüdrolüüsunud?
  • Mis on sademes mis gaas eraldub?
  • Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult?
  • Milline on lahuse pH?
  • Kuidas muutub hüdrolüüsi ulatus või tasakaal sõltuvalt temperatuurist?
Üliõpilase nimi:_________________________
Õpperühm:____________________________
Kuupäev:____________________________
LABORATOORNE TÖÖ 3
Elektrolüütide lahused , pH mõõtmine, hüdrolüüs
Töövahendid
Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk
Reaktiivid
0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape
Indikaatorid :
Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil.
Fenoolftaleiin (ff)pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane).
Metüülpunane (mp) – pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranž).
Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl , CH3COONa , CH3COONH4 ning tsingigraanulid.
  • Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus.
    Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Mõlemasse katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette.
    Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Soolhape mõjub energilisemalt.
    Kirjutada hapete dissotsiatsiooni reaktsioonide võrrandid .
    HCl ↔ H+ + Cl-
    2HCl + Zn → ZnCl2 + H2
    CH3COOH ↔ H+ + CH3COO -
    2CH3COOH + Zn → (CH3COO)2Zn + H2
    Teha järeldus hapete tugevusest. Katseklaasis soolhappega on vaadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape , sest reageerib tsingiga energilisemalt.
  • Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses.
    Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada .
    Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis.
    Soola lisamisel lahus muutus kollasemaks.
    Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?).
    Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule.
    Kirjutada etaanhappe dissotsiatsiooni reaktsiooni võrrand ja selle reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis .
    CH3COOH ↔ H+ + CH3COO-
    Mida on vaja lisada nõrgale happele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas?
    Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada ühendid, mis koosneks tugeva aluse ja nõrga happe ioonidest (nõrga happe ioon hüdrolüüsub veega).
    Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaakhüdraatii ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi ja loksutada.
    Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Pärast ammooniumkloriidi lisamist lahus muutub läbipaistvamaks.
    Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas hüdroksiidioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?).
    Soola lisamisel pH vähenes, seega hüdroksiidioonide konts. vähenes, järelikult dissotsiooni tasakaal nihkus vasakule.
    Kirjutada ammoniaakhüdraadi dissotsiatsiooni reaktsiooni võrrand ja selle reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis.
    NH3⋅H2O ↔ NH4+ + OH-
    Mida on vaja lisada nõrgale alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas?
    Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas tuleb lisada nõrga aluse ja tugeva happe ioonidest koosnevat ühendit.
  • Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega .
    Pipeteerida destilleeritud veega loputatud 250 mL koonilisse kolbi 10 mL õppejõult saadud HCl kontroll-lahust ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust.
    NB! Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega – lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.
    Bürett täita täpse kontsentratsiooniga (vt. pudelilt) NaOH lahusega ja tiitrida kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima (ühe tilga täpsusega). Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH ruumalade erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 mL.
    Tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse ruumala (mL):
    1. 5,11ml
    2. 5,11ml
    3. 5,10ml
    Tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse ruumalade tulemustest arvutada aritmeetiline keskmine ja selle põhjal arvutada HCl lahuse molaarne kontsentratsioon lähtudes tiitrimeetria põhivõrrandist
    Kirjutada tiitrimisreaktsiooni võrrand.
    HCl + NaOH = NaCl + H2O
    Esitada saadud tulemus õppejõule.
    Arvutada suhteline viga Es (%).
  • pH mõõtmine ja arvutused.
  • Mõõta õppejõult saadud HCl kontroll-lahuse (p.3) pH
    pH = 1,41
  • Teha HCl kontroll-lahusest 10x lahjendus. Selleks pipeteerida 10 mL seda lahust 100 mL mõõtkolbi, täita kolb kriipsuni destilleeritud veega, sulgeda korgiga ja loksutada intensiivselt. Mõõta saadud lahuse pH.
    pH = 2,36
  • Teha punktis 4.2 saadud lahusest 10X lahjendus (st. alglahuse 100X lahjendus). Mõõta saadud lahuse pH.
    pH = 3,28
    Töötamine pH- meetriga
    Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses.
    Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse (tav. puhverlahus ) järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud).
    1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga.
    2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse.
    3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem .
    4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga.
    5. Sukeldada elektrood järgmisesse uuritavasse lahusesse või mõõtmiste lõpetamisel destilleeritud vette.
    6. Kõik mõõtmised teha ühe ja sama pH meetriga.
    Lähtudes oma mõõtmistulemustest arvutada , kasutades seoseid :
    [H+ ]-ioonide kontsentratsioonid arvutada lähtudes valmistatud lahuste kontsentratsioonidest ja tulemused kanda tabelisse 1.
    Tabel 1.
    HCl lahus
    CM
    pH (mõõdetud)
    aH+
    alglahus
    0,0513
    1,41
    0,0389
    0,758
    10X lahjendus
    0,00513
    2,36
    0,00437
    0,851
    100X lahjendus
    0,000513
    3,28
    0,000525
    1,02
    100X lahjendus +KCl (katse 4.4)
    0,000513
    3,39
    0,000407
    0,794
    Arvutada aktiivsused kasutades alglahuse, 10 ja 100 X lahjenduste pH ning võrrelda seda mõõdetud pH tulemusega. Aktiivsustegurid vt. vajadusel tabelist Lisa 1.
    HCl = H+ + Cl-


  • 3)
  • Lahustunud soola mõju happelahuse pH-le
    Pipeteerida 10 mL katse esimeses osas valmistatud 10X lahjendatud HCl lahust 100 mL mõõtkolbi (NB! pipeti loputamine), lisada mõõtsilindriga 10 mL küllastatud KCl lahust ning täita kolb kriipsuni destilleeritud veega. Segada hoolikalt. Mõõta saadud lahuse pH.
    pH = 3,39
    Arvutada selle lahuse pH kasutades aktiivsusi, teades, et KCl küllastatud lahus sisaldab 34g KCl 100g vee kohta, lahuse tihedus 1,16 g/cm3 .
    Arvutuskäik: kõigepealt arvutada küllast. KCl lahuse CM , edasi leida KCl molaarsus 100 mL mõõtkolvis; edasi arvutada I, leida γ, arvutada ja pH.
    Kuna lahus on 10X lahjendatud siis
    KCl ↔K+ + Cl-
    Arvutada, milline oleks selle lahuse pH ilma KCl lisamata (vt. arvutustulemus p.4.3) Võrrelda mõõtmis- ja arvutustulemusi.
    Miks mõjutab KCl lisamine lahuse pH-d?
    KCl lisamine tõstab kloriidioonide kontsentratsioon lahuses, mis põhjustab soolhappe vähem dissotsiatsioon, seega lahuse happelisus väheneb – pH kasvab.
  • Kontsentratsiooni leidmine pH järgi
    Mõõta tundmatu kontsentratsiooniga NH3 ⋅ H2O lahuse pH.
    pH = 10,1
    Arvutada lahuse kontsentratsioon ning dissotsiatsioonimäär.
    Selleks leida pOH, kasutades seost
    pH + pOH = 14 ja [OH- ] = 10-pOH
    ning
    ehk 14,3%
  • Soolade hüdrolüüs
  • Teha katsed järgmiste sooladega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis.
    Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada.
    Hinnata lahuse pH ( millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast. Tulemused vormistada tabelina.
    Tabel 2. Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega
    Sool
    Fenoolftaleiin ff/pH piirkond
    Metüülpunane mp/pH piirkond
    Universaalindik. /pH hinnang
    Kas hüdrolüüsub jah/ei
    Al2(SO4)3
    värvitu
    punakasroosa
    5,0
    Jah
    NaCl
    värvitu
    orandẑ
    7,0
    Ei
    Na2CO3
    roosakaslilla
    kollane
    10
    Jah
    Na2SO3
    lillakasroosa
    kollane
    8,0
    Jah
    CH3COONH4
    värvitu
    kollakasorandẑ
    3,0
    Jah
    Kirjutada katses kasutatud soolade hüdrolüüsivõrrandid:
    Al2(SO4)3 = nõrk alus + tugev hape → reageerib alusejääk
    Al3+ + H2O ↔ AlOH2+ + H+
    AlOH2+ + H2O ↔ Al(OH)2+ + H+
    Al(OH)2+ + H2O ↔ Al(OH)3 + H+
    NaCl = tugev alus + tugev hape → ei hüdrolüüsu
    Na2CO3 = tugev alus + nõrk hape → reageerib happejääk
    CO32 - + H2O ↔ HCO3 - + OH-
    HCO3- + H2O ↔ H2CO3 + OH-
    Na2SO3 = tugev alus + nõrk hape → reageerib happejääk
    SO32 - + H2O ↔ HSO3- + OH-
    HSO3- + H2O ↔ H2SO3 + OH-
    CH3COONH4 = nõrk alus + nõrk hape → reageerivad mõlemad
    CH3COO- + H2O ↔ CH3COOH + OH-
    NH4+ + H2O ↔ NH4OH + H+
    Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsimäärad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M (K vt. tabelist Lisa 2).
    0,1M Na2CO3 hüdrolüüsimäär ja lahuse pH
    0,1 M Na2SO3 hüdrolüüsimäär ja lahuse pH
    CH3COONH4 hüdrolüüsimäär ja lahuse pH
    Milline neist sooladest (Na2CO3, Na2SO3 või CH3COONH4) on enam hüdrolüüsunud?
    Hüdrolüüsi ulatust iseloomustab hüdrolüüsimäär, seega mida suurem on , seda rohkem on soola hüdrolüüsunud. Kõige suurem
    on CH3COONH4, ehk see soola on enam hüdrolüüsunud.
  • Valada kuiva katseklaasi (küsida õppejõult) mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni.
    Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid.
    SbCl3 + H2O ↔ Sb(OH)Cl2 + HCl
    Sb(OH)Cl2 + H2O ↔ Sb(OH)2Cl↓ + HCl
    Põhjendada reaktsioonivõrranditega sademe Sb(OH)2Cl teket ning kadumist. Kuidas HCl lisamine mõjutab hüdrolüüsi tasakaalu?
    Sb(OH)2Cl↓ + 2HCl ↔ SbCl3 + 2H2O
    On näha, et hüdrolüüsis tekib soolhape. Kui lisada veel soolhapet, siis selle kontsentratsioon kasvab ja tasakaal nihutatakse disotsieerumata molekulide suunas – sade kadub.
  • 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada .
    Kirjutada Al2(SO4)3 ja Na2CO3 hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid.
    Al2(SO4)3 = nõrk alus + tugev hape → reageerib alusejääk
    Al3+ + H2O ↔ Al(OH)2+ + H+
    Al(OH)2+ + H2O ↔ Al(OH)2+ + H+
    Al(OH)2+ + H2O ↔ Al(OH)3 + H+
    Na2CO3 = tugev alus + nõrk hape → reageerib happejääk
    CO32- + H2O ↔ HCO3- + OH-
    HCO3- + H2O ↔ H2CO3 + OH-
    Kirjutada summaarne molekulaarne reaktsioonivõrrand . Mis on sademes, mis gaas eraldub?
    Al2(SO4)3+ 3 Na2CO3 + 3H2O→3 Na2SO4 +3CO2↑ + 2Al(OH)3↓
    gaas sade
    Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud.
  • Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast.
    Milline on lahuse pH?
    pH
  • Vasakule Paremale
    Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #1 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #2 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #3 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #4 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #5 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #6 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #7 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #8 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #9 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #10 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #11 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #12 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #13 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #14 Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Natalia_N Õppematerjali autor
    LABORATOORNE TÖÖ 3
    Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs
    täielik protokoll, parandatud ja arvestatud, koos kõikide arvutustega

    Sarnased õppematerjalid

    Anorgaaniline keemia III protokoll
    10
    rtf

    Anorgaaniline keemia III protokoll

    · fenoolftaleiin (ff) ­ pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) ­ pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Töö käik ning katseandmete töötlus ja analüüs 1 . Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet (äädikhapet). Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2

    Anorgaaniline keemia
    pH mõõtmine-hüdrolüüs-elektrolüütide lahused
    5
    docx

    pH mõõtmine, hüdrolüüs, elektrolüütide lahused

    Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape.

    Anorgaaniline keemia
    Üldine keemia praktikum 4
    8
    docx

    Üldine keemia praktikum 4

    Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö nr. 4 ülesanne seisnes erinevate hapete ja sooladega katsete läbiviimises selleks, et analüüsida tugevate ja nõrkade elektrolüütide erinevusi, määrata lahuste pH- tasemeid ning uurida kuidas soolad hüdrolüüsuvad. Sissejuhatus Elektrolüüt – aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Elektrolüütide lahustumisel vees lagunevad molekulid ioonideks, lahuse osakesed juhivad elektrivoolu. Jaguneb tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks. Tugev elektrolüüt – lahuses peaaegu täielikult ioonideks lagunenud (  1) Näited: enamus) Näited: enamus anorgaanilisi soolasid, mitmed happed (HCl, HBr, HI), mõned hüdroksiidid (NaOH, KOH, LiOH) Nõrk elektrolüüt – lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud ( < 1) Näited: enamus) Näited: vesi,

    Üldine keemia
    Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
    5
    doc

    Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05..

    Anorgaaniline keemia
    Hüdrolüüsi uurimine-reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul
    8
    docx

    Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.

    TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHEN

    Keemia
    Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
    5
    pdf

    Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

    Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis.

    Anorgaaniline keemia
    Elektrolüütide lahused-pH
    4
    docx

    Elektrolüütide lahused, pH

    Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli võrrelda tugevate ja nõrkade elektrolüütide aktiivsust, tasakaalu nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või

    Anorgaaniline keemia
    Laboratoorne töö 7
    10
    docx

    Laboratoorne töö 7

    dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstanti Antud elektrolüüdi jaoks on K konstantne suurus antud temperatuuril ja ernevalt  -st ei olene kontsentratsioonist. Dissotsiatsioonimäära sõltuvus kontsentratsioonist arvutatakse järgmiselt: [K+ ]=[A– ]=c· Mittedissotsieerunud elektrolüüdi KA molekulide kontsentratsioon lahuses on [KA]= c·(1):-) Viimast avaldist nimetatakse elektrolüütide teooriat uurinud Saksa keemiku Wilhelm Ostwaldi (1):8531):932) järgi Ostwaldi lahjendusseaduseks. Kui  < 0,05 (väga nõrk elektrolüüt, mõõdukas kontsentratsioon), siis võib teha lihtsustuse 1): –   1): s.t võtta dissotsieerumata ühendi kontsentratsioon võrdseks ühendi algkontsentratsiooniga. Kui  > 0,05 (väga lahjad lahused), siis lihtsustada ei tohi ja  leidmiseks tuleb lahendada ruutvõrrand

    Rakenduskeemia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    CatsRule profiilipilt
    CatsRule: Väga hea materjal. Tänan.
    11:54 29-10-2019



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun