Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. (0)

1 Hindamata
Punktid
Laboratoorne töö nr 5
  • Töö eesmärk
    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega
    reaktsioonivõrrandi põhjal.
  • Kasutatud töövahendid
    10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk ( magneesium ), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter , filterpaber, termomeeter , baromeeter, hügromeeter .
  • Töö käik
    • Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.
    • Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel.
    • Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset.
    • Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.
    • Mähkida metall filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema).
    • Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.
    • Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust.
    • Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada .
    • Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V1).
    • Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal.
    • Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2).

  • Katseandmed
    Metall nr 335
    V1=13,35 ml
    V2=20,7 ml
    T=22=295 Pa
    P=100,6103 Pa
    RH=49,5
  • Katse arvutused
  • Eraldunud vesiniku maht
    Andmed
    PH2O=19,8 mmHg=2639,78 Pa
    T0=273 K
    P0=101325 Pa ml
  • Metallitüki mass
    Andmed
    V0=6,57ml=0,00657dm3
    MMg=24,3g/mol
    3)Katse suhteline viga:
    Saadud mMg=7,13 mg
    Tegelik mMg=7,1 mg
  • Järeldus
    Antud katse tulemusena selgub , et metallitüki mass on 7,13 mg, tegelik metallitüki mass on aga 7,1mg. Katse süstemaatiliseks veaks on 0,42%, seega võib katse lugeda õnnestunuks ning järelikult on katsemeetod väga täpne.
  • Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal #1 Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KatriinV Õppematerjali autor
    Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr 5

    Sarnased õppematerjalid

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
    3
    docx

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

    Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · 10%-ne soolhappelahus; · 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium); · seade gaasi mahu mõõtmiseks; · mõõtesilinder (25cm3); · lehter; · filterpaber; · termomeeter; · baromeeter; · hügromeeter. Töö käik. 1. Eemaldada katseklaas ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. 2. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis

    Keemia ja materjaliõpetus
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
    4
    doc

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll 7. nov. 07 21. nov. 07 arvestatud: 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). 3. Töövahendid

    Keemia
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi
    12
    docx

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi.

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva 5 gaasi mahu Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega

    Keemia
    Protokoll 5
    3
    doc

    Protokoll 5

    Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi

    Keemia ja materjaliõpetus
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    14
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks

    Keemia alused
    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osa rõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
    4
    docx

    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

    1.Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk mõõteseadmed, (magneesium). töövahendid ja Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), kemikaalid lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15..

    Keemia ja materjaliõpetus
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    7
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:

    Keemia alused
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    14
    odt

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm =22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun