Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Locke: „Essee inimarust“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meelte, locke, vaimus, tajumine, meeltega, objektidest, aistimine, mainitud, reflektsiooni, visuaalselt, purjus, tajutavad, magusus, seoseid, kahtlemine, toimingud, ühegi, ideega, omandab, piiritu, algeks, temal, omaenda, toiminguid, rahuldus, uskuda, uurima, eelpool, sündides, tuttavatest, vastsündinud, kogeb, koormatud, parata, unarusse, puutubKÜSIMUSED LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Kuna vaim tgegeleb ideedega mõtlemise ajal, siis see seabki väljaspoole kahtlust et inimese vaimus on erinevad ideed, sest iga inimene on teadlik oma mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel suur roll, sest täidab vaimu mitmekesiste ideedega.Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine.
mõtte olemus. Neljandaks on inimaru ihaldav ning ei peatu ega puhka, vaid tungib oma mõttega kaugemale. Mõte jõuab maailma ääre juurde, kuid järgmisel hetkel avastatakse, et siiski on veel midagi kaugemat, kuid tegelikkuses ei ole kaugemale mõtlemine vajalik, sest maailma äärest kaugemal olevale ei leita põhjust ning seega ei ole võimalik ka inimmõistusel tõestada, et kaugemal on veel midagi. Kuid inimmõistusele nagu eelnevalt mainitud ei meeldi oma mõtetele vastu astuda, nad väldivad seda. Viiendaks ei ole inimaru kuiva valgusega, vaid toimub pidev eelistuste loomine. Selleks, et eelistus oleks tõsi, peab ta sellesse uskuma ning selle tõttu astub ta üle rasketest aegadest, sest ta peab näitama, et tema eelistus ei tegele tühiste ja mööduvate asjadega. Kuuendaks on inimaru loomuses ka tema nüridus, kõlbmatus ning pettus, mis meeli sageli tabavad
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal.
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3
aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
LOCKE Essee inimarust 1) Mis seab väljaspoole kahtlust ,et inimeste vaimus on erinevad ideed? Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab kahtluse alla see, et inimene teab kui ta mõtleb, kuid ta saab mõelda ainult siis kui ta ajus on olemas mingid ideed, mida ta töötleb enda ajus. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
peaksin voodi ära tegema,siis arvatavasti jääb see mul ka tegemata. Olen ka sellega nõus,et kui eirata looduseadusi siis ei saa me loodust võita ja et peame alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele,et loodust võita. See on hästi ära seletatud sest kui tahan näiteks maja ehitada ja eiran füüsikaseadusi siis ei tule sellest maja ehitamisest midagi välja. Et endale hea maja saada pean alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele. Locke essee inimarust Locke´i eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda
võtnud. 47. Inimaru panevad kõige enam liikuma need asjad, mida ta on harjunud kuulma ja omaks võtma, ülejäänud jõuab temani vaevaliselt ja häguselt. 48. Leiutamisele ja uutele ideedele saab piiriks see, et inimaru juurdleb tuntud üldiste asjade üle; jõudes kaugemate asjade juurde kõrvutab ta neid tuntud asjadega ja jõuab algusesse tagasi. 49. Inimmõistust ergutvad tahe ja lootus, samas rasked asjad ja ebausk sunnivad neid alla andma. 50. Kõige enam taksitab meid meelte nüridus, ning kõik, mis pole meelesliselt tajutav on kauge ja võõras. 51. Inimaru mõtleb liialt abstraktselt, kuigi peaks keskenduma rohkem mateeriale ja loodusseadustele. 52. Hõimuiidolid tulenevad sellest, et nende vaim on nüri ja lasevad end liialt emotsioonidel üldmuljetel kanda. 53. Koopaiidolid tulenevad eri inimeste hinge ja keha omadustest, samuti kasvatusest, harjumustest ja juhustest. 54. Inimestel meeldib tegeleda rohkem asjadega, milles nad pädevad on ja millesse nad on
inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Filosoofia esimene printsiip. Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest)
seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4
Kaudselt on esimese inimese omadus ka see, et tal on nii ja nii mitmendas põlves Leibnizi nimeline järeltulija, kes kirjutas teose Monadoloogia. Kogu universum praegusel hetkel ja minevikus, isegi tulevikus, sisaldub esimese inimese täiuslikus individuaalses mõistes.Tuleviku otsuseid ja juhtumisi on võimalik ette teada minevikus elanud inimeste täiuslike individuaalsete mõistete põhjal.Ainult jumal teab kõike ette, sest tema on selle põhjuste ahela autor John Locke Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine, kaalutlevFilosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism. Filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu.Õppis filosoofiat Oxfordis kehvade tulemustega.On väitnud, et alles 40. hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tähtsaim teos on 1000-leheküljeline ,,Essee inimmõistusest"Filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega.
tagasilükkamiseks sellest, kui ma leian igas arvamuses mingi põhjuse kahelda. Ja seetõttu pole tarviski iga arvamust eraldi 1äbi vaadata, mis oleks 1õputu töö; vaid kuna aluste õõnestamisel variseb iseenesest kokku kõik, mis nendele on rajatud, ründan ma kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin. Muidugi olen ma saanud kõik, mida olen senini pidanud läbinisti tõeseks, kas meeltest või meelte kaudu, neid aga olen ma mõnikord tabanud pettuselt, ja elutarkus ütleb, et kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada. Aga võib-olla on nii, et kuigi meeled petavad meid vahel mõne pisikese või kaugema asja puhul, jääb ikkagi väga palju muud, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi seegi on võetud meeltest: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms
Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on,
Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis
peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad
muutu. Majade tagastamisel lepiti kokku, et kui remondi käigus ehitati ümber rohkem kui 50% majast, siis see pole enam sama maja (igaks juhuks püüame siinkohal mitte täpsustada kuidas seda protsenti arvutada ...). 3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem. Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku sulandada. John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju,
avanemiseni kunstis,religioonis ja filosoofias. VI ega ka V sajandil e.m.a. ei näinud ükski kreeklane veel uneski oletust,et olemise olemus on ,,idee" selle termini hegellikus tähenduses.Tõsi küll,Elea filosoof Parmenides väitis,et ,,üks ja seesama on mõte ja see,millest ta/mõte/ mõtleb",ning mõned filosoofia ajaloolased,eelkõige Hegel,kaldusid seda teesi tõlgendama teesine olemise ja mõtte samasusest,seejuures hilisema idealismi vaimus.Tegelikult väljendus Parmenidese teesi idee,et mitteolemise eksteerimist ei ole lubatav mõelda.Kui me püüame mitteolemist mõelda,on see igal juhul olemas mõtlemise objektina. Veelgi enam.Olemine ka mitteolemine ei olenud Parmenidese jaoks iseenesest mitte ainult abstraktse mõtlemise kategooriad."Olemine"-see tähendas asjalist olemist,kehade ja nende omaduste maailma."Mitteolemine" tähendas kehade puudumist ehk tühjust. On ainult kehad,tühjust ei ole ega saagi olla
Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik. Platon on selle õpetuse vastu. Tema õpetuse põhitelg on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Ideede maailm ei sõltu inimestest. Meeltega tajutav maailm ilmneb erinevalt sõltuvalt vaataja nägemisnurgast. Meelelise maailma kohta saab meil olla ainult usk või kujutlus. Subjektiivsus kaasneb usuga ja mitte teadmisega. Ainsus ja paljulisus Herakleitose väitel ei saa astuda kaks korda samasse jõkke; olemine on pidevas muutumises ja iga hetk on eelmisega võrreldes juba teisenenud. Parmenidese järgi on reaalsus üks ja jagamatu. Ta kuulutab, et kõiksus moodustab ainsuse, mis on olemas samana ja iseenese läbi
nominalistid; 2)dominikaanlased - on realistid, üldmõistetel on palju suurem tähtsus. Ise oli universaaliate küsimuses realist; ütles, et üldmõistetel on suurem reaalsus kui üksikmõistetel. Keskaja filosoofia põhiprobleem on universaaliate küsimus. Realistid õpetasid, et üldmõisted on kõige tähtsamad. Kirik ise peab oma positsiooni kriitiliseks realismiks. Enne kui Jumal maailma lõi, oli see ideena tema vaimus. Ürgpildid on Jumala sisemine kõne, nende koopia sõna näol. Inimese hing on Jumala näoline, seisneb järgmises: 1)mälu (memoria); 2)tunnetus (intelligentia); 3)armastus (amor)Imago Dei. Jumala näolisusest on palju literatuuri. Inimene on ratsionaalne, mõtlev, loominguvõimeline olend
Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega tabatav; tegelik, tõeline, tõevaldkond; tekkimatu, hävimatu, muutumatu; igavene, ajatu, ei ole ruuumiline, on lihtne; ühtne, universaalne; täiuslik; normatiivne. (Nähtav maailm - meeltega tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne, jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon)
Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena. Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne
metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. J.Locke ideed riigist, tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: "Essay concerning Human Understanding" (katse kirjeldada inimmõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks. Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust. Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula rasa. Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Kogemusel on 2 allikat: Väline meeleline taju (sensation), Sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
3 (nt vihkamisest võib saada armastus ja vastupidi). 0. Eleaadid Parmenides (540-515? e.Kr) pidas archeks olemist ennast, sest olemine ei saa tekkida ega hävida, ta jääb aga alati olevaks. Siit teeb ta järelduse, et looduses ja inimeste elus puudub muutlikkus puudub liikumine. Ta sattus tegeliku eluga vastuollu, kus liikumine on ju olemas, ja siis ta muutis on seisukohta väites, et liikumine ja muutumine toimub näivas maailmas ehk meeltega tajutavas maailmas, tõeliselt pole seda aga olemas. Zenon (490-430 e.Kr) töötas välja rea apooriaid ehk mõtteraskusi, millega püüsid tõestada, et liikumist ei toimu. Nt ,,Nool": Ükskõik kuskohas lendav nool ka ei asuks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool on mingis punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on olla mingis punktis ja samal ajal ka liikuda. Järeldus: nool ei liigu. 0. Füüsikud (V saj.) Herakleitos (535-475 e
Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad
· Meil pole mingisugust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. · Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. · Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, see tähendab ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast.
annaabi.ee 
