4. Selts – Värvulised, Passeriformes 5. Sugukond – Käbliklased, Troglodytidae 6. Perekond – Käblik, Troglodytes 7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus, juurterägastikus või risuhunnikus, ise seejuures pidevalt saba püsti hoides. Suurepäraselt ja jälitajatele kättesaamatult jookseb ta ka tihedas kõrges
ranna raugetest roogudest... Lainete luiludes ümber jalge kederluini ja põlvini, ainult ühete ma tunnetaks tunnet valge laotuse võlvini: Nüüd ma tunnen ja nüüd sa saad mu päästmatumalt ja päriseks... Nüüd ma tulen... Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks... Ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes: Tule! Tulvil me hõlm on õndsust, mille leiad vaid uppudes! Siis ma tuleks, teokarbid kaelas, sinu sügava süleni kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline.
on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid.
Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama.
Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni. Sel ajal hulguvad pesakonnad koos. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu - tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured. Mõnes panipaigas võib neid olla kuni 4 kg. Osa peidetud tõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja läheb kevadel idanema. Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest, näiteks maipõrnikatest, siklastest ja kärsaklastest
süümepiinad. See on tegude tagajärg inimesele, kellel on südametunnistus. Kõige tähtsam on, et inimene tunnistab oma eksimusi. ,,Niikui kulli haardes väeti lind ma, Päikse küüsist verisena langen tema sulavhõõguvate jalge ette, palgel kauge tere." (,,Inimesed, kes on ammu möödas") Miski siin ilmas ei ole igavene. Kõigel on oma algus ja lõpp. Ka Traadi luuletuses ,, Inimesed, kes on ammu möödas" on kujutatud inimest väeti linnuna, kelle elutee lõpetab kull. Inimese elutee algab sünniga, kuid lõppu ei tea me kunagi ette. Me ei oska aimatagi, kes või mis võib meie elutee lõpetada. ,,Kui nende nimel kes siin on langenud aastatuhandete vältel rohtu nimetad rohuks puud puuks täidad oma kohust" (,, Kui nende nimel") Traat on oma loomingus suurt tähelepanu pööranud eestlaste minevikule, meie eluolule läbi aegade. Ta peab tähtsaks meie esivanemate saavutusi ning püüab seda oma luules ka rahvale edasi anda, et
Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Liiginimi eesti keeles = Rasvatihane Liiginimi ladina keeles = Parus major (L.) Rahvapäraseid nimesid = Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits. Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g.
nagu orjapidamine.
uurida ning avastasin, et pesa
tegelikud omanikud kandsid
kõlavat tiitlit <
"kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde.
Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine. Nimelt sööb ta väikeseid veeputukaid või teisi veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja kruusa seest ja kivide alt. Vapustav on aga see, et ta võib toitu otsides pikka maad mööda jäise veega jõe põhja joosta ning seejuures ei tee ta külmast üldse mitte välja. Nii on pandud talle vanarahva hulgas nimed: jääpura, jäälind jt. Väga huvitava eluviisiga haruldase linnuna on vesipapp võetud looduskaitse alla. Vesipappust video http://www.youtube.com/watch?v=aeQl-C6qQDU&feature=relmfu
haaravuses, aegade igaveses igavikus." Eelnev fakt näitas muinasusundil alguse saanud usu jumalasse kajastust isegi lähiminevikus. 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest küll Jumala olemasolu, kuid 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist "maa(n) ala" ehk maa-alune. Eesti mütoloogias on olemas olendid, kes elavad maa all ja kelle tegutsemise kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest
Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Egiptuse ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. Jumalaid kujutati pool looma, pool inimese või pool linnuna. Jumalatele rajati templid, millest kuulsamad on Karanaki ja Luxori templid. Mesopotaamias kujutati jumalaid inimese sarnasena, kuid jumalad olid surematud. Ka neile püstitati templeid ehk maiseid kodasid. Need olid astmikstemplid ehk tsikuraadid.
ja suursugustest peredest, kuid ka päritolu poisid õppida lihtrahva lapsi oli * kirjaoskus levis laiemalt Jumalad * ellusuhtumine oli sügavalt * jumalate panteon- jumalate religioosne koorekiht * jumalaid kujutati pool looma, * kujutati inimeste sarnasena inimese ja linnuna * olid surematud * Ra- päikesejumal, maailma looja * Anu- taevajumal ja jumalate isa ja selle esimene valitseja * Enlil- valitses tuule, tormi, õhu ja * Amon- Teeba jumal maa eest, jumalate kuningas (loomisjumal) * Ea- magevee- ja tarkusejumal * Amon-Ra- uue riigi ajal * Istar- armastuse, ilu, viljakuse peajumal kehastaja
ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. · Üheks taeva ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. · Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. · Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandikspaariliseks oli arvatavasti Maaema. · Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. · Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. · Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk).
käib ja mida on toitumispaikades saada.Saagiretkel korjab ta üles kõik putukad keda silmab.Tähtsal kohal valge-toonekure toidus on ka vihmaussid.Ta sööb ka hiiri, sisalikke, nastikuid, rästikuid.Konnade osatähtsus toidus on väiksem kui arvatakse.Toidu neelab valge-toonekurg kõigepealt alla.Kui söögitorus on toitu piisavalt, lendab lind pesale ja öökab selle välja poegadele.Valge-toonekurg ei kanna toitu noka vahel. 9.Vaenlased Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju vaenlasi- peamiselt suuremad kotkad, mõned kiskjad. Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid. 10.Uskumusi ja muistendeid · Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab
Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsusesse, või pesakasti ja vahel isegi postkasti. Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna. Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning
kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti 8 mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat. Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni. Peajumal Ahura Mazdat kujutati ilma peata linnuna. 9 Püha raamat avesta. 10 11 Ahura Mazda Ahura-Mazda kulu nägu 12 Kasutatud allikad: Eneke lk 192 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_ajalugu http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/P %C3%A4rsia_ajalugu#Ahhemeniidide_kultuur__ja_religioon www.annaabi.com http://www.vohuman
ja tema hellus. Ekke tunneb endas midagi vastikut ja võõrast, ta tunneb, et temas ei ole meest Toomas Üüve ette astuma ja teatama, et tema on nüüd see mees kelle oma on Eneken. Ta tunneb, et tal ei ole enam midagi anda, nagu oleks ta kodune koer saba jalge vahel ja nina vastu maad. Ekke isa oli olnud kaugsõidutüürimees ja kõik oma rahutuse ja seiklusiha on ta andnud oma noorema poja verre ja Ekke tunneb ennast rohkem linnuna kui inimesena, ta on tujukas ja raske iseloomuga kes ihkab kõike seda mis on kaugel eemal, teadmata mis see tegelikult on. Alati on parem seal kus meid ei ole. .Ekke on asunud teele lahtiste allikate poole (Autori kirjeldus Ekke otsingute algusest) Ekke läheb tagasi kui on ennast kui kivi siledaks voolinud, et ta ei oleks enam nurgeline ja kõlbaks Enekeni isegi tuppa tuua. Kui Ekke Moor peab ära elamiseks kibedat tööd tegema, siis ei anta talle enam aega mõelda, ta on
Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba meelispaikadeks on kultuurmaastikud, pargid, metsaservad, aedlinnad ja võsastunud jõelammid.
mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa mõne tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Rasvatihane on looduskaitse all. Musttihane Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Looduses tunneb ta hästi ära laia valge kuklalaigu järgi. Eluviisilt sarnaneb musttihane teiste tihastega:
tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti jooksvate katkendlike pruunide triipudega. · Kus võib kohata.Hiireviu pesitseb metsades ja jahti peab avamaastikel. · Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta. · Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks. See ei vasta tõele, ta on aktiivne lind, kes lendab tihti kõrgel väljade ja metsade kohal. Raske linnuna kasutab kõrgustesse tõusmiseks maapinnalt tõusvaid sooje õhuvoole. Nende samade õhuvoolude tõttu võib hiireviu sattuda õhkutõusul oma piirkonnast väga kaugele. Jahti peab hiireviu kas õhus või vaatluspostil ümbruskonda jälgides, teinekord ka maapinnal kõndides. · Pereelu.Emaslind muneb aprillis 3-4 muna paaripäevaste vahedega. Haub emaslind, isaslind tuleb pesale ainult siis, kui emaslind pause teeb. Haudumise vältel isaslind toidab emast, samuti hoiab
on elupaikade säästlik majandamine. Must- toonekure elupaik koosneb pesapaigast ja toitumisalast. Pesapaiga kaitse pesapuu ümbruses (ligi 250 m raadiuses) on väga efektiivne, seal määratakse vastavalt looduskaitseseadusele püsielupaik. Seejuures ei kata kaitstav püsielupaik kogu elupaika, kuna püsielupaiga näol on tegemist minimaalse rangelt kaitstava alaga, mis peab tagama voimalikult vähese häirimise. Inimpelgliku linnuna valib must-toonekurg pesapaiga kaugele inimasutusest voi intensiivselt kasutatavast teest. Seetottu tuleb tiheasustuse voi kommunikatsioonide (eelkoige maantee) planeerimise käigus alati arvestada, et pesapaigad koos neid kuni 1,5 km raadiuses ümbritseva alaga jääksid planeeringualast välja. Kindlasti ei tohiks planeerida alasid, mida inimesed intensiivselt kasutavad, must-toonekure pesapaigale lähemale kui 500m.
toimingutes. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema. Mõneti ebaselge rolliga tegelane oli Murueit, kes võis olla Maaema analoog või siis teatud metshaldjas, aga võis ka olla seotud surmakujutelmadega. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. On oletatud, kuid on kahtlane, kas eksisteeris ka mingi surnuteilma valitseja (Tooni, Mana). Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist "maa(n) ala" ehk maa-alune, kuid seda seisukohta on ka vaidlustatud. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese
(R.Ling, 1980). Vahel katab emaslind selle aja sees munad udusulgedega ja lahkub pesast (H.Relve, 2001). Kui pojad kooruvad, soojendab emaslid neid pidevalt, aga 4-6 päeva pärast lakkab emaslind neid soojendamast päevasel ajal. Sellel ajal toidab isaslind üksi poegi, tehes umbes 300 toiteringi. (H.Relve, 2001). Sinitihase mõlemad vaemad püsivad talviti paarina koos. Eestis on sinitihane levinud üle kogu maa. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. Lehtpuulembese linnuna on sinitihane pesitsusajal seotud eeskätt lehtmetsadega ja selliste segametsadega, kus lehtpuud on ülekaalus. Sageli pesitseb ta ka linna parkides ja aedades (Linnud"Eesti selgroogsed"). Eestis leidub sinitihaseid väiksemaarvuliselt. Enamasti lendavad nad talvel tunduvalt lõuna poole (H.Relve, 2001). Sinitihane on hulgulind (Mati Martin, 2001). Sinitihane ei ole looduskaitse all, aga ta piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut
vastuarmu puudumise jms pärast magajat ennast või selle loomi. Sellises õhkkonnas saab tähtsaks isik, kel on võimed ja vahendid arstida ja aidata, või ka haigeks teha ja suretada. Nõnda areneb nõidade tähtsuse tõus. Aegamööda hakatakse mõningaid haigusi kujutlema eri olenditena, iseseisvate vaimudena. Näiteks katku kujutletakse haigusvaimuna, kes sõidab inimesena (tihti vanamoelises rõivastuses, kolmnurkne kübar peas) või liigub loomana (eriti kitsena, sadul seljas), linnuna (kukena) või koguni mõne esemena (näit. lõngakerana) ja puudutab surmalemääratuid. Surmgi võtab iseseisva vaimu näo. Surm tuleb inimese juurde, kõnetab teda nimepidi. Praeguselgi ajal nimetatakse, kujutletakse surma vahel vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis, Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest
· eksitab... *haldja jälgedele sattumine...eksitab kütte, metsavargaid jne kes metsareeglite vastu eksivad · kutsub külla (harva) ajanihe ( koju naastes palju aega möödunud) · aitab heina teha · aitab mehele · sinised lehmad · metsarahvas võib abielluda inimestega, aga problemaatiline. Laped eriti tugevad, targad ja ilusad · sipelgad- sipelgapesad · Loomad kellega seotud: karu, madu ja hunt · metsarahvas võib ise esineda kirju linnuna ( nt siniraag) Loeng 10.11.2011 Surmaended: Ootamatud ended: 1. kui nõel läheb katki 2) sitakärbes särgile 3) kuuseokkamaitse toidus 4) koputatakse aga koputajat pole 5) hüütakse nimepidi, kuid kedagi pole 6) nähakse seal kus sind ei ole 7) seletamatud helid 8) puu murdub (kuivanud puu) 9) loomad kui suurel hulgal porikärbseid või rotte trügib koju kui kägu kukub(nii mitu aastat elada)
· Kardeti ööd pimeduse ja deemonite tõttu · Kord aastas oli suur püha, mis oli igal templil erinev, pühendatud templi kaitsejumalale. · Kuningate kultus · Alates 4. dünastia valitsusajast : kuningas on Ra poeg · Kuninga kaks loomust : jumala poeg ja inimene · Surnute kultus · nn. püramiidide tekstid algselt seotud ainult kuningatega · Kahte osa pole tõlgitud : Ba ja Ka. Ba lahkub surres kehast, aga pole hing. Kujutatakse linnuna. Asub elava inimese sisemuses. Ka lahkub kehast, aga elava inimese puhul asub ta kehast väljaspool. · Keha tuleb säilitada palsameerimise teel · Surematuse usu demokratiseerimine. Ka mittekuninglikust soost inimesed hakkavad valmistuma selleks, et neid saaks palsameerida. Esimesel vanal ajal. · Surnukeha täideti vaiguga immutatud padjakestega. Linaste sidemete vahele pandi amulette. Sisikond pandi surnule nõudes kaasa.
kindlaid viide tekstide vanuse määramiseks, kui, siis ehk nende antiikne keelepruuk. Keel on küll vana- egiptuse keel, kuid tundub eriti arhailine, erinedes mõnevõrra teistest sama perioodi tekstidest. Peamine tekstide teema on kuninga ülestõusmine (reinkarnatsioon) ja paradiisi minek, seda on kirjeldatud mitmel eri viisil. Mõnel pool astub kuningas Ra päikesepaati ja liigub läbi taeva mitmete osade, kohates paljusid jumalaid. Teises versioonis jõuab vaarao taevasse, lennates linnuna (kotka või hanena) üles või ronib mööda redelit. Kõigile tekstidele on ühine rõhu asetamine vaarao igavesele eksistentsile ja taevale kui surmajärgse elu riigile, kus valitseb päikesejumal Ra. Kirjeldatud on ka öist taevast, eriti tuhmumatuid tähti. Huvitav on see, et välditakse loomade ja inimeste tervete figuuride väljajoonistamist, võimalik, et kardeti nende elluärkamist ja vaarao keha ohustamist.
Kujre jõude polnud. Kaks jumalat: · Mitra valguse ja päikese · Anahita vete ja viljakusjumalanna. 6 saj kujunes välja uus usund. Looja oli Zarathustra uus usund Zariatism. Püha raamat avesta. Omavahel võitlesid headuse jumal ja inimeste looja Mazda ning pimeduse jumal Angra. Jõud on võrdsed kumbki ei võida. inimene otsustas kumma poolt ta on. Kui enamus oli headuse poolt siis Mazda tulevikus võidab. Mazdat kujutati ilma peata linnuna. Püsis 1000 aastat. Ei olnud keelde ega käske. Persepolise palee on 500*300 m, 3 korruseline, 3 korrusele viis kaldtee. Ballisaali sõideti hobusega (3 korrusel). Vana-India. Vana-India ala oli laiem kui praegu. Tänapäeval paiknevad sellel alla Pakistan, India, Bangladesh ja Sri Lanka. Vanimad inimasustuse jäljed on 3 at eKr. 2500-1500 eksisteeris Hinduse kultuur. Kokku on leitud 36 asula jäänused, mis asuvad piki jõge. Harappa ja Mahenjo Daro on enim uuritud. Linnriigid
ei või veel helitööks lugeda." On täiesti arusaadav, et niisugune individualistlik- kuigi mitte ilma emotsionaalsuseta- muusika tundus tolleaegsele kuulajale dissonantside rägastikku uppunud "uue otsija" sihita ekslemist. Uudseid jooni võib leida ka aasta varem ilmunud soololaulus "Must lind". Selle K. E. Söödi tekstile loodud laulu pessimistlikkus sisus leiab varjatult kajastamist rahva raske minevik ja ikka veel lootustes pettev olevik musta linnuna valitseva "tsarismi kotka" all. Nende teoste modernsuse olemust selgitab avalikult R. Tobias. Tema sõnade järgi paneb Saar küll moodsa maski ette, aga ei põe moodsa haigust, ei hakka käima ühes modernistide lambakarjaga. "Harjumata võhiku kõrvadele /.../ teeb esimene pealt 16 kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem hakkavad nad pakkuma värskendavat naudingut," märgib Tobias
Jalad on sama värvi, mis keha – roosakad-hallikaspruunid. (Vaata pilt 31,32) Pasknäär on kergelt märgatav lind, eriti on vali laulmisega. Leidub rohkem metsas, kus ta kas laulab koos oma paarilisega ja lendavad ringi või istub vaikselt oksa peal. Näha teda võis hommikusel ajal. Suuremad pasknääride liikumised on märgatavad augustist oktoobrini, mil Eestit läbivad ka põhja poolt tulevad linnud. Tagasi saabuvad märtsi lõpuks, paljud talvituvad. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu – tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest. Elupaigaks on igasugused puistud. (Linnumääraja, 2015) Pilt 32. Pasknäär (Garrulus glandarius), (Autor: Sven Zacek), 2007 Pilt 31. Pasknäär (Garrulus glandarius), (Autor: Kerli Neljas), 2015
1. Tava ja perekond on peamine lüli, mida aitab traditsioone edasi kanda. Grupp on olulisem kui üksikisik. 2. Armastus looduse vastu, sest see on püha. Loodusobjektidele omistatakse kamid ehk hinged. 3. Puhtusearmastus sintoistid kümblevad sageli, pesevad tihti käsi ja loputavad suud. Templitel on tori'd ehk tseremoniaalsed väravad, mis on värvitud punaseks ja nad märgivad välissilma inimeste ja püha maailma vahel. Tori'd väravad on selleks, et kami, kes linnuna mäelt laskub sinna maanduks ning seejärel suunduks templile, mis on ehitatud värskest puidust, et kami sinna elama meelitada.
Lugemisdraamad. Demeter Demeter oli viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Tema templid olid põld ja rehealune. Tema tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal. Korraldati rongkäike, toodi ohvreid, tantsiti, lauldi ning 17 lõbutseti. Demeteril oli tütar Persephone, kelle Hades ära röövis, kui ta ilusat nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Demeter sööstis linnuna üle mere ja maa tütart otsima, kuni ta jõudis päikese juurde, kes talle juhtunu ära rääkis. Demeter lahkus Olümposelt ja asus moondatult maa peale elama. Ta jõudis üksi rännates Eleusisesse ja istus kaevu juurde. Neli õde tulid kaevule vett tooma ja küsisid talt, mida ta seal teeb ning õed kutsusid ta enda koju. Metaneira hoidis oma noorimat poega süles ning D emeter võttis ta enda hoida. Ta otsustas anda lapsele surematu nooruse ning selleks võidis ta poissi iga
puhkama heidab, puhkab ta ennast kõige paremini välja. Rootsis peeti kadakaoksa kinnitamist ukse kohale kindlaks kaitseks kurja silma vastu. On teada ka, et eestlased sooritasid kadakate juures karjaõnnega seotud kombetalitusi. Paljud legendid ja rahvajutud kujutavad kadakat teispoolsuse väravana sissepääsuna haldjate, hiiglaste või kääbuste elupaika. Vendade Grimmide kogutud muinasjuttude seas on üks nimega "Kadakapuu", mis räägib, kuidas surnud lapse hing tõuseb kadakalt linnuna lendu. Ohvriandide jätmine kadaka alla kohalikele loodusvaimudele oli harilik komme, mille kohta on tõendeid veel tänapäevalgi. Kadaka huvitav saksakeelne nimi Wacholder (vanaülemsaksa keeles on wachal "ärkvel" ja tar "puu") kirjeldab seda kui ärkvelolevat puud, sest kadakas on nagu valvur, toimib vahendajana inimeste ja nähtamatute vaimude maailma vahel. Suits ja suitsuohver on teine viis olnud vaimude maailmaga suhtlemisel. Kadakasuits
kusjuures patustajate järgi tuleb must kaaren, jumalakartlike vanurite järgi aga valge tuvi või luik ( 2002: 120). Mõnedes bõliinades ole lind lihtsalt hingeratsu või saatja, vaid surm ise: ,, . , , - ? ? 45". Hing ise võis pärast surma muutuda linnuks ehk kaarnaks, kui tegemist oli kurja inimesega, või tuviks, pääsukeseks, kui inimene oli hea ja jumalakartlik. Öösel aknast sisse lendava linnu kohta rääkisid venelased: ,,koolnu lõpnud, linnuna tuli end soojendama". See uskumus on säilinud nüüdisajani ( 2005: 436). Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikas domineerib neli lindu: pääsuke, luik, kajakas ja tuvi (Lisa I: pildid 7 ja 8, Lisa III: pilt 26). Pääsuke on slaavi mütoloogias tuntud kui puhas, püha taevase ja naiseliku algega lind, kes oli kodu ja karja kaitsja, kevade sõnumitooja, assotsieerus uue elu algusega ( 2004: 317- 318). Usuti, et pulmadel ilmunud pääsuke oli surnud esivanema hing, kurjade inimeste hinged
jumal Osirist, kes etendab väljapaistvat osa Egiptuse usundis ning vastab Sumeri Dumuzile võj Akkadi-Babüloni Tammuzile, s.o. surevale ja taaselustuvale jumalale. Algul austati Abüdoses teisi jumalajd, kuid aegamööda tõrjus Osirise kultus nad välja. 15) Täiesti Lõuna-Egiptuse tsentrumis asetses Hermopolise nomos, kus austati jumalana Thot'i, tarkus- ja kirjajumalat. Thot esines ka jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesega.Teda austati iibis-linnuna või ahvina (paavianina). See nomos etendas Egiptose ajaloos hiljem väga olulist osa. 20) Laias viljakas orus asetses taamal Herakleopolise linn ja nomos (Suur). Seda linna nimetasid kreeklased nii seepärast, et seal austati jumal Harsef'it, keda nad samastasid Heraklesega. Herakleopolise nomos valitses Fajumi lähiseid, temast lääne pool asetsevat suurt oaasi. Nüüd peamistest Alam-Egiptuse linnadest ja nomostest.
» Ta heitis kalli kukru sisse pilgu täis õrnust ja imetlust, kohendas oma riideid, pühkis kingad puhtaks, lõi kuuevarrukatelt halli tuha maha, vilistas lauluviisi, laskis hundiratast, uuris, kas kambrist midagi kaasa ei saaks võtta, haaras kolde pealt mõne klaasist talismani, mida kõlbaks kalliskivide pähe Isabeau-la-Thier-rye'le anda, ja tõukas siis ukse pärani, mida ta vend oma suurest armust lukustamata oli jätnud, jättis selle ka omapuhku lahti, aga õelusest, ning läks linnuna astmelt astmele hüpates keerdtrepist alla. 1 5 8 Pimedas keerdkäigus riivas ta küünarnukiga kedagi, kes torisedes kõrvale astus. Ta arvas selle Quasimodo olevat ja see tuli talle nii veider ette, et ta jooksis ülejäänud trepiosast alla nõnda naerdes, et ta kahe käega kõhtu pidi kinni hoidma. Ta naeris veel alla platsile jõudeski. Tänaval lõi ta jalaga vastu maad ja hüüdis: «Oh, armas ja auväärt Pariisi tänav! Neetud
Uuesti sündida Maale võib aga väga palju kordi vastavalt senitundmatute ,,kosmiliste seaduste" järgi. Kõik toi- mub siiski reeglite ja seaduste järgi, millest Maa inimesed midagi ei tea. On olemas isegi selline võimalus, et inimene elab oma elu uuesti läbi. Taassünni võimalused loovadki sellise nähtuse, mis on hästi teada paranormaalsete nähtuste valdkonnas deja-vu-na. Kuid taassündida mitte inimesena, vaid näiteks mõne loomana näiteks koerana, maona või linnuna pole tegelikult olemas. Trans- migratsiooni Universumis ei eksiseetri. Kui inimene ,,elab teiselpool surma", siis on tal võimalus vahepeal ka Maad külastada. Tal on võimalus näha maapealset elu ja isegi oma enda mahajäetud sugulaste ( näiteks laste ) käekäiku il- ma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi ongi olemas sellised paranormaalsed nähtused na- gu poltergeistid ja kummitused. Kui ,,surnu" ennast ,,ilmutab" elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna
Uuesti sündida Maale võib aga väga palju kordi vastavalt senitundmatute ,,kosmiliste seaduste" järgi. Kõik toi- mub siiski reeglite ja seaduste järgi, millest Maa inimesed midagi ei tea. On olemas isegi selline võimalus, et inimene elab oma elu uuesti läbi. Taassünni võimalused loovadki sellise nähtuse, mis on hästi teada paranormaalsete nähtuste valdkonnas deja-vu-na. Kuid taassündida mitte inimesena, vaid näiteks mõne loomana näiteks koerana, maona või linnuna pole tegelikult olemas. Trans- migratsiooni Universumis ei eksiseetri. Kui inimene ,,elab teiselpool surma", siis on tal võimalus vahepeal ka Maad külastada. Tal on võimalus näha maapealset elu ja isegi oma enda mahajäetud sugulaste ( näiteks laste ) käekäiku il- ma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi ongi olemas sellised paranormaalsed nähtused na- gu poltergeistid ja kummitused. Kui ,,surnu" ennast ,,ilmutab" elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna
Uuesti sündida Maale võib aga väga palju kordi – vastavalt senitundmatute „kosmiliste seaduste“ järgi. Kõik toi- mub siiski reeglite ja seaduste järgi, millest Maa inimesed midagi ei tea. On olemas isegi selline võimalus, et inimene elab oma elu uuesti läbi. Taassünni võimalused loovadki sellise nähtuse, mis on hästi teada paranormaalsete nähtuste valdkonnas deja-vu-na. Kuid taassündida mitte inimesena, vaid näiteks mõne loomana – näiteks koerana, maona või linnuna – pole tegelikult olemas. Trans- migratsiooni Universumis ei eksiseetri. Kui inimene „elab teiselpool surma“, siis on tal võimalus vahepeal ka Maad külastada. Tal on võimalus näha maapealset elu ja isegi oma enda mahajäetud sugulaste ( näiteks laste ) käekäiku il- ma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi ongi olemas sellised paranormaalsed nähtused na- gu poltergeistid ja kummitused. Kui „surnu“ ennast „ilmutab“ elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna
annaabi.ee 
