MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsioon...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele mood...
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
BIOKEEMIA II TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XI SÜSIVESIKUD 1. Süsivesikuteks nim biomolekule, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist Cn(H2O)n Süsivesikute bioloogiline roll. Väga mitmekesine ja looduses laialt levinud orgaaniliste molekulide klass; päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; paljude biomolekulide eelühendid; struktuuriline roll; molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute multifunktsionaalsus põhineb struktuuri iseärasustel: asümmeetriliste tsentrite olemasolu; esinemine nii lineaarses kui tsüklilises vormis; võime moodust...
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit.
number. trükitud number. Maiustuste tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on sokolaad toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. ,,Kalevi" sokolaadi üks kõige olulisem eelis on see, et toode on Eestimaine ning valmistatud säilitusaineteta. Miinuseks aga võiks tuua väga halvasti loetava info säilimistähtaja kohta. Samas saame ,,Fazeri" sokolaadile just pluss poolele märkida ülimalt hästi loetava info säilimistähtaja kohta ja teiseks kindlasti meeldib pähklisõpradele ,,Fazeri" purustatud 1 pähklitäidisega piimasokolaadis olev suur pähklite protsent. Nõrgaks küljeks on kahjuks
KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA 1. Kirjand kirjuta joonelisele või valgele A4 formaadis paberile. 2. Äärejoonte pidamine on kohustuslik. 3. Kirjandi teema kirjuta teisele joonele. 4. Kirjandi kirjutamist alusta neljandalt joonelt. 5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7. Kirjand kirjuta loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena. 8. Parandused tee selgelt, tõmba maha terve sõna, ära kustuta ega paranda üksikuid tähti. 9. Korrektuurpliiatsit ja linti ära kasuta. 10. Arvutil kirjutatud ja esitatud kirjandit reeglina vastu ei võeta. 11. Peale nõutud tähtaega esitatud kirjandeid ei loeta ega tagastata, küll saab aga 0 punkti. 12. Kirjandit hiljem ja uuesti esitada saab aasta pärast. 13
Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks". Süvalugemine on eelpool oleva ja loetava teksti mõistmine. Kunagi suudeti lugeda pikki tekste ja neist aru saada. Praegusel internetiajastul ollakse hajutatud tähelepanuga. Internetiseerumise miinus on netieetika puudumine. Küberkiusamine on Eesti laste seas sage nähtus. Internet ei pea kinni autorikaitseseadusest. Raamatute tähtsus kaob.
Kasutab punast laserit DVD lugemiseks ja kirjutamiseks Laseri lainepikkus on 650 nm CD puhul kasutatakse samasugust tehnoloogiat, kuid laseri lainepikkus on 780 nm ning laseri läbimõõt on suurem, mistõttu CD mahtuvus on väiksem Laserlugeja Valgusallikaks on laserdiood Laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega Käsilugeja tavaliselt hakkab tööle, kui soovitakse koodi lugeda ning lõpetab automaatselt töö Kinnitatav töötab pidevalt või siis on loetava pinna ilmumise anduriga Lugemiskaugus kuni poolteist meetrit Võimalik lugeda plastikkaartidel olevaid triipkoode, magnetribasid, arvutikiipe jne Lugemiskaugus kuni poolteist meetrit Võimalik lugeda plastikkaartidel olevaid triipkoode, magnetribasid, arvutikiipe jne Kasutatud materjal et.wikipedia.org www.google.ee www.miksike.ee www.eope.ee/_download/euni_repository/ file/754/IKT.zip/seadmed.html Täname kuulamast!
kapitalist või õpitud ametist. Haritlaskond. Jõukam ülemklassist, puudusid poliitilised õigused. Alamklass. Selle klassi moodustasid inimesed, kes elatusid füüsilisest tööst nii maal kui linnas. Pärast II maailmasõda räägitakse kihiühiskonnast, kus positsiooni määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised, kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat. Vahed näiteks keskkihiks loetava teenistujaskonna ning madalamaks kihiks loetava tööliskonna vahel on oluliselt muutunud. Tavaline ametnik või õpetaja teenib sageli vähem kui oskustööline. Olulist rolli klassiühiskonna muutumisel kihiühiskonnaks on mänginud konveieriseerimine ja teaduslik-tehniline pööre. Uueks etapiks tööstusühiskonna arengus sai fordism. Nii nimetati tootmiskorraldust ja majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry Ford
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus
tegevusala. Kujundi loomisel kindlasti kasutatakse firmastiili ja logo. Sellistel visiitkaartidel on reeglina range disain. ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Riigi ametlike esindajate ja töötajate visiitkaartidel võivad olla ka riigilipp ja vapp. Aadressita ärivisiitkaart ei vasta etiketi normidele. Erandiks sellest reeglist on ainult diplomaadid ja kõrgemad riigiametnikud. Tekstid ärivisiitkaardil peavad olema kirjutatud selge ja hästi loetava kirjaga. Pole soovitatav kasutada dekoratiivkirju (kui seda ei nõu teie tegevusala), kursiivi ja paksemaid kirju. Reeglid Ärisuhetes on visiitkaardil firmat tutvustav roll ning visiitkaart antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus. Esimesena ulatab oma visiitkaardi positsioonilt noorem. Võrdse positsiooniga isikute puhul ulatab oma kaardi esimesena vanuselt noorem. Kokkulepitud kohtumise korral on kombeks vahetada visiitkaarte kohtumise
Infosüsteemi kaardistamine Raamatukogu infosüsteem (tartu.ester.ee) Inimesed Avalikud kasutajad – inimesed, kes külastavad lehte ja saavad seal süsteemi sisse logimata otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid Registreeritud kasutajad – inimesed, kes on registreerunud raamatukogu kasutajateks, saavad süsteemi sisse logides kasutada muid raamatukogu teenuseid (näiteks vaadata laenutusi, pikendada laenutähtaegu, ennast järjekorda lisada, lisada kommentaare ja hinnata e-kataloogis asuvaid teavikuid) Raamatukogutöötajad – tegelevad teavikutega, väljastavad ja võtavad vastu neid ning kannavad vastavasse andmebaasi, raamatukogudes otsivad estri järgi inimestele vajalikke teavikuid Eriõigustega kasutajad(administraatorid) – haldavad/uuendavad veebiserverit Riistvara Arvutid, kus on ligipääs internetile, et külastada tartu.ester.ee veebikataloogi ...
lehel www.ulmeajakiri.ee ning arvustajaks oli Ene Kallas. Kallas kirjutab, et autor kasutab enda loos ära oma alternatiivajalugudes lahti kirjutatud palverännakuid, tõstes nad kaugesse tulevikku. Kallas väitis, et jutt on kui lihvitud teemant , see pärast jäid talle mõned kohad raamatust arusaamatuks.Ta väitis, et teos on hästi jutustatud ,et autor vist teistmoodi ei oskagi enam jutustada, aga lugu ise oli kuidagi tühi ja mõttetu.Kokkuvõteks ta kirjutab,et muidu on tegu üsna hästi loetava ning klassikalise paranoia-zombindusega. Kadri Sibul Analüüsisin 5 teost, 3 teost naisautori poolt ja 2 teost meesautori poolt kirjutatud.Meesautorite teostes on rohkem kriminaalset tegevust, põnevust ja müstikat. Naisautorite teosed on vähe leebemad, rohkem armastust ja juttu suhetest kuid on ka vägivalda ja juttu sõjast. Autori soole on väga vähe vihjatud kuigi enamasti on nii ,et kui autor on mees on ka tegelaseks mees ja sama kehtib naisautori puhul
Minu tähelepanu püsivus õppimisel on üsna väike. Tavaliselt teen kodutöid maksimaalselt 15 minutit ja siis juba tähelepanu hajub. Hakkan mõtlema millelegi muule. Tegelen natuke aega (max 5min) millegi muuga ja siis hakkan jälle õppima. Üritan õppida ainete kaupa. Kui üks aine õpitud, siis teen pausi. Et kontrolltööd õnnestuksid on vaja õppida. Palju materjali tuleb meelde jätta. Tulemuslik meeldejätmine sõltub ka materjali korrastatusest. Ma üritan kirjutada konspekti loetava käekirjaga ja mõnikord sõnastan lauseid ümber, et oleks kergem meelde jätta. Kui ma õpiku tekstidest aru ei saa ja lihtsalt tuubin pähe, ei ole sellest väga kasu. Tuubitud materjalid jäävad mällu lühiajaliselt. Konspektis kasutan ma ka värvilist markerit, et tähtsam esile tuua. Enne tundi, kus on kontrolltöö, kordan ma tähtsamad asjad üle. Kordamine on minu põhiline õppematerjali meeldejätmise viis. Ma vajan ka puhkust õppimise vahepeal, et aju saaks puhata
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua
lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate riidekappide või laeni ulatuvi riidekape. Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu keeleuuenduslikku varianti: saatuslikoma : saatuslikomi (ains ja mitm om) , mugava : mugavi, loetava : loetavi. itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei i-m lubanud:kirjastajaiga, kehtivaiga, kappriiul raamatuiga, uulitsaiga, uttavaiga ,otsustetuiga , kerjajaiga , õnnetomaiga . Nn ametliku eesti keele mitmus on nagunii küllalt tüüpiderohke: de-mitmus (kappi+de+l) , itmus (raamatu+i+l) ja tüvemitmus (sõnu+l, jalu+l, käsi+l). A
Mees, kes teadis ussisõnu Kivirähk ja grotesk Tegu on väga ladusalt loetava raamatuga, mis tekitab nii mõneski kohas äratundmise emotsiooni. Samuti tekitab antud teos mitmeid seoseid meie tänase elu vahel. Vaatamata sellele on paljud asjad selles raamatus kergelt öeldes üle vindi keeratud ning selliseid asju on tihtipeale raske mõista, veel vähem aru saada, kust on pärit kirjaniku selline fantaasia. Üheks veidruseks oli selle teose puhul karud ja nende suhted naistega. Nimelt olid antud
Kuna kogu ringjoone pikkus l = 2R , siis 1 ringi sisse (360o) mahub 2 radiaani. SUURUSE AVALDAMINE VÕRDUSEST b c2 a d a d a 4 b2 4 a= ; b= ; c= = d; d = 2 c . d c2 b b a MÕÕTMINE Mõõtmine ühe suuruse võrdlemine teise, ühikuks loetava suurusega (mitu ühikut ja/või selle osa sisaldab mõõdetav suurus). Mõõtmine toimub alati teatud täpsusega (nn mõõtemääramatusega), mille suurus sõltub mõõteriistast, mõõdetavast objektist endast ja mõõtjast. Mõõtmistulemust väljendatakse mõõtearvuga ja ühikuga. Näiteks 1,2 m Mõõtearvus väljendub ka mõõtmise täpsus mida rohkem tüvenumbreid, seda täpsem on mõõtearv. Näiteks 1 kg, 1,0 kg, 1,00 kg jne. See tähendab, et
silmamuna liiga pikergune normaalselt lühem * kujutis tekib võrkkesta ette * kujutis tekib võrkkesta taha Häire Kanda nõgusate ehk miinusklaasidega Kanda kumerate ehk plussklaasidega parandamine (-) prille (+) prille 4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2) Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremale- vasakule, üles- alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. 5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6
seoseid lugemise teema ning nähtava vahel. Selleks on tarvis igale paarile või rühmale anda suvalised pildid ning lugemisteksti teema. Õppijad peavad pakkuma võimalikult palju seoseid teema ning pildi vahel. Sissejuhatuse idee võib olla isegi mõneti kummaline, näiteks keskkonnakaitsealase teksti lugemise võib sisse juhatada kotitäis prügi, mis õpetaja on korjanud koolimaja põrandalt või teel kooli. (2 lk 29) Loetava jutu esimene ja viimane rida Edasijõudnud õppijatele võib pakkuda sissejuhatuseks ka märksa nõudlikumaid ülesandeid, näiteks loetava jutu esimest ja viimast rida, mis tuleks ette valmistatud lehele ka vastavalt paigutada (st algusesse ja lõppu). Õppijad jagatakse rühmadesse, iga rühm saab ühe lehe nind lisalehe, kuhu alguses ideed kokku koguda ning järjestada. Seejärel kirjutavad rühmad oma jutukese, mida võrreldakse lugemisteksiga.
Nited on argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks. Too niteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele. Tugine jrelduste ja kokkuvtte tegemisel nidetele. 7. Kokkuvte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud ksimus vi sissejuhatuses pstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kik ligud puutuvad teemasse?
3) Värvipimedus - on haigus, kus inimene ei suuda eristada teatud värve. 4) Kanapime- inimene ei näe pimedas 6. Silmade tervishoid. Hoia sobivat lugemis- ja kirjutamiskaugust (30-35 cm). Töökoht peab olema hästi valgustatud. Kirjutamise ajal peab valgus langema vasakult, et parem kästi seda ei varjaks (vasakukäelistel vastupidi). Ebasoovitav on lugeda sõitvas sõidukis, sest pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend. Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel. Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, vaata aknast välja Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2
Töötaja peab Edvinssoni arust kontoris ennast tundma just nagu kodus, kus valitseb hubane ja tore keskkond, mis ei tekita stressi ega pingeid. Kui töötaja tunneb ennast tööpostil hästi ja vajalikuna, siis on ka tema intellektuaalne töövõime kõige suurem. Tavaliselt arvatakse, et kui asi puudutab majandusvaldkonda, siis on kindlasti tegu väga kuiva ja igava teosega. ,,Ettevõtluse pikkuskraadid" raamatu puhul on aga tegu väga mahlaka ning mõnusalt loetava teosega. Kõik teemaalased mõisted ja teooriad on väga hästi lahti seletatud, et iga inimene saaks teksti sisust aru. Leif Edvinssoni positiivne külg on see, et ta oskab väga hästi igasse peatükki ja lõiku väga palju erinevaid reaalseid näiteid sisse põimida nii, et lugejal ei tekiks ainult puhast teooriat lugedes raamatust tüdimus. Olen ise väikest viisi majandushuviline ning olen lugenud mitmeid erinevaid majandusalaseid raamatuid ja saan
üle jõu käiv eesmärk: näiteks loetust kohe täies ulatuses aru saada ja samas see ka meelde jätta; grammatikaharjutus ilma suuremate pingutusteta valmis teha jne. Aeglaselt edenedes saavutaks õppija vahest rahuldava edasimineku, ent just mugavat meelt teeniv kärsitus tekitab ikka ja jälle arusaamatuse ja valestimõistmise (nt keeletesti harjutustes) frustratsiooni. Blokeeritud teadvuse seisundis me küll loeme, ent ei mõista kuigivõrd loetava sisu, püüame palju meelde jätta, ent ei mäleta hiljem suurt midagi. Arusaamist takistab veel mõni muugi asi. Näiteks see, kui õppides püüda mingit abstraktset tõde sõna-sõnalt mõista. Asjade täht-tähelt võtmise püüd on ka üks pikaldase lugemisviisi keskseid põhjusi. Mõne aine, teema, tarkuse omandamise teeb vaevaliseks arusaam, et tegemist on käsitamatult keeruka asjaga või et antud vallas lihtsalt napib andekust. Näiteks on arvutu hulk
millist inimest peeti ligi 180 aastat tagasi hulluks. Teine petegelane Jakob oli minu jaoks Conan Doyle kuulsa detektiivi S.Holmesi abilise doktor Watsoni prototüüp. Seda seetõttu, et alati sattus ta sündmuste keskele, võttis iga saladust kui lahendamata mõistatust ning nägi lahendust lihtinimese pilguga. Meelde jäi ka huvitav lahkhelide lahendamise viis: kutsuda kolmas isik konfliktis olijate arvamusi hindama ning probleemile objektiivset lahendust andma. Üldiselt oli tegu loetava raamatuga, sest autori kirjutusstiil oli kergelt loetav ning jälgitav. Kui saaks midagi ette heita, siis vaid iseendale, et ma selleaegset ajaloolist tausta ei osanud romaanile taustaks tuua.
On teada-tuntud fakt, et suur hulk tänapäeva noori loeb raamatuid palju vähem kui nende eelkäijad. Nii on meie riigis ja ka ülejäänud maailmas tekkinud probleem, kus noortel puudub silmaring, mida varasemalt aitas avardada just nimelt lugemine. Tööandjate suurimaks kaebuseks on, et noorte pead tunduvad olevat justkui sisutühjad. Olles üks nendest noortest, kes tulevikus probleeme peab lahendama hakkama, pakuksin välja idee juba eos suurendada koolis loetava kohustusliku kirjanduse hulka. Paraku pole asi ainult hulgas, vaid ka selles et noori sunnitakse tihti lugema tekste, millega neil pole konkreetset seost ega mälestust. Leian, et klassikat peab enda kultuurseks harimiseks siiski lugema, kuid kohustuslikus kirjanduses peaks olulisel kohal olema ka tänapäevane kirjandus, millega noored end hästi samastuda saaksid. Teisena toon välja tänapäeva noorte kaugenemise loodusest. Pean kahjuks ka ise tunnistama,
Mulle on mulje jäänud, et eesmärk on pigem informeerida lugejat tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest ning pakkuda välja süüdlasi ja lahendusi antud probleemile, kusjuures lahenduste osa on veidi vajaka jäänud, nagu eelnevalt põhjendatud. Eelneva arutelu põhjal julgen väita, et analüüsitavast esseest on nii mõndagi puudu: korralik sissejuhatus ja probleemipüstitus, teemaarenduses probleemidele lahenduste leidmine, kokkuvõte koos loetava sõnumiga, tööle vastav annotatsioon jms. Annotatsioon Kirjatöö eesmärgiks on lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest, uurida tekkinud probleemi tagamaid ning pakkuda välja lahendusi sellele. Olulisemad käsitletud probleemid on tänapäeva noorte ülbus ja üleolevus, nende loovuse kadumine ning perekonna suhete allakäik. Kõige olulisemaks järelduseks on autori arvates
lähtuvalt(veekaitse,teatud vahendite kasutuspiirang järjestikustel aastatel!!) Töökorras prits,täpne lahusehulk pinnaühikule Tuul 4m/s (v.a. kui seadme kasutusjuhend ei luba teisiti) Lahus valmistada selleks ettenähtud kohas ja ettenähtud mõõtevahenditega Pakend loputada puhta veega vähemalt 3 korda, loputusvesi valada pritsi Pritsimisjääk lahjendada ja pritsida hajutatult põllule Taimekaitsevahendi säilitamine Loetava märgistusega originaalpakendis sobivates hoiutingimustes kas spetsiaalses ruumis või väikeste koguste puhul lukustatavas ning ohumärgiga varustatus konteineris või kapis. Tühja pakendit hoitakse taimekaitsevahendite hoiuruumis või vastavas konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Nõuded mesilaste kaitsel o Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust,
· Jälgi, et lause oleks ühemõtteline! Öeldis on eestikeelses lauses tavaliselt teine fraas! Kirjavead... · ...peaksid nii mitmekordse lugemise käigus juba parandatud olema. · Kui Sa aga pole endas kindel, kontrolli veel. NB! Kasuta ÕS-i !!! Võõrsõnade puhul tee seda ka siis, kui oled oma õigekirjas peaaegu kindel! Puhtand Kui mustand on korralikult viimistletud, asu kirjutama puhtandit, pidades silmas: · puhas töö peab olema loetava käekirjaga. Äärejoont tuleb arvestada. Kui poolitamine pole Su tugevaim külg, püüa seada tekst nii, et poolitada pole tarviski. · kõik lõigud peavad algama silmaga nähtava taandreaga! (1-2 cm) · NB! Kui puhtandit kirjutades tuleb Sulle uus mõte, mida Sa polegi kirjutanud, siis jäta see järgmise kirjandi jaoks. Vastasel korral on tulemuseks uus mustand, mida tuleks taas viimistlema hakata, aga sellise töö jaoks ei jätku Sul enam ei aega ega jõudu.
Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale. Lihtsamatel lugejatel väljastatakse valgust pidevalt ja lugemine toimub kohe, kui kood satub täielikult lugemisalasse. Et vältida sama koodi korduvalt lugemist, ei loe lugeja uut koodi enamasti enne loetava pildi muutumist. CCD-sensoriga käsilugejad võivad olla sõltuvalt oma väliskujust käpplugejad või püstollugejad, mis viiakse koodi juurde. Püsipaigutusega CCD-lugejad võivad asuda näiteks kaubaliini kõrval, peal või all ja kood liigutatakse nende lugemisulatusse. CCD-lugejad on võimelised lugema koodi kuni 10 cm kauguselt, sõltuvalt koodi tihedusest. On olemas CCD-lugejaid, mis loevad ka kahemõõtmelist koodi. Sellise koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada risti üle koodi.
selgitada). Tekstid lapsele iseseisvaks lugemiseks peavad olema jõukohased ja huvipakkuvad. Kui laps kipub sõnu aimamisi lugema, siis võib oletada, et tal on pikema sõna veerimisel juba algus meelest läinud. Teha võib kriipsukesi näiteks liitsõnade liitumiskohtadesse, siis pole vaja korraga kogu sõna kokku veerida, samas tähendus jõuab kohale. Raskematel juhtudel võib teksti lausa silbitada. Soovitav on alguses kasutada järjehoidjat, mida laps hoiab loetava rea all. Ta loobub sellest ise, kui suudab silmadega kindlalt järge hoida. Laps peab saama võimalikult palju valjusti lugeda, sest kuulmiskontroll kergendab sisust arusaamist. Elu näitab, et düsleksiast hoolimata võib inimene olla südamelähedasel alal edukas. Tuntud düslektikuid: Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Thomas Edison, John Lennon, Pablo Picasso, George Washington, Hans Christian Andersen jpt. Nad kõik on silma jäänud oma saavutuste poolest ja see näitab
SÜNAPSIÜHENDUST, TÄISKASVAMUL LIGI 20 000) TULETADA MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS LÜHIAJALINE MÄLU ehk sensoorne mälu (talletame ajutiselt mälupilte) IKOONILINE KAJAMÄLU - MÄLU - põhineb põhineb nägemismeelel kuulmismeelel Mäletame kõige rohkem mõne sekundi (Saate algusaeg, telefoni number) ·Nt loetava mõistmiseks, lausete tajumiseks ·Toimib alateadlikult M ÄLU L Ü H IM Ä L U P Ü S IM Ä L U SENSO O RNE M ÄLU P R IM A A R N E M Ä L U SEKUNDAARNE M ÄLU T E R T S IA A R N E M Ä L U
Lugemisoskus- tänapäeval üks populaarsemaid teemasid lapsevanemate seas. See ei ole ainult tähtede ja häälikute kokkupanek. Lugemise erinevad astmed: 1. Mehaaniline lugemine- lugemisoskuse madalaim tase. Mõte suunatud lugemistehnikale. 2. Lugemine subjektiivse mõtlemise astmel- lisandub arusaamine. 3. Lugemine objektiivse käsitluse tasemel- lugemine suunatud lugeja teadvusele, loetava kujutlusele. Loosse sisse elamine. Loo sisu analüüsimine ja mõtestamine. 4. Produktiivne lugemine- iseenda õpetamine. Loetu analüüsimine ja järelduste tegemine. Keeleline suhtlemine- eelkoolieas tähtsal kohal kõne areng. Laps vajab keelelist suhtlemist täiskasvanuga. Lugemaõppimise puhul on oluline lapsega vestelda, arutleda ja küsimusi esitada kirjanduspala kohta. Sellist meetodit on oluline kasutada ka rühmas, keele ja kõne valdkonnas.
on põhjendatud, millest piisab teema terviklikuks analüüsiks ja mis toetavad kirjutaja analüüsi käiku. Kokkuvõte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tööst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile. Võid korrata teemaarenduse mõtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Võib püstitada uusi küsimusi. Õigekiri Kirjuta loetava käekirjaga. Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna. Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Väldi sõnu "kõik", "alati" jne. Väldi slängi, sõimu, vingumist. Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale. Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse? Arutluse hindamine
number. trükitud number. Maiustuste tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on sokolaad toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. ,,Kalevi" sokolaadi üks kõige olulisem eelis on see, et toode on Eestimaine ning valmistatud säilitusaineteta. Miinuseks aga võiks tuua väga halvasti loetava info säilimistähtaja kohta. Samas saame ,,Fazeri" sokolaadile just pluss poolele märkida ülimalt hästi loetava info säilimistähtaja kohta ja teiseks kindlasti meeldib pähklisõpradele ,,Fazeri" purustatud pähklitäidisega piimasokolaadis olev suur pähklite protsent. Nõrgaks küljeks on kahjuks võrreldes konkurentidega liiga kõrge jaemüügihind ning mitte eriti loodust säästev ja raskesti avatav pakend
"parim enne" tähtaja ületanud toidu müük peab olema kajastatud enesekontrolliplaanis, kus on toodud meetmed, millega müüdava toidu ohutust tõestatakse ning toidu ohutuse tõestamise/tagamise viis, samuti aeg, millise jooksul "parim enne" toitu müüakse; 3. müüma puudusega toitu eraldi nõuetekohasest toidust, tagades siiski tootja poolt toidule määratud säilitamistingimused; 4. teavitama tarbijat, et "parim enne" on möödas, esitades müügikohas sellekohase loetava ja tarbijale mõistetava teabe. Esitamiseks ei sobi lause: "täna soodsalt" vms, mis ei anna ülevaadet toidu "parim enne" müügikuupäeva ületamise kohta. Allikas: https://vet.agri.ee/static/body/files/486.K%f5lblik%20kuni%20ja%20parim%20enne %20toidu%20m%e4rgistusel.pdf Toiduohutus · Toitu käitlev inimene peab olema terve. Ei tohi põdeda viirus ja nakkushaigusi. · Peavad olema loodud tingimused isikliku hügieeni tagamiseks, sh hügieeniliseks kätepesuks.
Viktor Masing) Lõpetuseks võib öelda, et ookeanid mängivad kogu Maa ökosüsteemis väga olulist rolli ja mõjutavad oluliselt paljusid toimuvaid protsesse. Kasutatud kirjandus: 1) Viktor Masing "Ökoloogialeksikon", Tallinn 1992, lk 7; 19;24;28;35;50;75;132;149 2) http://www.marinebiology.org 3) http://library.advanced.org/25713/findex-n.html 4) "Loomade elu" I, Tallinn 1981, lk 32-38 5) Peeter Nõgese poolt loetava ÜLDISE HÜDROBIOLOOGIA loengukursuse konspekt, Tartu Ülikool 1999 6) ENE 4, Tallinn 1989, lk 235 6
NOWRAP thistab reavahetuse lahtri sees ALIGN ja VALIGN samad, mis TR-koodis WIDTH=n vi n% n - lahtri laius pikselites vi protsendina tabeli laiuse suhtes. BGCOLOR=RGB-kood vi sna lahtri taustavrv
õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. Lükkelatt Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse detailide järkamisel ning otste nurga alla saagimisel vahemikus 450-900. Latt peab soones liikuma sujuvalt, kuid mitte liiga lõdvalt. Selle nurga peab saama seadistada loetava skaala abil. Liuglaud Tavaline lükkelatt sobib hästi lühikeste detailide ristisaagimiseks, kuid suuri plaate on keerulisem saagida, kui ei ole saekettaga paralleelselt liikuvat liuglauda koos juhikutel liigutatava juhtlatiga. Sisse- ja väljalülitusnupud Otsapink, mille nupud on töö ajal käeulatuses. Kõigil uuematel mudelitel on lüliti, mis voolukatkestuse kooral seadme automaatselt välja lülitab.
aastas. Arvutid olid tunduvalt kiiremad ja andmed kergemini kättesaadavamad. 1957. aastal leiutati arvutikeel MATH-MATIC. Ka Bill Gates alustas selle keele uurimisega. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See süsteem liitis ühte võrku USA ja Kanada radarid(lennukid jm. Õhusõidukite jaoks). Samal aastal Jaapanis aga ehitati esimene selle maa elektrooniline arvuti NEAC 1101. 1959. aastal lõi Ameerika Pank arvutiga loetava kirjastiili ERMA - Elektrooniline Lindistamise meetod Raamatupidamises. Seda kasutati magnetilise tindiga trükitud tekstide (numbrite) tuvastamiseks. 1960. aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefonid andmefonid, mis võimaldasid arvutis olevaid andmeid muuta analoog-signaalideks, mida sai siis telefoni liini pidi saata kaugete maade taha.
õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. Lükkelatt Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse detailide järkamisel ning otste nurga alla saagimisel vahemikus 450-900. Latt peab soones liikuma sujuvalt, kuid mitte liiga lõdvalt. Selle nurga peab saama seadistada loetava skaala abil. Liuglaud Tavaline lükkelatt sobib hästi lühikeste detailide ristisaagimiseks, kuid suuri plaate on keerulisem saagida, kui ei ole saekettaga paralleelselt liikuvat liuglauda koos juhikutel liigutatava juhtlatiga. Sisse- ja väljalülitusnupud Otsapink, mille nupud on töö ajal käeulatuses. Kõigil uuematel mudelitel on lüliti, mis voolukatkestuse kooral seadme automaatselt välja lülitab.
Nende gaasida suurenenud hulk atmosfääris põhjustab kliimamuutusi. Ohtlikud jäätmed, mida ei tohi visata olmeprügi hulka. * autodes kasutatavad vedelikud: akuvedelikud, õlid, kasutatud jahutusvedelikud, õlifiltrid * akud, patareid * katki läinud kraadiklaasid, elavhõbedalambid * putuka- ja rotimärgid, vananenud ravimid * värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäätmed 15. Prügi sorteerimine. Milliseid reegleid tuleb jälgida? Meelespea: 1. Eksamitöö kirjuta loetava käekirjaga, kasuta pasta- või tindipliiatsit. Jooniste tegemiseks kasuta harilikku. 2. Paranduste tegemisel tõmba sõnadele kriips peale ja kirjuta uuesti. Korrektorit ei ole lubatud kasutada. 3. Enne vastamist loe tähelepanelikult tööjuhendit ja vasta täpselt esitatud küsimusele. 4. Mõtle rahulikult, ära kiirusta aega on 120 minutit.
Arvutite kasutusele võtuga tekkis mitmeid huvitavaid probleeme, kuid samas on see loonud uusi lahendusi ja võimalusi. Arvutilingvistika mängib kaasaegses ühiskonnas olulist rolli ning on perspektiivikas ala mida arendada. Rakendused on kasutusel nii eraettevõtluses kui ka teduslikes uurimistöödes. Arvutilingvistika esimene suurem taksitus oli ja osaliselt ka on keeleressursside digitaliseerimine. Peamiseks probleemiks on situtatsioon kus tekst on loetava kas inimestele või programmidele. Üldjuhul kehtib see siiki suulise kõne kohta, kus eisneb palju variatsioone ja olustikust sõltuvaid nüansse. Digitaliseeriud keeleressursse kasutatakse nii uurimistöödes kui ka prkatiliste lahenduste loomisel. Viimasteks on laialdaselt kasutusel olevad veebisõnastikud, tesaurused, õigekirjakontrollid, masintõlked ja automaatne kõnetuvstus. Uurimistöödes kasutatakse
aru, sest nad seostavad tihti loetavat oma kogemustega. Seega oleks üks tehnikatest loetu ajal loetu visualiseerimine. Nooremate lugejate jaoks on hea, kui teksti kõrval on olemas toetavad illustratsioonid, mis aitavad luua üksikasjalikumaid mentaalseid mudeleid ning see tõstab omakorda loetust arusaamist. Tehti kindlaks, et head illustratsioonid aitavad vähem kogenud või noortel lugejatel leida seost nende varasemate teadmiste ja loetava teksti vahel. Mitmed uurijad on välja toonud ka joonistamisestrateegia. On pakutud, et kui lugejad samal ajal joonistavad , luuakse mentaalne mudel palju kergemini, sest aktiveeritakse varasemad teadmised. Leiti, et teadmiste rakendamine illustratsioonide vaatamisel ja ise joonistamisel on erinev. Samuti on kindlaks tehtud, et jutu kangelase maailm muutub konkreetsemaks, arusaadavamaks, kui teksti vahele kasutatakse pildid asjadest ja kaartidest on kõrval.
arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta. 2.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes 3. klassi lõpetaja: 1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi; 4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti; 7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti; 8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;
annaabi.ee 
