mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked
Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter. Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni miljon väga nõrka maavärinat, mida märkavad vaid tundlikud mõõteriistad. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Piiblilegend, mille järgi muistsed linnad Soodom ja Komorra "vajusid tulemöllus maa alla" elanike pattude pärast, tekkis pärast katastroofilist maavärinat, kui hukkunud linnade asemele oli tekkinud Surnumeri. Surnumeri asub lohus, millega lõpeb ulatuslik vaondite ahelik, mis kulgeb Kesk- Aafrikast piki suuri järvi ning jätkub edasi Punase mere süvendina ja Surnumere oruna koos Jordaniga
Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma. Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid.
Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit. USA okupatsioonipoliitikat Jaapanis hakkas kujundama ja juhtima senine liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil, USA kindral Douglas MacArthur. Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid. Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati
Krakatau vulkaanipurset on võrreldud Hirosimale visatud tuumapommiga. Hinnanguliselt oli saare otseses mõttes tükkideks rebinud Krakatu purse 10000 korda võimsam.(1) Toona Indoneesiat kontrollinud Hollandi koloniaalvõimu hinnangul hukkus katastroofi käigus üle 37 000 inimese. Hilisemates töödes on järeldatud, et ohvrite arv võis küündida isegi 120 000'ni – purse vallandas ka üle 30 meetri kõrguse tsunami. Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. (1) . Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Vee peal hulpiv pimss oli tõepoolest nii tihe ja laigud piisavalt paksud, et kanda inimesi ja peatada laevu. Üle kogu maailma oli teateid imelistest päikeseloojangutest ja globaalne temperatuur
Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid
lõpetada, jättes siiski olemasolevad poliitilised struktuurid muutmata.4. juunil 2003 nimetas kuningas peaministriks Surya Bahadur Thapa. Valitsuse loosung oli nüüd "Ühtsus terrorismivastases võitluses". Jaanuar 2004 külastas Nepali Colin Powell, kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust. Veebruaris 1996 alustas Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) riigi 75 maakonnast viiekümnes mässu (või kodusõda) monarhia ja kastisüsteemi vastu. Alates 1996. aastast on konfliktis hukkunud üle 11 000 politseiniku, tsiviilisiku ja mässaja. Juulis 2001 kuulutas peaminister Deuba, kes püüdis konflikti läbirääkimiste teel lahendada, välja relvarahu, millest maoistid lubasid kinni pidada. Kuigi hirmuõhkkond on ka pärast relvarahu säilinud, on konfliktis hukkunute arv tunduvalt vähenenud. Augustis ja septembris 2001 toimusid valitsuse ja maoistide vahelised läbirääkimised. Pärast 11. septembrit 2001 hakati mässajaid nimetama terroristideks
Keeruline on määratleda sildade ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse 2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20. sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid raudbetoon sildadega. Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006). Eesti Tehnikakõrgkooli üheks rajaks ja
majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400–800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. 9.2. Muinas-Eesti 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel moodustusid maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.– 11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula. 1054 püüdis tema poeg Izjaslav allutada ka Kesk- ja Põhja-Eestit, mis tal osaliselt õnnestus. 1061. aastal aga said venelased lüüa, eestlased vallutasid tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja. Eestlased olid tegevad ka merenduses. Skandinaavia saagad pajatavad eestlaste kontaktidest viikingitega Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandilt
Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama kokkupuute piirkonnas, mis kannab nime San Andrease murrang. Laamade liikumise põhjused o Tektoonilised jõud põhjustavad litosfääri lõhustumist plokkideks (litosfääri
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja vahistamine ning Saddam Husseini hukkamine. USA poolt juhitud koalitsiooniväed okupeerisid Iraagi ja üritasid luua uut demokraatlikku valitsust. Kuid siiski toimus Iraagis pärast valitsuse kukutamist palju sõjalisi kokkupõrkeid al-Qaeda poolt korraldatavate rünnakute ning Sunni ja Sia mässuliste vägivallaaktide tõttu ning 2007. aastal hukkunud iraaklaste arv ulatub 85 000 tsiviilelanikust, kuni 1 000 000 elanikuni. Koalitsioonivägede kaotused on kokku 4554 meest, kellest suurem osa hukkus pärast okupatsiooni lõppu. Hinnanguliselt vähenes Iraagi rahvaarv 4,7 miljoni elaniku võrra, kellest umbes 2 miljonit põgenesid naaberriikidesse, kes põgenesid olude eest, mida Punane Rist nimetas 2008. aasta märtsis kõigi kriitilisemaks maailmas. (26) 2008. aasta Juunis teatas USA, et turvalisuse ja majanduslikud näitajad on
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Ga
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisev
domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. · Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, aga kõigile neile oli omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. · Kreeta kunsti põhiline sisu elurõõm, muretu kergus, kiideti loodust. Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka
Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil,
Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mida iseloomustab liigniiskusest tingitud ikaldused LääneEuroopas. Teise poolde jäi kogu PõhjaEuroopa, sh Eesti, suur näljaaeg. Demograafilised lained Looduskatastroofid: Rohkelt ohvreid nõudsid varauusaja Euroopas üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualadel, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Suurimaks katastroofiks oli Lissaboni maavärin 1755. aastal, kus hukkus ligi kakssada tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal
rahvusvahelise sõjas või välisoperatsioonidel, Kaitseliidu tegevliikmed, ning ka need sõjaväelased kes sõjaväelisel väljaõppel on saanud tervisekahjustuse ja seejärel tunnistatud töövõimetuks. (Kaitseministeerium, 2012) Maailma riikide ja rahvaste kogemus sõjaväljalt naasnud, viga saanud või teenistusest lahkunud sõdurite ja ohvitseride tunnustamisel on väga pikk ajalugu. Samuti toetatakse viga saanud või hukkunud sõdurite perekondi. Näiteks ajaloo taustal võetuna andis Eesti riik Vabadussõjas võidelnud inimestele ja langenute perekondadele maad. Aastail 19952012 on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2300 eestlast. Operatsioonidel on haavata ja vigastada saanud 130 inimest, neist raskesti vigastatuid on 34. Neile lisanduvad teenistusülesannete täitmisel vigastatud kaitseväelased ja Kaitseliidu tegevliikmed. Umbes 1000 veterani on praeguseks Kaitseväest lahkunud
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel ast
Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. (Konspekt 2013) 2.1. Indiaanlased 2.1.1. Kes on Indiaanlased? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat
linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane. Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus, ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad.
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetuse
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see,
" Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud[4] 2.1. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid (vaata lisa1. pilt.1) on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. TEHNILISED ANDMED: ehitise alune pindala on 5,4 hektarit, kõrgus ehitamisel oli 146,6 meetrit, kõrgus praegu 137,3 meetrit, küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit, küljepikkus praegu 230,37 meetrit, maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit, maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit, kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit, keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke), umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni, astmeid 203
o Levitati müüti juutide üleilmsest vandenõust, mille kaudu juudid kontrollivad ülemaailmset poliitikute ja rahandustegelaste salajast koostööd, mis eeldatavasti kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad. Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks, et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarireziim kasutas mõnikord salapolitseid. (Bruchfeld ja Levine 2003:8) 7 1.4 Holokausti tekkimise põhjused Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
näpunäidetest. ● Tähtsaim amtimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sektretär Nikolai Karotamm EPK KK I sekretär 1944-1950 Karotamm Johannes Vares Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Kraaks Eduard Päll 1947-50 Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-51 Veimer MAJANDUS ● Sõjakahjude likvideerimine ● Põhieesmärk tööstuseettevõtete taastamine ja uute ettevõtete rajamine. ● Esmalt hakatakse taastama põlevkivipiirkoda. ● Rajatakse uued linnad: Kohtla-Järve, Sillamäe. Kohtla-Järve Sillamäe PÕLLUMAJANDUS ● Viiakse läbi uuesti maareform ● Talud anti põliseks kasutamiseks. Maale rajati hobulaenutuspunktid ja masina-traktorijaamad.
otsivad rahu. Peale veespordi ja matkamise on võimalik uurida rohkeid ajaloolisi kohti. Reszelis, Nidzicas ja Cizyckos on lossid, Swieta Lipkas on barokkkirik ja Ketrzynis Hitleri sõjaaegsed peakorterid. Maa, mis on kaetud paksude metsadega ja suure hulga järvedega, mis on ühenduses jõgede ja kanalitega, meelitab suurel hulgal veespordi harrastajaid. Hästi arenenud turistikeskus pakub võimalust laenutada vajalikku varustust ilma raskusteta. Need, kes eelistavad külastada ajaloolisi paiku, ei pea Masuurias pettuma. Seal asuvad Teutooni lossid, ilusad kirikud ning paleed ja samuti ka Hitleri peakorterid. Masuuria järvistu asub Poola kirdeosas, Leedu ja Venemaa piiril. Peamised linnad sellel alal on Elk, Ketrzyn, Gizycko, Mikolajki, Mragowo ja Wegorzewo, kuid kõige lihtsam viis sinna minemises on läbi Olsztyni, millel on ühendused enamike Masuuria linnade ja küladega. Olsztyn asub 200 km kaugusel Varssavist, 150 km kaugusel Gdanskist ja 200 km kaugusel Bydgoszczist
Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. 1749 väitis paavst Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlastest märtreid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Kuid puuduvad igasugused ajalooallikad selle kohta, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud, pole andmeid isegi selle kohta, et enne Benedictust oleks keegi Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud. Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seonduvat, kuid Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Daaklased – praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud. Alles 2.saj eKr ühinesid daaklaste hõimud riikideks. Daaklased olid väga suureks ohuks
valitsejad kui toimusid suured religioossed, poliitilised sündmused. Väljakule avanevatelt rõdudelt võtsid valitsejad osa kurjategijate hukkamisest, ketserite põletamisest, pühakute kanoniseerimisest (linna kaitsepühak San Isidro 1622), teatrist, härjavõitlusest ja hiilgavatest religioossetest ja kodanlikest tseremooniatest.Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Tänapäeval on plats turistide ja Madridi elanike kogunemiskohaks. Platsi ääristavas sammashallis asuvad poed ja kohvikud. Platsi lõunaküljel asub margiturg. 30.juunil 1680 aastal autodafee kella 7-st hommikul õhtul pimedani hukati 80 õnnetut.Õukond nautis sündmust 12 tundi järjest kohalt lahkumata. Carlos II(1661-1700),Nõiuti,kängus keha ja vaim.Viimane Hispaania Habsburgidest.18 a. abiellus Louis XIV vennatütre Marie-Louise Bourboniga. Kuu aega sepitseti hukkamisrituaali,korraldati isegi mitmeid proove.Tuleriit ümbermõõduga 20 meetrit. Carreño de Miranda - Carlos II (Prado).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
