Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linnastumine spikker". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aasia, migratsioon, elamis, põhjariigid, kaasajal, ülelinnastumine, kanalisatsioon, lahkuvad, araabia, etappi, linnastud, eellinnastumine, vaesus, valglinnastumine, kuritegevus, emigratsioon, väljaränne, immigratsioon, tööpuudus, piirkondlikud, kirjakeel, kristlus, testament, buddha, etapis, lõunariigid, plahvatus, olemasolevad, pealinnadperekondlikud põhjused. 2) Tõmbefaktorid--vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond. Rännete suunad maailmas: I laine--15.saj. kuni 20 saj. keskpaik. Rännatakse Ameerikasse (Euroopast, Aafrikast, Indiast ja Lõuna-Aasiast), ka Euroopast Austraaliasse. II laine--peale II maailmasõda. Euroopasse tullakse ladina-ameeriklast, Põhja- Aafrikast, Lähis-Idast. Lõunariikide vahel toimub samuti ränne. Ida-Euroopast rännatakse Lääne-Euroopasse. Asüüli migratsioon e. asüüli taotlemine--väljaränne usulistel või poliitilistel põhustel ja varjupaiga taotlemine teisest riigist. Rahvastiku hõive ehk rakendatus Hõivatud ehk rakendatud inimesed moodustavad riigis või piirkonnas tööjõu. Need on 16-63 aastased inimesed (v.a. invaliidid, kodused, õppijad). Töötada on võimalik ka pensionieas. Need on aktiivne rahvastik. Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a) üldine haridustase b) erialaline ettevalmistus
0 ; iseloomulik traditsioonilisele tootmisviisile ; maailmas valitses kõikjal 15. sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes Demograafiline plahvatus: suur sündimus ; järjest vähenev suremus ; iive kasvab ; varaindustriaalse tootmisviisiga langeb kokku ; põhiline 18. Saj Euroopas ; lõunariikides 20. sajandi keskel ; levinud arengumaades (nt. Nigeeria) Rahvastiku vananemise etapp: sündimus langeb (u 15‰) ; suremus langebuh ; iive väheneb ; hilisindustriaalne tootmisviis ; 20. saj. põhjariigid ; lõunariigid on enamik selles etapis (nt.India) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal (u 10‰) ; suremus väike (u 10‰) ; iive on nullilähedane ; postindustriaalne tootmisviis*enamus põhjariike jõudsid sinna 70.-80.ndatel, Eesti jõudsid sinna sajandivahetusel 7. Oskad välja tuua demograafilise ülemineku toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides
(India) Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud põhjused. Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0-lähedane (Suurbritannia) Põhja-Ameerika ja suurem osa Euroopast. Rahvaarv stabiliseerunud. 7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline
Euroopa riikidesse õpingutele, paremate elu- ja töötingimuste otsingutele Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral Ameerika ka Euroopast) eelkõige paremate elu- ja töötingimuste otsingutele Ladina- Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse Ameerika paremate elu ja töötingimuste otsingutele Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline,
Euroopa õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Ameerika Euroopast) eelkõige paremate elu kui ka töötingimuste otsingutele. Lõuna- Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja Ameerika töötingimuste otsingutele Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitiliste põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natu Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2 parema elatustasemega riikidesse.
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem
· Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal · Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringud Positiivne mõju sihtriigile: · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada · Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile:
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 45. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvudes (miljon)
Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri 6000 maailmajagudes 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku
Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit. ~1,3 mljr Hiina|||~1,2 mljr India|||~300 mlj USA|||~235 mlj Indoneesia|||~182 mlj Brasiilia ||| 3.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Rahva arv : km2 = keskmine tihedus Tihedamini asustatud piirkonnad: *Ida ja Lõuna Aasia: Jõgede orud ja delta alad, looduslikult soodsad *Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid:
Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond. Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid. Kaasnevad probleemid: Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu.
Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil. Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: * toidupuudus (eriti arengumaades), *piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, * tööpuudus, * üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, * suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 5. Sündimus ja suremus. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab Suurem osa naisi kodused,
Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus. Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad. Suurimad Tokaido, Boshwash, Chipitts, San-San. 8. Ajude äravool mõiste seletus, näide. Ajude äravool on hästi koolitatud inimeste väljaränne, et saada veel paremat haridust ja töökohti. Enne II maailmasõda põgenes palju teadlaseid (ka juute) USA'sse, kes lõikas sest kasu.
Etioopia 173 10. Jaapan 128 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 8090 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes 6000 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu
Uganda, Sierra Leone DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- sündimus kõrge(on kõrge traditsioonide pärast); suremus langeb kuni u 15‰(arstiabi paranemine, puhta vee kättesaadavus); iive kõrge; rahvaarv kasvab kiiresti; keskmine eluiga tõuseb; nt: Nigeeria ja teised Aafrika riigid RAHVASTIKU VANANEMINE- sündimus langeb kuni 10‰; suremus langeb kuni 10‰; iive langeb aga on veel kõrge; rahvaarv kasvab aeglaselt; keskmine eluiga tõuseb; nt: enamik Aasia ja Lõuna- Ameerika riike, Hiina, India, Columbia TÄNAPÄEVANE RAHVASTIK- sündimus madal (madalam kui 10‰); suremus madal (madalam kui 10‰); iive nulli lähedane või negatiivne; rahvaarv stabiilne; keskmine eluiga kõrge (60-70a); nt: arenenud riigid Eesti, USA, Itaalia, Prantsusmaa b. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? Umbes 18. sajandi lõpus , Lääne-Euroopa riikides Aafrikas: 20. sajandil c. Millal algas demograafiline üleminek Eestis? Mis etapis on Eesti praegu
Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus suurem, kõrgmägedes väike. Maavarad- tähtsamate maavarade leiukohtade läheduses elab rohkem inimesi. Kliima- lähis-troopiline ja parasvööde tiheda asutusega, arktiline ja antarktiline vöötmes ei ole elanike. Mullad ja taimestik- sega-, lehtmets, rohtlad palju inimesi, sest viljakas muld, piisavalt puiduvarusid. Ajalooline tegur- Vahemere äärne, Lähis-Ida, Aasia kesk- ja lõuna osa, asend veekogu ääres, kliima ja mullastik. Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase. Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur? Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline kliima, mullad puuduvad. Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad. Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub.
(Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus jne. Loomulik juurdekasv koosneb sündimusest ja suremusest.Keskm sündimus maailmas 21 promilli. Sünd/surn in arv (jagada) rahvaarv (korda) 1000. Iive=sündimus suremus. Sündimuse põhjused: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused,nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsi
Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut suurfirmad võivad väiketootjad turult välja lüüa + rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailmapiirkondadesse vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus + oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine migratsioon võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis? palju rahvusvahelisi ettevõtteid suur import pangad kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest.
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest.
Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse
Õigusriik Demokraatia süvenemine Kodanikuühiskonna kujunemine Ühiskond Globaalne küla Linnarahvastiku protsent langeb Haridus Kõrgharidus kui massiharidus Tedus- ja arengutegevus esmatähtis Rahvastik ja asustus RAHVAARVU MUUTUMINE 1800-1 miljard 1950- 2 miljardit 1980- 4,5 miljardit 2000- 6 miljardit 2012- 7 miljardit DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Selles protsessis on 4 etappi Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlased inimrühmad maa peal. Mõned inimrühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud viimasesse Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Demograafiline plahvatus Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine Nüüdisaegne põlvkondade vananemine
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 5 4 Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1
Majanduslikku globaliseerumise jooned: Positiivsed Negatiivsed Rahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate Teatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad toodete turuletulekut investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevad Rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha Migratsioon võib tööturu tasakaalust välja viia kõikidesse maailma piirkondadesse On vähenenud väliskaubanduse barjäärid Võivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahel Suurenenud on kapitali ja tööjõu liikumine Arengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamine Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud "väiksemaks" Ülesanded: 1
* http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid. * Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted. * Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne.
mürgised pilved) · vulkaanilised mudavoolud · maavärinad, varingud, maalihked jms Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele: Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid 5 Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks Maavärinatega kaasnevad nähtused: · tsunamid Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele: · hävitab kudusid, ehitisi · muudab pinnareljeefi 8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1. Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) · purskekivimid tarduvad maa pinnal (nt. basalt)
jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks; Põhikooli eksamijuhend · oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis- vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud); Eksamiküsimusi · Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus. Aasta Sündimus Suremus 1989 24 300 18 500 1995 13 500 20 800 1999 12 400 18 400
kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks(Inforiigid: Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja
kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C
vaja. Kaugseire tulemuste käsutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri-ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade käsutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C
annaabi.ee 
