Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga.
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD...
20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31. metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32
6 Naftareostuse mõju veekogule Naftareostus avaldab laastavat mõju veekogu taimsetikule, kaladele, lindudele ja loomadele. Elusolendeile võivad toornafta ja naftasaadused olla otseselt surmavad või siis takistada ainevahetust või rakusiseseid protsesse. Naftareostuse mõju lindudele. Naftareostusega kokkupuutel hävib lindude looduslik lipiidne kaitsekiht. Tänu sellele kaitsekihile lindude suled ei märgu. Lindude sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti
membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Mitokonder Välismembraan Sisemembraan Sisemembraani lipiidne kaksikkiht koosneb 20% Mitokondri välismembraan koosneb lipiididest ja lipiididest ja 80% valkudest. Sisaldab suures hulgas valkudest suhtes 1:1. Sisaldab mitu poriini molekuli, kardiolipiidi, mis teeb temast üsna läbimatu mis on multimeerne transpordivalk.
aga ka üle pea ning ka sirgelt) nii UVA- kui UVB-kiirguse kaitset. Hoidke peanahk puhtana ilma juukseid loputusprotsessi käigus - nii võid kindel Hea toidusedeli tähtsus. üleliigselt ja liiga sageli pesemata, kuna olla, et kõik sampooniosakesed, mis võiks Jooge iga päev palju vett, et hoida see võib põhjustada rasunäärmete hiljem su juuksed kiiremini rasuseks ajada, lipiidne niisutus optimaalsel tasemel ja ületalitlust. on välja loputatud. aidata kaasa mürkainete väljatõrju- 1. Vesi - juukseid pesema asudes tuleks 4. Palsam - kui sul on kuivad, pikad või misele. Samuti tuleks vähendada rasvaste need kõigepealt veega niiskeks teha. Vesi muidu katkised juuksed, on palsam toitude tarbimist, jätta ära praetud peaks olema soe (mitte tulikuum). hädavajalik
Mürgiste ainetega määrdumine ning imendumine on ohtlik nii taimedele endale, kui ka neist toituvatele loomadele. - Linnud Merelindudele on naftaga kokkupuutumine eriti ohtlik, kuna väiksemadki õlikogused võivad põhjustada linnu alajahtumise, uppumise, nälga suremise või õlimürgituse. Oht on kõige suurem kaldaäärsetele isenditele ning lindude pesitsus ja puhkealadele. Linnusulestiku veekindluse tagab lipiidne kaitsekiht, mis on tundlik lipofiilsete saasteainetega määrdumisel. Selle tulemusena kahjustub lindude sulgkate, mis hoiab kehasoojust. Õliga määrdumisel piisab vaid paarist naftapiisast, et sulgedevaheline õhk asenduks veega. Seeläbi hakkab linnu keha kiiresti jahtuma, muutudes raskemaks ning vajudes sügavamale vette. - Mereimetajad Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal. Peamiselt mõjutab naftaga
· Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi TRANSDUKTSIOON - See on geenide ülekanne ühest rakust teise viiruse abil. Kui lüsogeenne tsükkel
· Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid. · Ümbris on pärit peremeesrakust. · Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) · Retroviirused DNA ja RNA viirused, kes paljunevad pöördtrasnskriptsiooni abil · Sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid [satelliitviirused(ainult RNA-molekulid,
Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. Loomulikult kasvab sellega ka risk reostuseks. Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. See on koletu prognoos. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad.(Loodusesõber 1/2004) 3. Naftareostuse mõju elusloodusele 3.1 Linnud Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. Just tänu sellele veelindude suled ei märgu üldtuntud on ju väljend "justkui hane selga vesi". Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime. Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni
reliseerijaid valke, kus DNA-lt valkudele on info vahendajaks RNA molekulid. Avastati eukarüootsetest rakkudest katalüütiliste omadusetega RNAribosüüm. Evolutsiooni käigus võis neis molekulides tekkida võime sünteesida polüeptiide, milles osadel võisid olla paremad katalüütilised omadused, tõeliste rakkude(elussüsteemide) tekkeks oli vaja moodustada membraan, algul oli see lihtne, lipiidne kile, hiljem täienes rakus sünteesitud valkudega, eksisteerisid hübriides RNA-DNA molekulid ja DNAahel sünteesiti RNA järgi. RNA-maailma peetakse DNA-põhilisele elule eelnevaks, mis lahendas osa tekkinud probleemid, kuid mitte kõik: Ei olnud saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Ei ole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, tänu millele kandub info nukleiinhappelt valgule. 3
muutuvad "viiruste segunemise anumaks", kus sünteesitakse uued A viirusetüved, mis on potentsiaalne nakkusallikas inimesele. Ilmekaks näiteks on viimane H1N1 viirusetüvi, mis on geneetiline kombinatsioon neljast viirusest kaks sigade, üks lindude ja üks inimeste gripiviirusetüvi. Sümptomid: diarröa, köhimine, letargia, söögiisu langeb, ninanõre, palavik, kaalu langus, kasvupeetus Kahekihiline lipiidne ümbris NEWCASTLE HAIGUS Põhjustaja: Paramyxovirinae Üheahelaline RNA Rubulavirus Newcastle haiguse viirus e. lindude paramüksoviirus Lindude paramüksoviirus-1 · Velogeensed tüved väga virulentsed viirustüved ja kiire levikuga · Mesogeensed tüved mõõduka virulentsusega viirustüved · Lentogeensed tüved nõrgalt virulentsed tüved
10-17) 3. autonoomne välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi ) Meeleelundid eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu. Taimedele on iseloomulik: 1. embrüo hulkrakne loode 2. kutiikula keha kattev lipiidne kiht 3. rakke ühendavad plasmodesmid (tsütoplasmaväät) 4. raku pooldumisel moodustub rakuplaat, see eraldab tütarrakud ja kasvatab nende vahele uue rakukesta 5. haploidse ja diploidse eluperioodi vaheldumine TAIMERAKK lk 15-19 Tsütoloogia - rakke uuriv teadusharu. IGA RAKK PÄRINEB RAKUST! Taimeraku läbimõõt 10-200 µm. Taimerakk on liikumatu. Rakuehitus 1. Rakukest tselluloosist, väljaspool membraani. 2
abistajarakud ehk lihtsalt CD4-rakud, mida leidub kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi. Selleks on vajalikud ensüümid pöördtsanskriptaas ja integraas. Peremees rakus toodetakse uued terviklikud HI-viirused, mis väljuvad peremeesrakust, võttes väljudes kaasa tüki rakumembraanist. Viimsest moodustud viiruse lipiidne välisümbris. Nakatumisviisist sõltumata hakkab HI-viirus organismis kohe peremeesrakkudesse sisenema ja seal paljunema. Viirus paljuneb juba nakkuse asümptomaatilisel perioodil väga intensiivselt, kõige aktiivsemalt lümfisõlmedes. Osa vasttoodetud HI-viirustest ei sisene kohe uutesse peremeesrakkudesse ja nii võib viirust leida ka vereseerumis, tupeeritises, seemnevedelikus, eelseemnevedelikus, süljes, pisarates, higis. Viirused tungivad ka kesknärvisüsteemi, kopsudesse ja põrna.
pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine lipiidne kaksikkiht (membraan) ja nende vahel peptidoglukaani kiht (enamasti uks); raku pinnal paiknevad lipopolusahhariidid. Rakuseina peptidoglükogaane tuntakse ka mreiinide nime all. Gram-negatiivne bakter 7. Rakupinna süsivesikud kannavad endas olulist
sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest. 4. Liposoomid, ürgrakk probiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi või võis koosneda ka peptiididest. Liposoomid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht. Kui liposoomid segada lahustuvate valkude või nukleiinhapetega ja seejärel kuivatada, siis moodustub mitmekihiline ,,võileib", millele vee lisamisel moodustuvad lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees kas nukleiinhappeid või valke. Rakutekke hüpotees: 5. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad - Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda ka pindaktiivsetest
peenepoorilise filtri; 2) Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest. 3) Aminohapetest moodustuvad savi pinnal peptiidid (proteinoidid). Ürgrakk. Ehk protobiont - abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) RNA-elu. 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; 2) Isereplitseeruv RNA; 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st;
Tähtis hüpoglükeemija ja suhkrutõve haigetel. Glükeemiline indeks sõltub: *tärklise ja valgu suhtest toidus. *toidu kiudaine sisaldusest, *tärklise tüübist ja tärklist siduvate komponentide hulgast toidus, *lipiidide ja suhkru olemasolust toidus, *toidu olekust ja termilisest töötlemisest, *erinevate toiduainete koos ja eraldi tarbimisest. 10. Rasva osa erineva spordialadega tegelejate toidus. Asendamatud rasvhapped. Kolesterool. Letsitiin. Lipiidne peroksüdatsioon. Antioksüdandid. Soovitavad ja mittesoovitavad toidurasvad Inimese keha võimalused rasvade ladestam on oluliselt suuremad kui SV-te talletamiseks glökogeeni näol. Funktsionaalses mõttes jaguneb organismi märkimisväärne rasvahulk kaheks osaks varurasvaks ja struktuurrasvaks. Varurasv mood suurima energiavaru inimese kehas, on paigutatud peamiselt nahaalusesse piirkonda ja siseelundite ümbrusesse.
• Ürgraku membraan võis koosneda peptiididest. Mikrobioloogia I 2017 Kuidas võis membraaniga ürgrakkk liposoom moodustuda? • Liposoomid (lipiidsed kerakesed) moodustuvad lipiidide (rasvhapped, fosfolipiidid) segamisel veega. Lipiidid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. • Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht. • Vaata animatsiooni lipiidide organiseerumisest vees kaksikkihiks. • http://www.youtube.com/watch?v=lm-dAvbl330&featur Rasvhape e=related Rasvhapped assambleeruvad vees hõlpsasti mitsellideks ja mitsellidest moodustub esmalt kahekihiline leht ja sellest kerake, mis kasvab, kui rasvhappeid juurde lisada. Kerake jaguneb Fosfolipiid mehhaanilise jõu (nt loksutamise) toimel. Mikrobioloogia I 2017 https://
Glükogeen loomne varuaine, säilitatakse peamiselt maksas ja lihastes. Tärklis taimne varuaine, esineb amüloosi ja amülopektiinina. Tselluloos taimede struktuurne polüsahhariid, rakuseina osa. Kitiin ja mannaan monomeerideks muud suhkrud 6. Bakterite rakuseina ehitus ja peptidoglükaanid. Erinevused Gram-positiivsete ja Gram-negatiivsete bakterite rakuseina ehituses. Gram-Positiivne bakter: üks lipiidne kaksikkiht, mille peal paks peptidoglükaani kiht. Gram-Negatiivne bakter: kaks lipiididest kaksikkihti, mille vahel õhuke peptidoglükaani kiht. 7. Rakupinna süsivesikute bioloogiline roll ja tähtsamad esindajad: glükoproteiinid (O- või Nglükosüleeritud valgud) ja proteoglükaanid, nende põhimõttelised struktuurid. ' Glükoproteiin süsivesikud on seotud kovalentselt valgule. Glükoproteiinid valk moodustab suurema massiosa, rakumembraanide koostises,
- ammoniagenees. Rakusisene NH4+ läheb toru valendikku sek. akt. transpordiga (Na+/H+ vahetaja). Bikarbonaat transporditakse läbi basolatraalse plasmamembraani. Neeru ammoniagenees on võimendatud atsidoosi ajal ja on oluline neeru vastus happe liigsusele. Ülenevas jämedas osas valendiku NH4+ transporditakse rakuvaheruumi, samal ajal K+ läheb valendikku asemele – Na+K+2Cl- kotransporter apikaalis. Tekib rakuvaheruumis kõrge NH3/NH4+ tase. NH3 on polaarne molekul, lipiidne kaksikkiht on talle läbimatu. Esinevad ammooniumi NH4+ jaoks spetsiifilised transporterid – Rh glükoproteiinid. Need asuvad kogumisjuha rakkudes. Atsidoos mõjutab transporterite rohkust ja rakusisest jaotust. Lisaks toimub transport ka, terminal inner medullary collecting duct – NH4+ transporditakse K+ vastu läbi basolateraalse Na+K+ATPaasi. Üldiselt – enamik sekreteeritud NH3 tiitritakse sekreteeritud H+ga, et moodustada
Isotoonilises lahuses osmootsed rõhud on võrdsed, raku ruumala ei muutu, ioonide liikumine kahe keskkonna vahel on võrdne. 26) Membraaniga seotud bioelektrilised protsessid. Membraani aktiivsed ja passiivsed elektrilised omadused. Membraani elektriline skeem. Ioonid kui bioloogilise elektri materiaalsed kandjad. Elusat rakku iseloomustab polariseeritud plasmamembraan, mille sisepind on välispinna suhtes negatiivselt laetud. Lipiidne kaksikkiht on dielektriliste omadustega, mis tähendab, et teda saab välise välja mõjul polariseerida. Membraanis esineb elektrivool ja takistus. Ioonkanaleid läbivad ioonid genereerivad elektrivoolu. Takistus muutub vastavalt kanalite avatusele- mida rohkem avatud , seda väiksem Maali-Liina, jaanuar 2012 takistus.
osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4
Biomembraanide üldomadusi: 15 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed- membraan kontrollib läbilaskvust). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Membraan kontrollib ainevahetust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4
viruses) või selle puudumine (nonenvelope viruses). Selline vahe kajastab erinevusi viiruste interaktsioonidel peremeesrakuga (seondumisel rakuga ja eraldumisega rakust). Virioni struktuuri kajastavad põhimõisted Subühiku- üks kindlat ruumilist struktuuri omav polüpeptiidahel. Kapsiid- valguline struktuur, mis ümbritseb viiruse genoomi. Nukleokapsiid- täielik valk-nukleiinhappe kompleks. Envelope- lipiidne membraan ja sellega seondunud valgud. Viiruste süstemaatika Morfoloogiline Antigeensed omadused 3-D struktuur Genoomide ja valkude järjestuse analüüs Bioloogilised omadused Viiruste geneetilise mitmekesisuse peamised põhjused Viiruseid iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus. Selle moodustamisel osalevad mitmed mehhanismid: Viiruste kiire replikatsioonitsükkel ja suur järglaste arv.
tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel 80. Milline toodud molekulidest võiks olla kolesterool? Kolesterool on ... 81. Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon? Ta on kolesteroolist sünteesitud ja neil on 4 tsüklilist ühendit. 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria? plasmamembraanide erinev lipiidne koostis, erinevad valgud ja oligosahhariidid 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? Membraanides olevad molekulid on võimelised 2D liikumiseks 84. Kas transmembraanne valk on integraalne membraanivalk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? Lipiidide hüppamine membraani ühelt küljelt teisele 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Et lipiid saaks flip-floppida, peab
o Valgu lagunemisel vastse seetetraktis tekivad toksilised valgud, mis lüüsivad sooleseina ja vastne sureb · Varuained o Polüsahhariidid Kogutakse siis kui keskkonnas on palju C-allikat ja vähe N-allikat Kui anda N-allikat juurde, hakatakse varupolüsahhariide kasutama Kogutakse tärklist, glükogeeni, granuloosi o Rasvataolised ained e PHA Paiknevad graanulitena tsütoplasmas (periplasmas vb ka) Graanuleid katab lipiidne membraan Tegemist on polüestriga e PHA Neid moodustavad aeroobsed bakterid, tsüanobakterid, anaeroobsed fototroofid PHA-l on plastiline toime ja neist saab toota looduses lagunevat plastikut ning kuna ta lahustub seedeensüümide toimel, saab teda kasutada ka ravimitöötuses lahustuva kapsliga preparaatide valmistamisel o Polüfosfaadid Esineb bakteritel, pärmidel, vetikatel Paikneb tsütoplasmas
või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp- produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4
15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus Eukarüootne ca 10x suurem kui prokarüootne. Eukarüootsel on membraaniga piiritletud tuum (lineaarsed kromosoomid. Organellidel oma rõngaskromosoom) Membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu Histoonide olemasolu Kromosoomi kuju (rõngas- või lineaarne) Rakumembraani lipiidne koostis (esterlipiidid, eeterlipiidid, steroolide esinemine Rakukesta tugikiudude koostis (tselluloos, kitiin, -glükaanid, peptidoglükaan) Rakuskeleti valgud (tubuliin, aktiin ja nende homoloogid) Membraansed organellid (nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne) Viburite ehitus Ribosoomide tüüp Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine Bakteri kromosoom- rõngaskromosoom (u. 1 mm). Nukleoid ehk tuumapiirkond. Puudub tuumamembraan
mitmest kergest ahelast. Raske ahel sisaldab globulaarset, ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulist sabaosa. ATP-aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide spetsialiseeritud ülesanded polariseeritud rakkudes. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti
Sperm läbib munarakku ümbritsevad barjäärid, toimub akrosomaalreaktsioon ja membraanide sulandumine. Munajuha kitsuse kaudu suunatakse viljastatud munarakk emakasse. Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks. Kapatsitatsioonil spermid kaotavad ensüüme inhibeerivad ning membraane stabiliseerivad valgud ja süsivesikud. Spermi sisemus muutub aluselisemaks. Muutub ka spermi membraani lipiidne koostis ja pinnaretseptorite topograafia. Kapatsitatsioonil toimub kaaliumi ioonide väljumine, mis põhjustab membraanipotensiaali muutust. Kolesterooli eemaldamine plasmamembraanist stimuleerib ioonkanalite avanemist, mis võimaldavad Ca2+ ja karbonaadiioonide rakku sisenemise. Ca2+ ja HCO3- ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP. cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise.
Seda bakterit leidub rohkesti lagunevate taimede (ka suhkruroo) pinnal. Ka Kääritavad taimemahla piimhappe tekkega ja sünteesivad sahharoosist lima. Leuconostoc on ohtlik saastaja suhkru- ja kondiitritööstuses. o heteropolüsahhariididsed kapslid - Selliste kapslitega baktereid on väga palju. Heteropolüsahhariidsete kapslite sünteesil osalevad UDP-derivaatidest komponendid ja lipiidne kandja membraanis. Süntees ei sõltu C-allikast söötmes. valgulised kapslid. Batsillide kapslid on valgulised. B. subtilise kapsel koosneb näiteks glutamiinhappest. Ka siberi katku tekitajal on paks valguline kapsel, mille sünteesi kodeerib virulentsusplasmiid. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud - Suuõõne bakterid vajavad energiat ja seetõttu lagundavad nad söögis leiduvaid toitaineid
Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. 7. Ürgrakk. Abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Neid on hakatud kutsuma ürgrakkudeks ehk protobiontideks. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) 8. RNA-elu hüpotees 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2) Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle;
Raske ahel sisaldab globulaarset, ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulist sabaosa. ATP-aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide spetsialiseeritud ülesanded polariseeritud rakkudes. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset
eraldavad rakke väliskeskkonnas. Tänu membraanile saavad osad ained siseneda otse rakku (vesi, hapnik) ja osad ei saa(valgud, süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka kolesterooli, valke, sahhariide. 2. 3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri kirjeldamiseks? b) mida mõistetakse membraanide asümmeetria all? a) vedelmosaiigi mudel: lipiidide meri, milles ujuvad valgu jäämäed - lipiidne kaksikkiht on vaid inertne substraat valkainetele. membraanis sisalduvad lipiidid ja membraanivalgud liiguvad vabal küljele ja tagasi, see näitab, et membraan ei ole tahke, vais pigem vedel. b) Lateraalne asümmeetria - asümmeetria monokihi piires: valgud ja lipiidid võivad moodustada kogumeid (klastreid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Transversaalne asümmeetria - ristimembraani asümmeetria: valgud ei paikne membraani
86. M illin e toodud molekulidest võiks olla kolesterool. Antud juhul c. 87.Milline võib olla steroidihormoon? (Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit.) 88. a) plasmamembraanide erinev lipiidne koostis b) erinevad valgud ja oligosahhariidid 89. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine v levimine (antud kontekstis siis saavad molekulid mööda membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk
põhjustas filtreeruv agens arvas, et toksiin § Martinus Beijerinck (1898-1900) § Nimetas seda agensit contagium vivum fluidum (lahustuv elus germ) § Loeffler and Frosch (1898-1900) § Näitas, suu ja sõratõve põhjustaja on filtreeritav viirus § Ernst Ruska - 1933 - elektronmikroskoopia sai viirust näha. Morfoloogia § Genoom - DNA või RNA § Kapsiid - nukleiinhapet ümbritsev kest § Nukleokapsiid - genoom + kapsiid § Envelope - lipiidne välisümbris. Ei esine kõigil viirustel. Envelope määrab enamasti ära makroorgnismi rakk, seal paiknevad valgud ja glükoproteiidid aga on viirusliku päritoluga (HA ja NA gripiviirusel). Envelop'ega viirused on enamasti vähem resistentsed väliskeskkonna mõjuritele. Viiruste kapsiid § Kapsiidi ülesandeks on kaitsta nukleiinhapet kahjustavate faktorite eest § Vastutab seostumise eest makroorganismi rakuga (ilma
Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised.
neuraalseteksmakrofaagideks ·Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) difuusselt (glioos) või moodustab glioossearmi ·Astrotsüütide süntsüütium mõjutab Ca2+ja glutamaadi vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust NÄRVIKIU KATTED ·Närvikiud koosneb Aksonist e telgsilindrist ja Katetes ·Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit sisemine lipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütideste Schwanni rakkudest neurlemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligo dendrogliia rakud. ·Nii eristatakse müeliinkiudeja müeliinitakiude. Viimaseid katab ainult neurilemm. ERITUSE ELEKTRILINE ISELOOM ·Erutuse teke ning levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potentsiaalide ja nende muutustega. ·Puhke seisundis on rakumembraan polariseeritudolekus, mis avaldub selles, et rakumembraani
Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised.
tingimustele, käituvad kas happena või alusena), millel on polaarne hüdrofiilne ,,pea" ning estersidemetega seotud kaks mittepolaarset ehk hüdrofoobset rasvhappejääki. Tsütoplasmamembraan on veekeskkonnas kahekihilisena nii, et polaarsed pead jäävad membraani väliskülgedele ning hüdrofoobsed rasvhapped membraani keskele. Valgud võivad olla erineval moel membraani sukeldunud või ainult seotud membraani pinnaga sõltuvalt valgust. Lipoproteiinidel on lipiidne saba, mille abil valk kinnitub membraanile, ise membraani sukeldumata. Tsütoplasmamembraan on voolav ning sellest johtuvalt saavad valgud membraanis ringi liikuda. Mõõtes membraanide viskoossust, on leitud, et membraanid on sama voolavad kui õlid toatemperatuuril. Membraani viskoossus on oluline membraani funktsioneerimiseks ning bakterid kasutavad viskoossuse 25
Tuum- kaks lipiidset kaksikkihti, välimist jagab ta kareda ERiga, sisemine defineerib tuuma ennast. Mõlemal kihil on erinev valguline koostis. Tuuma poorid on vallgud, mis läbivad mõlemat kihti korraga, ühendades nii tsütosooli otse tuumaga. Sisemembraani siseküljel on lamiinide võrgustik, mis annab tuumale tema kuju, ja ühtlasi seob ka DNA-d Tuumake- membraan puudub Mitokonder- kaks membraani. Välimine 50% lipiidne, 50% valguline. Välimine sisaldab Poriine- kanaleid, mis lubavad ka suurtel(kaal kuni 10'000) molekulidel vabalt liikuda läbi membraani. Sisemine membraan on palju tihedam(ei lase isegi H+ läbi), ja sisaldab u. 20%lipiide, 80% valke. Valgud seal on näiteks ATP-süntetaas, H+ pumbad, lipiidide ja suhkrute lõplikud oksüdeerijad. . Osad vajalikud valgud on sünteeritud mitokondri enda DNA-st. Kloroplastid- kaks membraani. Sisemisele tülakodi-membraanile on kinnitunud kloroplastid
annaabi.ee 
