Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meteoriidikraatrid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


METEORIIDIKRAATRID
Hanna   Parv
9.B
Võru Kesklinna Kool
Tutvustus 

Kosmilise päritoluga  pinnavormid .

Maa ja metoorkeha kokkupõrkel.

Tekivad ringvalliga ümbritsetud  lohud .

Sõltumata  suurusest  ja langemiskiirusest.
Tagajärjed

Muudavad planeedi pinnavormi ja 
pinnakihtide struktuuri.

Purustavad  ja sulatavad kivimeid.

Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid.

Häirivad ja kahjustavad elu ja 
elukeskkonda.
Neugrundi  kraater
Kärdla kraater
Kaali kraater
Ilumetsa kraater
Tsõõrikmäe kraater
Simuna kraater
Meteoriidikraatrid 
Euroopas

Rootsis 

Soome 

Norras

Ukrainas

Saksamaal

Eestis

Lätis 

Leedus 

Poolas 

Prantsusmaal

Valgevenes 
Euroopa suurim kraater

52 km 

Siljan Ring (Rootsis)
Kasutatud allikad

https://www.revolvy.com/page/List-of-impa
ct-craters-in- Europe
 

https://upload.wikimedia.org/wikipedia
/commons/c/cc/Earth_Impact_Database_wo
rld_map.svg
 

https://term.eki.ee/termbase/view/6686780
/et/et/?initial=M

http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINA
L_EST_062011_100dpiS.pdf
Tänan kuulamast

Document Outline



  • Slide 1

  • Tutvustus

  • Slide 3

  • Tagajärjed

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Neugrundi kraater

  • Kärdla kraater

  • Kaali kraater

  • Ilumetsa kraater

  • Tsõõrikmäe kraater

  • Simuna kraater

  • Meteoriidikraatrid Euroopas

  • Euroopa suurim kraater

  • Kasutatud allikad

  • Tänan kuulamast


Vasakule Paremale
Meteoriidikraatrid #1 Meteoriidikraatrid #2 Meteoriidikraatrid #3 Meteoriidikraatrid #4 Meteoriidikraatrid #5 Meteoriidikraatrid #6 Meteoriidikraatrid #7 Meteoriidikraatrid #8 Meteoriidikraatrid #9 Meteoriidikraatrid #10 Meteoriidikraatrid #11 Meteoriidikraatrid #12 Meteoriidikraatrid #13 Meteoriidikraatrid #14 Meteoriidikraatrid #15 Meteoriidikraatrid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannap132 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ­ ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID Kosmilise päritoluga aine on maapinnale langedes muutnud selle reljeefi. Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid. 10. ELUTEKKELISED PINNAVORMID Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Taimed ­ sootasandikud ­ tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine ­ turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soo pinnavormid: rohumättad, hälved, laukad. Loomad ­ kobraste langetus, sipelgapesad, loomarajad. Inimesed ­ linnamäed, aherainemäed, teetammid, karjäärid. absoluutne kõrgus absoluutse kõrguse, absoluutset kõrgust, absoluutseid

Geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Ligikaudne pindala (km2) ­ 977 Märkused: Valdavad pikliku põhiplaaniga voored ja nendevahelised nõod. *Kõrgustikeks võib lugeda ka madalamaid ja pindalalt väiksemaid alasid, mis ümbruskonnast selgelt eristuvad, näiteks Lääne-Saaremaa, Sõrve, Jõhvi, Tõstamaa-Varbla, Kõpu. Huvitav Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed

Euroopa
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
thumbnail
58
doc

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis

Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun