*VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
,et maaväe auastme taust on pruuni-hallikat värvi, ning õhuväe hele-sinise taustaga. Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees. Maa- ja õhuväe auastmed : Kindralid/ admiralid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed : Admiral araabia keeles tähendab merede valitseja, emiir. Kõrgeim auaste Eesti mereväes. Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Mereväekapten Kaptenleitnant Kaptenmajor
Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani Balti kaitsekolledž • Kolonel Riho Tammistu Staabi- ja sidepataljon • Ülem: kolonelleitnant Rene Innos Liputoimkond • Kolonelleitnant Rene Innos • Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo
mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits e rid Vanemseersant Seersant Nooremseersa nt Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveeb el No o re mo hvits e rid Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Vane mo hvits e rid Kolonel Kolonelleitnant Major Kõ rg e mad o hvits e rid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Me re väg i Madrus e d Vanemmadrus Vanemmadrus (ajateenija) Madrus No o re mallo hvits e rid Vanemmaat Maat Nooremmaat Vanemmaat (ajateenija) Maat (ajateenija) Nooremmaat
kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernne Tavaline -gi, -ki keskkool fajanss komplekssed kaashäälikuüh end B 2. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. lõplik, varss, austraallane, kausski, korjas, kristallvaas, pulssi, õhkkond, modernne, kaldus, kottki, lipnik, pikksilm, risttee, keskkond, avanss, pillgi, simss, nokkmüts, kristalne, vanngi, lõppmäng, torssis, pinkki, komplekssed. lõplik kausski kristallvaas varss austraallane korjas kottki pikksilm pulssi õhkkond kaldus pillgi risttee avanss modernne lipnik vanngi nokkmüts silmss keskkond
Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid. Eesti maaväe kõige tähtsamad auasted kuuluvad kõrgematele ohvitseridele. Nimelt need on brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ja kõige kõrgem auaste, kindral.
SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: liiki ja puhas, ilma mulj...
oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud
OTHELLO Othello-maur, Veneetsia riigi teenistuses Brabantio-Veneetsia senaator, Desdemona isa Cassio-Othello leitnant Jago-Othello lipnik Rodrigo-Veneetsia saadik Montano-Küprose asevalitseja Grantiano-Brabantio vend Lodovica-Brabantio sugulane Kloun-Othello teener Desemona-Othello naine, Brabantio tütar Emilia-Jago naine Bianca-kurtisaan Esimene vaatlus Rodrigo ja Jago räägivad Othellost. Rodrigole ei meeldi Othello. Kuid Jago on Othello lipnik ja austab teda. Kuigi tegelikult teenib ta teda ainult oma kasu pärast. Nad on Brabantio akna all ja kavatsevad ta üles ajada karjudes et tema maja röövitakse, kuid nad
Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } B) Sisaldab if ja else operaatorit else osa täidetakse siis kui ta on väär(false) Kirjutamisel on kaks varianti if(tingimusavaldis) if(tingimusavaldis){ { lause1; lause1;...
Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev., mille etteotsa sai Konstantin Päts. Ametlikuks asjaajamiskeeleks saab eesti keel. Veebruarirevolutsioon Venemaal (ka Eestis) tõi kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi. Suurest vabaduseideest kantuna likvideeriti senised riigi- ja valitsusasutused -- saadeti laiali politsei ning vangimajadest vabastati vangid. Eesti rahvusväeosade loomiseks moodustati poliitikutest ja sõjameestest Eesti Sõjaväelaste Büroo lipnik Konstantin Pätsi juhtimisel. 1-5. juulil 1917 toimus Tallinnas Eesti sõjaväelaste I kongress, kus 50 000 eestlastest sõduri ja ohvitseride esindajad valisid Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas K. Pätsiga.
KOERTE KÕNELUS- Cervantes Donja Estefania de Caicedole- naine, kellega lipnik Campuzano oli abiellunud ja, kes talle süüfilise andis. Lipnik Campuzano- sõjaväelane, kes hospidalis süüfilist ravimas käis (peategelane) Donja Clementa Bueso- donja estefania maja ja vara tõeline omanik Don Lope Melendez de Almendarez- clementa mees Duenja Hortigosa- clementa teenija Litsentsiaat Peralta- mees, kellele Campuzano seda lugu jutustab Cipion- üks koer Berganza- teine koer Nicolas Tömpnina- berganza esimene omanik, lihunik Cariniosa vms- nõid
,,Lipnik Stahli lood"- Runeberg (umbkeelne rootslane) Ta kirjutas hümni sõnad ,,Maamme laulu"- mis sai ametlikult hümniks alles Soome iseseivudes. Kolmandana viisistas selle Frederik Pacius. Esimesed kaks viisi ei saanud nii kuulsaks. Frederik Cynaegnus- retoorika professor, ta pidas spontaanselt legendaarse kõne ,,Lipnik Stooli lood"- peategelaseks on Rootsi-Soome sõda Venemaaga, mille käigus Soome läks Venemaa koosseisu. Selles loos räägib vana lipnik noorele üliõpilasele oma mälestusi sellest sõjast. Kõik nimed, mida mainitakse, on ajaloolised. Lipnik Stooli lood on põhimõtteliselt luulekogu- esimene on ,,Maamme laulu". Kuulsam on veel ,,Porilaste marss"- mängitakse eriliselt pidulikel juhtudel, nt kui president siseneb kuskile jne. ,,Lotta Svärd"- Lotta on naiskodukaitsjate organisatsioon, mis tegutses eriti aktiivselt Talve- ja Jätkusõja ajal. Nimitegelase mees on sõjas
laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks. Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm. Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas. Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk"
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher. Talumehed läksid meeste jutu peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti karistussalga 242 mehest ja 22 kuulipildujast, et takistada mässu levimist mandrile ja karistada mässlejaid. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus
militaarse vastu on tänapäevane humanismi teesklev mainstream sõjamehe ja kooliõpetaja peaaegu vastanditeks kuulutanud. Ohvitseri varasem elukutse peab tabama üllatusena ka kahe nimetatud filmi vaatajat. Asjata. Iga hea ohvitser on ühtlasi õpetaja, ja igas heas õpetajas leidub ohvitserlikku otsustusvõimet, taipu ning korraldusvaimu. Nii sai Kambja koolmeistrist, Tartu õpetajate seminari haridusega Julius Kuperjanovist 1915. aastal Esimese maailmasõja sõdur, lipnik, peagi leitnant ja seitsme ordeni kavaler. Tema kohta on öeldud, et ta oli juht jumala armust sõdurid usaldasid teda täielikult, järgnedes ainsa viipe peale kas või kuulirahe alla. 1918. aastal alustas Eestisse saabunud ja Saksa vangistusest põgenenud Kuperjanov partisanisalga loomist ja mobilisatsiooni ettevalmistamist. 1918. aasta jõulude eel saabus Kuperjanov Puurmanisse ja rajas sinna oma staabi. 1919. aasta jaanuari alguspäevadeks oli
mürsk,mis abas ja lammutas vormituks kivipuruks poole torni. Autasud Ritterkreutz des eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist) 1939 Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist) 1939 Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist) Infanterie-Sturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk) Auastmed Portupei-aspirant - 21.07.1934 Lipnik - 05.10.1936 Nooremleitnant - 24.02.1938 Oberleutnant - 09.08.1942 Hauptmann / SS-Hauptsturmführer - 1942 SS-Sturmbannführer - 30.01.1944 SS-Obersturmbannführer - 1.08.1944 Mis on Raudristi Rüütlirist? Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest
peidukohta. D`Artagnan peitis Ketty Aramise juurde. Mehed said oma sõrmuste müümise eest 2000 liivrit, millega nad oma varustuse ostsid. 9.D`Artagnan läks koos oma sõpradega jälgima tundamtut vankrit, seal sees olid proua Bonacieux ja mingi mees. Hiljem suundus ta kardinali juurde(ka koos oma sõpradega). 10.D`Artagnan rääkis kardinaliga. Kardinal rääkis talle sõjast, ning kui ta peaks sõjakäigust tagasi naasma, saaks temast auväärne lipnik kaardiväes. Mehed käisid oma uute rõivastega ringi. Väeosa hakkas sõtta liikuma. 11.Sõda oli Buckinghamile(Inglismaale). D`Artagnan jäi üksikuks, kuna tema 3 musketärist sõpra jäid kuningaga tahapoole teise gruppi. D`Artagnan kõndis edasi, kuni mingid 2 meest hakkasid teda tulistama. D`Artagnan sai nendest võitu ja küsis nende käest, kes neid saatnud oli-neid oli saatnud mileedi. Kirja mille mileedi kirjutas ründajatele võttis d`Artagnan endale ja pani taskusse. 12
Direktiivsetes kõneaktides on oluline suund kui on inimesed võrdsed, läheb käskimisega jamaks ,,miks sa käsutad mind?! Aga miks mitte parem on , kui kord on hierarhiline. Ülevalt alla tuleb käsk, alt üles tuleb palve. nt. võtke alandlikult vastu mu palve ja peske see põrand ära ei lähe läbi ju. Tuleb eristada kahte asja: 1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest. - nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb reameheks. 2. kuidas kõneakt ise formeerib need suhted kui oleme võrdsed, aga mina palun, siis ma seon end sinust alla poole. Kui ma sind palun, siis ma sinust sõltun ja olen selle kõneakti kontekstis sinust nõrgem. -> suhted kehtestuvad kõneakti käigus. Olulisim on sotsiaalne staatus deklaratiivsete kõneaktide puhul ,,sõda välja kuulutada ei saa, teil ei ole sellist staatust"
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov. I roodu ülemaks sai lipnik R. Riives, II leitnant E. Saar, III alamkapten R. Kuslap ja IV leitnant J. Unt. Varuroodu ülemaks ja ka Puurmani komandandiks määras Kuperjanov leitnant J. Soodla. Asutati ka ratsakomando, mida juhtis alamkapten K. Tiimann.7 Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Ei jätkunud püssegi, kõnelemata muust. Kergeid kuulipildujaid oli ainult 2. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed
Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen"
Kõik tegelevad käsitöö ja põllumajandusega, veetes kordamööda kaks aastat maal. Eriti raskete tööde tegemiseks on orjad: kurjategijad, sõjavangid ja naabermaade kõige vaesemad inimesed, kes on vabatahtlikult nõus orjaks hakkama. 8. ,,Koerte kõnelus" Cervantes Lipnik Campuzano abiellus Donja Estefaniaga, kes tegelt oli vaene. Ta valetas, et omab lossi, põgenes mitmeks päevaks koos mehe varaga minema. Ütles, et ta nõbu proovib oma meest petta, tegelt pettis ise. Lipnik pettis naisele, et tal on kallid kaelakeed. Lõpuks sattus haiglasse, kus kuulis kaht koera rääkivat. Järsku saavad nad rääkida, räägivad kui head on koerad. Berganza räägib oma elust. Sündis tapamajas. Nad tapavad inimesi sama kergekäeliselt kui loomi. Põgenes tapamajast. Jõudis karjase juurde. Karjased ei olnudki nii toredad ja ei laulnud kauneid laule, nagu raamatutest lugeda võis. Sai karistada, kuna hundid sõid oina. Hoopis karjased ise tapsid oina
Argpüksid on julged, kui keegi neid soosib, aga toeta on abitud. Voorus ja arukus on muutumatud väärtused. Lipnik kohtub sõbraga, kellele räägib, kui petlik tema abielu on olnud. Lipniku naine oli talle valetanud, et on rikas ja tal on uhke maja, kuhu ta lipniku lahkesti kutsub. Tegelikult kuulub see ta sõbrannale, kes puhkuse järel naasis ja ajas nüüd naise koos lipnikuga välja. Naine valetas lipnikule, miks nad lahkuma pidid: ta aitab sõbrannal mehele vempu mängida lipnik uskus. Teenija rääkis välja, et naine oli lipnikku petnud. Kui naine teada sai, et abikaasa on tal jälil, võttis ta mehelt tema väidetavalt hirmkallid ehted ja lahkus. Nüüd seletab lipnik sõbrale, et kõik ehted olid võltsid, seega väärtusetud. Lipnik on haige. Ta räägib oma kogemusest haiglas. Väidetavalt rääkisid haiglavoodi ees 2 koera, mida ta sõbral on raske uskuda. Sõber loeb lipniku märkmeid koerte kõnelusest. Koerad leppisid kokku, et 1
Sotsialistlik Partei, mis hiljem nimetati Eesti Tööerakonnaks. Eesti mensevikud lõid Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse ja esseerid Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee. Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult Eesti iseseisvuse mõtteni jõuti sammhaaval,algul taotleti omavalitsuslikku autonoomiat,seejärel föderatsiooni Venemaaga ja lõpuks jõuti Eesti iseseisvuse nõudmiseni.Ülesoomelisel eesti sõjaväelaste kongressil Lappeenrannas nõudis lipnik G. Kirschbaum(Utuste) Eesti osariigile oma raha ja tolle.See märgukiri aga jäi tähelepanuta ja ettepanek hääletati maha,kuid äratas tähelepanu ajakirjanduses.Maa-nõukogu kinnisel koosolekul 23.augustil arvas Jaan Tõnisson,et kuigi eestlase riiklik paleus leiaks rahuldust Venemaa rahvaste föderatsioonis,ei saa sellest nähtavasti asja, seepärast peaks katsuma koos teiste Balti-Skandinaavia rahvastega omariikluse aadet täide viia
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
ekperimentaalromaan kiretu ühiskonna lahkamine, ei avalda tundeid. Olustikulis-seikluslik jutustus, millesse kuulub 2 jutustust. Armastusteemat peaaegu ei ole, või kui on, siis teises tähenduses. Raamjutustus. "Petlik abielu" ja "Koerte kõnelus". Jutustus jutsustuses metanarratiiv. Cervantesele meeldis ühe jutustuse tasandilt minna üle teisele. "Petlik abielu" vestlevad omavahel ülikooli lõpetanud ja lipnik e alamkorravalvur (sõjaväelane). Olustik ja seiklus koos. Lipnik räägib oma "armastuseloo", mis ei ole väga selline nagu tüüpilises rüütlikomaanis. Ta oli kohtunud daami, kes kutsus teda enda koju, kuid üles ärgatest ta märkab, et naine on kadunud, raha läinud ja süüfilis. Satub haiglasse ning ei tea kas haiguse mõjul, ta omandab võime aru saada, mida räägivad hospitali koerat, kuuleb pealt koerte kõnelust. Räägib retsensiaadile (üliõpilasele), mida need koerad rääkisid, hakkas uus teos
Vabadussõjas. Kuid seda, kui tähtis oli sõdurile soe supp või isegi kuum tee, ja kuidas viha katkilastud välikatla pärast mehed rünnakule viis, võib lugeda mis tahes autentsetest mälestustest, kaasa arvatud ühest stsenaristide käsutuses olnud trükis avaldamata sõduripäevikust. Nagu tegelased korduvalt märgivad ja ise kogevad, võib sõda olla kõike muud, puhuti koguni koomiline, kuid mitte ilus. Lipnik Reimanni enesetapu lugu tugineb tõsiloole, mis polnud pealegi ainukordne. Loobuda elust sandina vaeses ühiskonnas, kus sõjasant polnud mingi haruldus (kui palju oli neid tulnud juba maailmasõjast) - see oli kaine, kalkuleeritud otsus, mitte meeleheitehoo vili. Siinses loos satuvad poisid oma ulja eraluurekäigu tulemusel Landeswehri sõja kõige tulisemasse rindelõiku. Konkreetsel kujul on nende ettevõtmine autorite looming, kuid seesugust improviseerimist oli Vabadussõja ajalugu täis
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
· Mitm part lõputa (asjaarmastajalikke, laevastikke, sündmustikke) · i-mitmus on üldkasutatav (alevikesse, habemikele, nimestikeks, seaduslikega) Alltüüp OHTLIK · ohtliku, ohtlikku, ohtlikusse eohtlikku, ohtlike e ohtlikkude, ohtlikke, ohtlikesse e ohtlukkudesse · gen 3-silbilised AV ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (aednik, astmik, atavistlik, ekslik, formalistlik, hapnik, jänrdik, kõrtsmik, lipnik, mõistlik, nõudlik, pelglik, politseinik, roostik, säästlik, taldmik, usklik, virtuooslik, üürnik. VORMISTIKUST: · ains part tugevas astmes ja lõputa (arstlikku, kunstlikku, luistikku, nõunikku) · illat nõrgaastmeline sse või lõputa (arglikusse e arglikku, jändrikusse e jändrikku) · mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude) · mitm part lõputa (leplikke, veidrikke)
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Otsus nad rindele saata tähendas varem antud lubaduste murdmist. Sõdurid, kes olid harjunud revol süvendama, keeldusid käsku täitmast. 3.juuli õhtul hakkasid rahulolematud sõdurite massid kogunema Tauria palee ette. Tundub, nagu oleks väljaastumine alanud stiihiliselt, samas I väeosa, mis täies koosseisus sinna läks, oli I kuulipildurite tagavarapolk, mis oli selleks ajaks muutunud enamlikuks väeosaks. Polgu seaduslik ülem oli minema kihutatud ja valitud uus ülem, enamlasest lipnik. Polk täies koosseisus enamlike loosungite all marssis Tauria palee juurde, õhutati ka teisi garnisoniväeosasid kaasa tulema. Öö jooksul oli hiiglaslik sõdurite mass, lisandusid töölised paljudest ettevõtetest. Enamlased olid deklareerinud, et tahavad võimu endale võtta, aga neile oli ootamatu, et selline võimu haaramise võimalus võiks tekkida nii varakult. Konkreetset riigipöörde plaani ei olnud koostatud, ei teatud, mida peale hakata. 4.juuli jätkus
halduspiire jms likult alluvate kaitseväelaste tegevust 183 Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel Maaväe ohvitseride auastmetunnused õlakutel brigaadikindral kindralmajor kindralleitnant kindral major kolonelleitnant kolonel lipnik nooremleitnant leitnant kapten 184 Maaväe kaadriallohvitseride auastmetunnused õlakutel staabiveebel ülemveebel nooremveebel veebel vanemveebel Maaväe ajateenijate auastmetunnused õlakutel nooremseersant seersant vanemseersant 185 reamees kapral
Nõukogude Kongress. Kongresside vahelisel ajal juhib riiki Ülevenemaaline Kesk Täitev Komitee ehk ÜKTK. Selle juhtideks olid alguses Zinovjev ja Kamenev. Valitsust nimetati 46 Rahvakomissaride Nõukoguks. Ministreid aga rahvakomissarideks. Peaministriks ehk Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai Lenin. 4.7.7 JULGEOLEK JA KAITSE NÕUKOGUDE VENEMAAL Uueks sõjaväe ülemjuhatajaks sai lipnik Krõlenko ja laevastiku ülemjuhatajaks madrus Dõbenko. Korra kaitseks moodustati miilits. Punakaartlastest hakati looma punaarmeed. Julgeoleku organiks oli SK (Tse-Kaa) (tserezbõtsainaja komissija) ehk "Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrarevolutsiooni ja sabotaasi vastu," mis loodi detsembris 1917. Selle juhiks sai alguses Felix Edmundovits Dzerzinski ehk "Raudne Feilx." Viktor Kingissep oli samuti tsekist. Uuris 1918 augustis Leninile sooritatud atendaadi katset.
) PEREKOND: Mihhail! Oi heldeke, missugune sa välja näed! Miks sa meile ette ei teatanud? Nii suureks kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail
tagalasse. Tegelikkuses sellised vaenlase häirimised olid alanud juba detsembris 1918. algust tegid nendega soomusrongid. Tuleb uuesti mainida kapten Juhan Pitkat. Organiseeris Eesti sõjalaevastiku. Dessandid. Midagi suurt nendega ei saavutatud, kuid see tekitas Punaarmee tagalas segadust. Paigutati hulk väeosi hoopis ranniku kaitsele, see nõrgestas Punaarmeed. 2.01.1919 Soodla jõe ääres Priske saeveski. Polkovnik Otto Heinze. Kalevlaste malev lipnik Tõnsoniga eesotsas. Võeti Priske saeveski tagasi viimane punkt, kuhu Punaarmee korraks jõudis. 44 PA ründas Valkla mõisa, kuid edutult. Eesti Rahvavägi tungis ka isegi pisut edasi. 4.01 üritas PA pealetungi piki raudteed ja sellest lõuna pool. 5.01 Tallinna kaitsel olevad rahaväe osad üritasid haarata initsiatiivi. 6.01 saavutati esimene võit. Soomusrong nr 1 - Aegviidu võeti tagasi.
Tõepoolest, juba nädal aega oli valmistatud raekoja ruume selleks pidulikuks sündmuseks igakülgselt ette. Linna puusepp ehitas tribüünid, kus pidid istuma kutsutud daamid, linna kaubaisand ehtis saali kahesaja valge vahaküünlaga -- see oli tolle aja kohta kuulmatu luksus. Lisaks telliti kohale kakskümmend viiuldajat, ja kuna neil tuli mängida öö läbi, oli nende tasu kaks korda suurem tavalisest -- nii seisis arves. Kell kümme hommikul tuli kuningliku kaardiväe lipnik lärra de la Coste kahe ratsaväeohvitseri ja mitme ammuküti saatel 1innakirjutajalt Clement'ilt raekoja kõigi väravate, ruumide ja töötubade võtmeid nõudma. Võtmed anti talle otsekohe üle, igaüks neist oli .varustatud nimesildiga ja sellest hetkest peale vastutas härra de la Coste kõigi uste ja puiesteede valve eest. Kell üksteist tuli kaardiväekapten Duhallier omakorda, tuues kaasa viiskümmend ammukütti, kes otsekohe rae-cotta valvesse asusid, iga mees temale määratud ukse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
