Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone
· Forminks kitaara algelisem sugulane · Barbitron lüüra väiksem sugulane. Keelpill. Pikad keeled. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku laulu tüübid: Psalmoodia tekstid Vana Testamendist (algul kreeka, hiljem ladina k.) Hümnoodia uutele tekstidele loodud laulud 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Läänekirstlus (roomakatoliku kirik) õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel; nõrk aga iseseisev; liturgias piirkondlikud erinevused; ühiskeel ladina keel; Idakristlus (kreekakatoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) ühtne ja tugev; seotud Bütsantsiaga (Ida-Rooma riik); konservatiivne; liturgias siiani palju jooni algkristlikust traditsioonist; ühiskeeleks kreeka keel; KESKAJA MUUSIKA (5. 13. SAJAND) Sündis antiikmaailma varemeil. L-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 176. a peetaksegi keskaja alguseks. Läänekiriku keskuseks Rooma.
VOX CLAMANTIS loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud
Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis
• Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Lutheri kavatsuseks polnud Rooma kirikust lahkulöömine Martin Luther säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja gregoriuse laulu Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14
-Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt.
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks.
Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutust vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: 1 nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika leiutamine 1500.aasta paiku ning 16.sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat. 14.-15
Kasutas muusikas hästi julgeid võtteid. 10. Martin Luther alustas on 95 teesi naelutamisega kirikuuksele protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat. Ta kutsus ülesse kirikut tulema tagasi piibli õpetuse juurde. 11. Vasturegormatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku regormatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Sellega nõuti gregoriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 12. Madrigal on tõsine itaalia mitmehäälne lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. See kajastas nii igapäevaseid elusõndmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Varased madrigalid olid neljahäälsed, lihtsa polüfooniaga, hiljem aga viie-kuni seitsmehäälsed ja keeruka polüfooniaga. 13. 16. Sajandi muusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Tulid kasutusele uued
Altaril võis olla kujutatud kas risti löödud Kristus või püha õhtu söömaaeg. 16. Mis ajast on pärit Püha Vaimu kiriku kantsel ja keda seal kujutatakse? Kõige vanem kantsel Tallinnas (1597). Kantslil on trepp, mille ees on kaks kuju: mees raamatu ja mõõgaga (Püha Paulus) ning mees võtmetega (Püha Peetrus). 17. Mis tähtsus on kantslil luterlikus kirikus? Luteri kirikutes on kantslil siseruumis oluline koht altari kõrval, sest luteri liturgias on jutlusel oluline osa. Martin Luther pidas jutlust oluliseks ning nägi jumalateenistust tervikuna, mis koosneb liturgiast, jutlusest ja muusikast. 18. Mis on kõlaräästas? Kantsli kohal olev „katus“. 19. Keda kujutati luterlikus ikonograafias kantslitel? Evangeliste. 20. Miks on Püha Vaimu kiriku tornikell märkimisväärne? Mis sellega juhtus? Püha Vaimu kiriku tornikell on Tallinna tuntud meistri Christian Ackermanni valmistatud kell.
kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja. teerajajaks 16. sajandi väljendusrikkale muusikale. Orlandus Lassus Tal on üle 2000 teose. omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Kuidas on reformatsiooniga seotud Martin Luther? Millised olid tema taotlused? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai reformatsioon ning, kes on oluliselt mõjutanud teiste traditsioonide õpetusi. Martin Lutheri eesmärgiks oli säilitada oma liturgias katoliku missa põhiosad ja osaliselt jäi see rahvakeelseks. Ta eesmärk polnud lahkulöömine Rooma kirikust. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. sajandil Euroopa muusikakultuuris? Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus hakkas muusikakultuuris alates 16.sajandist suurenema.Haritud inimeste
poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor.
Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks. Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis. Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone munkade, nunnade, või mõlemate jaoks ühiselt, kaksikkloostri näol, kus elati benediktlaste reegleid või teisi samalaadseid kuulekust nõudvaid ühiselureegleid järgides. Nunn - nunnakloostris, kloostri- või eremiitlikus, kogukonnas või kaksikkloostris elav, religioosse ellu pühitsetud naisterahvas, või olles vaimses isolatsioonis koos teiste
hispaania keeles. 34. Mida tähendab imitatsiooniline polüfoonia? Hääled jäljendavad üksteist, kasutades sarnaseid kujundeid 35. Keda renessansiajastu heliloojatest nimetatakse ,,muusikute vürstiks"? Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Milliseid pille kasutati? 37. Millised muutused tõi reformatsioon kirikumuusikasse? Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus. Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu 38. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina 39. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! Missa, motett, hümn. Muusika on lihtsa meloodiaga ja rahulik 40. Nimeta renessanssiajastu heliloojaid (min. 3-4)!
Jaanus Tammiste II kursus AU Piiskop Gregorius nimetab Chlodovechi tema teenete ülistamisel ,,Issanda relvaks, kes hävitas vaenlasi, sest ta oli õiglase südamega ja tegi seda, millest Jumalal on hea meel." Chlodovech kutsus 511.aastal Lõuna-Prantsusmaal Orangeisse kokku riikliku kirikukogu, kus otsustati, et kirik järgib oma usus, liturgias ja struktuuris Roomat. Samas säilitasid nad Merovingi-kuningate õiguse juhtida ise kirikuelu, mis tähendas, et kuningas kinnitab vaimulikke ametisse. Lisaks tuli neil maksta maksu kirikumaade eest, abistada kuningat maa valitsemisel ja vajaduse korral teha seda ka relv käes, armees. Kirikust oli niimoodi välja kujundatud frankide oma riigikirik, mis suutis ise ilma välisabita saavutada formaalse võidu germaanipärasest paganlusest. Seitsmendast sajandist hakati riigivõimu
uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). 13. Ilmaliku laulu iseloomustus, märge ,,laulmiseks või mängimiseks" Ilmalik muusika määras Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi. Laieneb ka selle tarbijate ring, sest
suuremate rahutuste vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Paarikümne aasta jooksul moodustus põhjapoolses Euroopas mitu uut protestantlikku kirikut ja sellega oli Lääne- Euroopa kultuuriline ühtsus ajalooks muudetud. Uued usuliikumised pöörasdi end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Nii kujunes täiesti uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Kõige vähem soovis Luther alustada kultuurirevolutsiooni. Ta säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi mõnevõrra kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja koguni gregooriuse laulu. Lutheril oli väga hea muusikaline haridus, ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti ja isegi komponeeris pisut. Muusikal oli tema silmis väga suur kasvatuslik tähtsus, seda rõhutas ta oma koolisüsteemis ning soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata
saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia – vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks. 27. Ida- ja läänekristluse võrdlus Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) ühtne ja tugeva keskvõimuga seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik) konservatiivne liturgias tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest ühiskeeleks kreeka keel Läänekristlus (roomakatoliku kirik) õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel nõrk, aga iseseisev läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud liturgias piirkondlikud erinevused ühiskeeleks ladina keel PILLIDE PILDID EELNEVA JUTU JUURDE
valmistades näiteks tööriistu vasakukäelistele, on neil siiski meie läänelikus ühiskonnas väga raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker Vogel" kahtlane tüüp, ,,linken" kedagi alt vedama või ka eesti keeles ,,vasaku jalaga voodist üles tõusma pahas tujus olema.
seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev kirjandus: parteide ja muude huvigruppide lendlehed, valimisloosungid ja -platvormid, propaganda jmt · Vaimulik kirjandus (usuline kirjandus) ja liturgiline kirjandus (liturgilised tekstid) on kasutamiseks religioosses praktikas, misjonitöös, liturgias (jumalateenistustel) jm. Vaimuliku kirjanduse hulka kuuluvad näiteks pühakute elulood, "vagajutud", "äratuskirjandus", palvetekstid, ülistused, laulud, pühakirjad jm. · Epitaafid on raidkirjad hauakividel või ka muud tekstid monumentidel, hoonetel jm. säilitamaks inimese mälestust või sündmuse tähtsust. Mõnikord liigitatakse epitaafilise kirjanduse hulka ka graffiti, "peldikuseina kirjandus" jmt.
Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut
saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks. 27. Ida- ja läänekristluse võrdlus Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) * ühtne ja tugeva keskvõimuga * seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik) * konservatiivne * liturgias tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest * ühiskeeleks kreeka keel Läänekristlus (roomakatoliku kirik) * õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel * nõrk, aga iseseisev * läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud * liturgias piirkondlikud erinevused * ühiskeeleks ladina keel PILLIDE PILDID EELNEVA JUTU
[1] 2.2. Lilla sümboolika Lillat värvust ja tema alaliike seostatakse enamasti tarkuse, müstika, kuninglikkuse, jõukuse, maagia ning müstikaga. [4] Violetne toon väljendab alistumist, ohvrimeelsust ning tahet teisi inimesi aidata. Kristlikus sümboolikas sümboliseerib violett patukahetsust, soovi lunastada oma 5 patte ning mõtisklevat enesesse süüvimist, et jõuda kõrgemate vaimsete tasanditeni. Lillat kasutatakse liturgias advendiajal, paastuajal ja kannatusnädalal- seega on lilla kristlike inimeste jaoks ülimalt tähenduslik värv. [1] Ka iidsed buddha mungad kasutasid oma riietuses ja rituaalides lillasi toone. Lilla värv paneb mõttel liikuma ning soodustab mõttetegevust, aitab leida uusi lahendusi probleemidele ja saada üle raskustest. Violetset iseloomustavad veel sõnad nagu intuitiivne, tundlik, fantaasiaküllane ja ebatavaline. Lilla on mõnes mõttes sarnane mustaga, sest
rüütel. Enamasti kirikumuusika: missad, reekviemid, magnificat'd, passioonid, hümnid jne. Lisaks motetid ja ilmalikud laulud. Väljenduslaad on impulsiivne, dünaamilisem ja värvirohkem, kasutas uusi julgeid võtteid nt dissonantse. Hilisrenessansi kirikumuusika · Protestantism sai alguse, kui Martin Luther naelutas 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldumine. Luther säilitas oma liturgias missa põhiosad, tal oli hea muusikaline haridus. Muusikat pidas ta kasvatuslikult tähtsaks. On kirjutanud laule nt ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga. · Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis.
paljud kirikud ja ususektid.Ka alkeemikud kandsid lillasid rõivaid. Lillat värvi on seostatud inimese loominguliste võimetega. Hinduistide järgi on lilla tshakra, mis kontrollib aju ja kesknärvisüsteemi. Lilla on ohtlik värv, seda kandsid kunagi vaid keisrid ja valgustatud ülikud. Violetsega seondub alistumine, ohvrimeelsus, teiste inimeste aitamine. Kristliku sümboolikas on violett patukahetsust, lunastust ja mõtisklevat enesesse süüvimist sümboliseerin värv, mida liturgias kasutatakse advendi- ja paastuajal ning kannatusnädalal. 4 Värvist üldiseltt Violett on punase ja sinise segu. Väljakutsuv,müstiline ja pidulik. Mõnes võib tekitada rahutust. Violetne on veidi kummaline ja lummav paneb mõtted liikuma, pakub mitmesuguseid lahendusi, aga mitte alati sinule soovitud suunas. Violetset iseloomustavad
poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor.
Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise tekkis ida- ja läänekristlus Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga, aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega
Vanemates kirikutes siiani kasutusel. tabernaakel ehk sakramendimajake--kapitaoline kirikumööbel armulaualeiva ja armulauariistade paigutamiseks. Gooti arhitektuuri vormidega rikkalikult kaunistatud puust või kivist miniatuurne majake, mis toetub sambataolisele soklile ja on sageli kaunistatud väikeste skulptuuridega. tsiboorium--a) vt. altariteema juures. b) kunstipäraselt kujundatud kõrge hoiunõu hostiale, sarnane tabernaakliga monstrants--ostensoorium--katoliiklikus liturgias tornikeste ja ristiga rikkalikult kaunistatud väärismetallist nõu armulaualeiva jaoks (tabernaaklis hoitakse armulaualeiva varusid missade vaheajal, monstrants on kasutusel missa ajal, sinna sisse paneb preester eelkõige ühe näidis- armulaualeiva (kuigi sinna võidakse mahutada ka koguduseliikmete väiksemad oblaaditükid--aga neid pole näha) ja näitab seda rahvale. Üle jäänud armulaualeib pannakse tabernaaklisse tagasi).
On sündinud 1533 oli troonil 1558 kuni 1604 Henry VIII tütar teisest abielust Tema nimi pärineb vanaemadelt. Mary ja Edward VII olid vennad- õed Kutsuti neitsikuningannaks, kuna ei abiellunud kunagi. Selle lisanime järgi on antud USA osariigile nimi Virgina Kirikupoliitika. Elisabethi eesmärgiks oli toetada Inglise protestantliku kiriku rajamist Sisuliselt taastas oma isa poolt rajatud anglikaani kiriku. Kuigi anglikaani kirikus viidi läbi usupuhastus, säilis liturgias ja kiriku välises korralduses ometigi palju ühist katoliiklusega. Keeruline lapsepõlv. Sündides sai printsessi tiitli ning oli ka troonipärija 1536.a. paiku, kui Elizabeth oli 2.8 aastane, tapeti tema Anne ning tüdrukust sai vallaslaps. Kui isa Henry VII suri oli Elizabeth 13-aastane ja ta eest hoolitses Katherine Parr Tõus võimule. 25-aastasena krooniti elizabeth Inglismaa ja Iirima kuningannaks. Hea haridusega: oskas kirjutada, inglise, ladina ja itaalia keeles.
üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja- Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). (loe lk. 122-126) 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik.
kirikumuusikast üle võetud Bütsantsist ja Süüriast (psalmoodia pühakirja lugemine vaimuliku poolt, hümnides domineeris muusika). Vaimulik talitus koos elukauge ühetoonilise muusikaga pidi veenma usklikke maapealse elu tühisuses ja avama nende hinge kiriklikkudele dogmadele ja tõotatud igavesele elule. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma, mille reaalne tähtsus kasvas eriti alates paavst Gregorius Suurest. Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ühtlustati ka kogu liturgia. Gregoriuse reform: luua kogu kristlikule kirikule ühine liturgia ja kirikulaul, et allutada kõik Rooma paavstile, võitlus rahvalaulu mõju vastu kirikumuusikas. Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregoriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud. Küll aga on paljud
· Reformatsioon ja muutused 16. Sajandi kirikumuusikas 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Olulised muutused liturgias ja ettekirjutused ka kirikumuusikale. Nõuti ka greg. laulu reformimist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. Tulemuseks oli greg. laulu tunduv lihtsustamine kaunistuste kaotamise teel. · Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. Sajandil 16. sajandi alguses hakkas Itaalia muusika taas õitsema seoses paljude prantsuse ja flaami muusikute maaletulekuga Itaalia sõdade ajal 15.-16. sajandi vahetusel, aga ka uue situatsiooniga poliitikas ja majanduses
7)Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse
Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). Sajandi väljapaistvamaid muusikuid, kes küll oma eluajal ei olnud väga imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui Lassus
piiskopid on osaduses Rooma piiskopi ehk paavstiga. Siiski on eri maade anglikaani kirikud iseseisvad ega allu otseselt Canterburyle. Anglikaani kirik Anglikaani kiriku kohta on kirjutatud, et kui sinna astub pime, arvab ta, et viibib protestantlikus kirikus, kui aga kurt, usub ta, et on sattunud katoliku kirikusse. See ütlus viitab tõsiasjale, et kuigi anglikaani kirikus viidi läbi usupuhastus, säilis liturgias ja kiriku välises korralduses ometigi palju katoliiklusest. Inglise reformatsioon kulges aeglaselt. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Kui aga kuningas Henry VIII ei saanud paavstilt luba oma abielu lahutada, hakkasid puhuma teised tuuled
8) RENESSANSSAJASTU KIRIKUMUUSIKA Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 9) KAKS KUULSAMAT RENESSANSSAJASTU HELILOOJAT Guillaume Dufay ja Clément Janequin 10) BAROKKAJASTU 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust
võib mõista kui kokkuvõtet Mad.maade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. 2.5.2. Tridenti kirikukogu nõuded kirikumuus.le Põhja-Itaalia linnas Trentos toimus aastatel 1545-1563 pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu, mille kokkukutsumise põhjuseks oli reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust. Viidi sisse olulisi muudatusi liturgias ja tehti ettekirjutusi ka kirikumuus.le. Ühe põhjusena mõjutatult ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregooriuse laulu reformimist, mille tulemuseks oli gregooriuse laulu tunduv lihtsustamine peamiselt kaunistuste lühendamise ja kaotamise teel. Laulureform lõpetati 1614 a, mil ilmus uuendatud meloodiate täiendatud kogu "Edito Medicea". Vaidluste kõige äärmuslikumas faasis arutati koguni polüfoonilisest muus.st loobumist.
Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi. 2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga. 2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis
suudlemine jne. Tänapäeva "oma käega katsumise kultuur" (nt. moodsad muuseumid jms) MICHEL PASTOUREAU : ,,Sinine: ühe värvi ajalugu" Ülevaade sinise värvi tähtsusest ja tähendusest neoliitikumist tänapäevani. Analüüs näitab, kuidas antiikajal sinist värvi eriti ei hinnatud, roomlaste jaoks oli see pigem negatiivne värv, samas kui keskajal, eriti alates 12. sajandist muutus sinine ühe hinnatumaks ja olulisemaks (nt liturgias ja kujutavas kunstis). Sotsioloogilised küsitlused näitavad, et tänapäeval on sinine üks eurooplaste lemmikvärve. Emotsioonide ajalugu: mõned näited Üldine eesmärk: historiseerida tundeid (viha, rõõm, kurbus, hirm jne); näidata erinevate emotsioonide erinevat tähendust erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides Emotsiooniajalugu püüab välja tuua eri ajastute "emotsionaalseid stiile", rõhutades, et emotsioonid on suuresti õpitud ja
sajandil, oli imetegija, seotud karnevali naerunäoga. Tema päev on detsembris ning temaga algab jõulukarneval. Kuna üliõpilased pidasid teda oma eestkostjaks, siis see oli nende pidupäev ning ülikooli hierarhia pöörati peapeale. Teda peeti varguse eest kaitsjaks. Samas pidasid tema oma eestkostjaks ka vargad. Aitas alati kõige vaesemaid, kinkis neile hädavajalikku. Tänapäeva Santa Clausi traditsioon on moonutatud ning paganlik püha. Oli osaline nii karnevalis kui ka liturgias. Teada on 8 liturgilist draamat, kus Püha Nikolaus on peategelane. Liturgilist draamat hakati esitama kiriku trepil. Liturgia sai tagasi oma esialgse terviklikkuse. Võitis ka teater (trepil mängides puudusid piirid): · tegijad said oma fantaasiat rakendada · mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood) Vaimulikest üksi ei piisanud, mängima hakkasid ka koguduse liikmed. Kasutusele simultaanlava laval korraga kõik tegevuspaigad
?? Mõisted: Basiilika - pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Psalmilaul kirikulaul, mille tekst pärineb Vana Testamendist, Psalmitekstide laulmist nimetatakse psalmoodiaks. Seda lauluzanri kasutati nii liturgias kui ka kristlikes kodudes. Neid retsiteeriti tavaliselt ühel tugihelil. Tekstid koosnevad erineva silpide arvuga värssidest (versus). Versuste retsiteerimiseks kasutatakse meloodiavormeleid. Hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega
Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414. a Konstanzis kokku kirikukogu. 1415. a kuulutas kontsiil end paavsti suhtes ülemuslikuks Johannes tagandati, teised kaks paavsti samuti. Pärast Konstanzi kirikukogu valiti ainsaks paavstiks Martinus V ja see lõpetas skisma. Protsessid kirikus Juba varakeskajal eksisteeris konflikt Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Kujunesid välja suured erinevused liturgias: ühes ladina, teises kreeka keel, aga ka bulgaaria keel, armulaualeib pidi läänekirikus olema hapendamata taignast, idas aga kergitatud pätsikesed. Vaidulused selle üle, kas paastu ajal võib süüa kopra saba mida peeti kalaks või mitte. Konflikti ajendiks oli vaidlus, kas Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast (nagu ütles läänekirik) või ainult Isast (idakiriku kohaselt). 1053. a käskis Kerularios, Konstantinoopoli patriarh, linna ladinlaste kirikud sulgeda. 1054. a pani
1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsi ääres, Tartus ja Tallinnas. Kuigi vanausulised ei olnud reformijad, vaid reformile vastuseisjad, on ajaloos neid vaadeldud kogu Euroopat hõlmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju ühisjooni rangete protestantlike usulahkudega (amisid, hutteriidid, mennoniidid jt). Vanausulised ei tunnista Nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili, kasutatakse ka väärismetallist ja reljeefseid ikoone. Ei austata pühakuid, kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666
See sõna muudab ohverdatavad asjad...Õnnistuse vägi valitseb selle loomuse üle, kuna õnnistav loomus ise on muutunud. Missat juhitakse osaduses surnutega 1370 ....Olles osaduses ja mälestades Õnnistatud Neitsi Maarjat ja kõiki pühakuid, Kirik ohverdab armulauaohvri. Missa elemendid peavad olema kummardatud ja kantud rongkäigul 1418 Kuna meie Issanda kohalolek konsekreeritud elementides on kestev, peab ta olema austatud kirglikul teenistusel. 1378 Armulaua kummardamine. Missa liturgias me rõhutame oma usku Kristuse tõelise kohalolekuga leiva osakeste ja veini all, teiste viisid seas, nõtkutades põlvi või kummardades sügavalt, mis on märk Issanda jumaldamisest...kandes neid rongkäikudel, näidates neid ustavate pühalikule austusele. Kõik patud tuleb tunnistada preestrile 1493 Kui keegi soovib omandada lepitust Jumalaga ja Kirikuga, peab ta tunnistama preestrile kõik tunnustamata patud, mis talle meenuvad, olles enne põhjalikult uurinud oma südametunnistust
annaabi.ee 
