Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LOGISTIKU ABC". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konteiner, vedaja, toll, ekspediitor, müüja, haagise, saatja, veokantee, deklaratsioon, vedude, dokumendid, klauslid, tarneklauslid, incoterms, haagised, veoki, laadida, poolhaagis, kindlustus, terminal, kombineeritud, tarneklauslite, lepingud, terminali, transpordis, sihtkoht, eksport, veoseleping, mereveo, laevaliin, logistiku, transpordiks, loadteisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA, november 2012). Siinkohal ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis
............................................................ 12 3.4 Kindlustused ja garantiid.............................................................................................................. 12 3.5 Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest............................................................................13 3.6 Veoselepingud...............................................................................................................................14 3.7 Toll ja tollivormistus.....................................................................................................................14 3.8 Dokumendid, mis on vajalikud kaupade impordil........................................................................14 3.9 Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil.......................................................................15 Kasutatud kirjanduse loetelu:.............................................................................
Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend FCT Certificate of Transport kauba edasitoimetaja transporditõend FBL FIATA Multimodal Transport Bill of Lading multimodaalse transpordi konossement FWR Forwarders Warehouse Receipt kauba edasitoimetaja laokviitung FWB Multimodal Transport Waybill multimodaalse transpordi saateleht
Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport: Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ADR Accord euroeen relatif
Ann Ipsberg, ETJ13 Ekspordi korralduse kodutöö Euroopa Liidu ühenduse siseseks tehinguks valisin vanametalli veo Eestist (Tartust) Poola (Ketysse). Ohtlikku vanametalli ja ohtlikke metallijäätmeid võivad kokku osta ja eksportida ainult need ettevõtjad, kellel on jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja ohtlike jäätmete väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%
tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport,
teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani
Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova, Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS......................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE TÜÜBID................................................15 Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid...................................................................15 Joonis 3. 20’ külmutuskonteiner.......................................................................................16
kompromissilepingu sõlmimist, mis on õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003). Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks riskideks seejuures on kaupa vedava veoki sattumine liiklusõnnetusse, kauba võimalik hävimine, kahjustumine või kadumine teel müüja laost ostja lattu. Kauba vedaja ja tootja/müüja vahel tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel
See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent) isik, kes esindab printsipaali, samas võib olla Vahendaja nii ostja kui müüja rollis. Agent tegutseb kellegi teise isiku või firma nimel ning tavaliselt on agendiga sõlmitud lepinguline kokkulepe, mis määrab agendi vastutuse ning firma/isiku esindamise ulatuse. Agentuuri kaart (Agency card) Üks krediitkaardi liikidest, mis väljastatakse autojuhtidele. Krediitkaart annab autojuhtidele võimaluse tankida autot reisil olles kütuse jaemüügipunktides AGR konventsioon (AGR convention)
Tõhusa ladustamise puhul laovarudega seotud kulud reeglina vähenevad: ruumi vajadus tootele väheneb, tulu ruumi kasutusel m2 kasvab. Nt. plastist tooteid saab kujundada nii, et virnastamisel laos võtavad nad vähem riiuli- või põrandapinda. Nt. kavandab wal- Mart oma tooted nii, et nad mahuksid kindlamõõdulistesse ( 14 14 tolli) riiulitesse. Loomulikult ei saa kõiki tooteid selliselt pakkida. Mõnda kaupa on kasulikum alles müüja juures pakkida. Nt. kui suhkrut vedada puistekaubana, siis tonni suhkru vedu võib maksta 20-25 korda vähem kui sama koguse vedu väikestesse kottidesse pakituna. On ka kaupu, mida ostja pakib ise, ostes nii palju kui tahab. Ruumikasutuse madalast täiteastmest tuleneb logistilise keti madal kasutus ( veetakse õhku ja rikneb kaupa). See toob kaasa järgmised majanduslikud tagajärjed, suurenevad: · transpordi- ja laomajanduskulud;
kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. KAUBAVOOG- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. TRANSPORDIARENGULE AITAB: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress. TRANSPORDISÜSTEEM- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL:
Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima-
puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE
kontoriga - veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile Mereveo eksport: - Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt konteineri tüübile - Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, jne. - Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine) - Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine (veebis, e-mail) vastavalt kehtivale veotariifile (s/c, tariff, quote #) - Sobivapealelaadimisajajakoordineeriminekliendijavedajaga(FCL). LCLkohaliku transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordi programmis)
Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine. · Optimaalsete veomarsruutide määramine. · Kvaliteetse teenuse osutamine ja kontroll selle üle. Erinevate veoviiside võrdlus. 1. Autovedu Eelised: ainuke veoviis millega on vedu võimalik teostada uksest ukseni.
terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05
Rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise kohta (HS Convention) Tolliprotseduuride lihtsustamise ja harmoniseerimise konventsioon (Kyoto konventsioon, 1974, 1999 ) Rahvusvaheline konventsioon tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja kooskõlastamiseks (RKC, 1982) ATA-konventsioon ja ajutise impordi konventsioon (Customs Convention on the ATA Carnet for the Temporary Admission of Goods, 1961, Istanbuli konventsioon 1990) Arusa deklaratsioon tolli terviklikkusest (Declaration of the customs cooperation council Concerning integrity in customs, 1993) d. Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC WBO) · Asutatud 1919 · Töötab välja rahvusvahelise kaubanduse norme ja ühtlustab tavasid (tarnetingimused, tüüplepingud) · Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc-estonia.ee) e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD)
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest
2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis.
8. Iseloomustage Sangaste jaama kaubaveo mõttes Asub Lõuna-Eestis, Sealt läheb kaubatee ida poole Pskovi ja suunaga lõunasse Riiga. Seal on: · Laadimisplats Veetakse: · Metsamaterjali 8. Iseloomustage Tapa jaama kaubaveo mõttes · Veduridepoo · Vagunidepoo · Rongide koostamine 9. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? (2) 1)Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise, raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut. Ekspediitori teenused valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse eest maksmise tingumised. 2) Juhul kui klient ei kasutanud riigi piires ekspediitori teenuseid, esitab kliendile arve Eesti Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest ekspediitor.
veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m. Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina. Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega
"tõlgib" skaneeritud vöötkoodi püstjoonte paksuste ja nende vahekauguste alusel esialgseks numbri- või numbri-ja tähekombinatsiooniks tagasi. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, rühmapakendeid, kaubaaluseid, konteinereid ja isegi raudteevaguneid. 20. Mis on SSCC (serial shipping container code)? SSCC märgistab transpordipakendi unikaalselt kogu selle pakendi kasutustsükli ajaks. Transpordipakendi märgistab kauba saatja selle komplekteerimisel. ·SSCC-gamärgistatud kaupade liikumist saavad jälgida kõik tarneahela osalised, alates tootjast, vedajast/ekspedeerijast, turustajast kuni jaemüüja või lõppkaubasaajani. ·SSCC sobib eriti hästi nende kaupade märgistamiseks, mida pakitakse iga kord erinevalt, näiteks kui tooted komplekteeritakse ja pakitakse üksiktellimuste täitmiseks. 21. Mis on RFID (radio frequency identification devices)
pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g
c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta
(millest? mille kohta?) c) Alles nüüd sain teada, et………………………………… . d) Ma mõtlesin varem teistmoodi ……………………. (millest?) 223 2. TEEMA. TOLLIVORMISTUS Teema lõpuks teate, mis on tollivormistus ja missugused dokumendid saadavad kaupa; oskate rääkida tollivormistusest. SISSEJUHATAV ÜLESANNE 1. Arutage, mis on toll, missuguseid dokumente on vaja piiri ületamiseks. LUGEMINE. KIRJUTAMINE 2. Lugege intervjuud tolliametnikuga ja pange teksti järel olevad küsimused õigesse kohta. Tollivormistus 1 Mis on tollivormistus?..................................................................................…. Tollivormistus on viimaste takistuste ületamine kauba kättesaamiseks. Tollivormistus on ka rahvusvahelise transpordi lahutamatu osa. 2 ........
kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid
tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged
enamasti kasutatakse spetsiaalselt disainitud tarkvara, mille juurutamine võtab aega ja võib nõuda olulist investeeringut. · Töötajate kaasamine, koolitamine, selgitamine Puudused: · osapooled ei oska tehnoloogiat kasutada · tarnija vahetamine on raskendatud · usalduse probleemid 22. Konsignatsioonilao põhimõte (consignment inventory) Tegu on VMI eritüübiga · Põhimõtteliselt on tegemist olukorraga, kus müüja ei võta endale müügiriski ning eraldab vaid müügipinda, tootja aga riskib täies ulatuses ning kannab kulud. · Consignment inventory peamine kasu on kliendi ehk edasimüüja poolel. · Tootja jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui klient pole teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis. · Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. 23. Mõõdikud logistikas
annaabi.ee 
