Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linnaõhk teeb vabaks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, linnaõhk, kolisid, mittekodanikud, abielust, müües, kristin, hüvasti, kauplemiskohad, kirev, kaubanduskeskus, osasi, müür, kaupmehed, linnarahvas, perre, oldi, ülerahvastatus, pinged, niiväga, esiteks, kõigepealt, meistrite, saamisega, harjunud, kolida, plussideks, saamisvõimalused, asjale, vaev, pidasidLinnas võis olla luksuslikum elu, kui maal. Rohkem võimalusi rikkakas saada. Kuid keskaegsed linnad olid ülerahvastatud, seal oli palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas väga suurt tähtsust. Selleks, et linnas hakkama saada, tuli kodanikel tööd teha ja raha teenida. Enamasti elasid linnades kaupmehed,käsitöölised ja teised rikkamad elanikud. Käsitöölised said oma töökoha perekonna kaudu,pärides seda. Kuid talupoeg,kes oli tulnud linna elama pidi ise oma ametit õppima. Selleks pidi ta minema õpipoisiks meistri juurde. Õpipoisiks võis ta saada ainult siis,kui ta oli sündinud kristlikus abielus ja pärit olema ausatelt vanematelt. Aga kuna kõik talupojad ei olnud väga headest perekondadest pärit, siis oli neil raske õpipoisiks saada ja tööd leida. Kuid ilma rahata polnud linnas midagi teha. Maal elades pidi talupoeg kandma erinevaid koormisi ja tööd tegema. See kõik
Söök linnas polnud maa omast palju erinev, ent siiski oli see mingil määral rikkalikum. Mõlemas kohas oli inimestel võimalik rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul ning linnakodanikud linnas tööd tehes. Kuid linnas oli talupoegadel raske hakkama saada, sest neisse suhtuti pigem põlguse ja üleolekuga, kui heatahtlikult. Au sees olid siiski need, kellel oli rohkem raha või kes olid pärit heast perekonnast. Maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Maal elades pidi talupoeg kandma mitmeid erinevaid koormisi, sest maa kuulus enamasti isandale. Selle eest pidi talupoeg maksma renti ning tegema teotöid isanda majapidamises. Paljud talupojad aga soovisid olla vabad ja vastutada oma maa eest ise. Selleks käisid nad linnaturul oma toodangut müümas. Tänu sellele oli neil võimalik rikastuda ja nii oligi end võimalik isanda võimu alt vabaks osta. Seega said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seal edaspidi sõltumatu peremehena. Teine võimalus
korral ning peaohtuniku amet. Enamus Eestimaa hertsogkonna asevalitsjaid olid kas taani või taani-eesti rahvusest.[4] liivi ordu vapp Linnade tekkimine Lääne-Rooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll Ida-Rooma keisririigis, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine
põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus · Talupojad põgenesid linna või ostsid end raha eest vabaks · Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks · Pt21.4 Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud? · Kuna suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, pole neilt eriti säilinud kirjalikke tekste · Talupoegade elust teame tänu vaimulike, feodaalide ja linnaelanike tähelepanekutele · Talupoegadesse suhtuti põlguse ja
t nad ei arenenud ja see pidurdas ühiskonna arengut. Arendav: ristisõjad ,,ketserite" vastu olid põliselanikele muidugi vastumeelsed, aga ometi tõid nemad euroopalikku kultuuri vallutatud maadesse, mis on arendav Palju haritud inimesi(kirjanikud, teadlased) olid siiski kirikutegelased. Tavalises elus oli nii, et kui sa olid vaene, siis jäid selliseks terveks eluks. Kiriku juures oli aga huvitav see, et isegi vaene talupoeg võis saada paavstiks, see oli mõistagi arendav, eeskujuks. Minu arust, oli katoliku kirikul siiski pidurdav roll. Raha teenimist peeti patuliseks, lõbutsemist patuliseks, isegi teadist patuliseks. Kõik, mis kasvõi kuidagi arendas ühiskonda ja muutis elu paremaks, oli kirikule enamasti vastumeelt. Mitte asjatult ei toimunud reformatsioon: katoliku kirik oli ennast ära elanud.
vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). Keskaegne ühiskond KESKAEG 14 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid
vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse
.................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.....................................................................8 2. 3. 4. Feodaalmõis................................................................
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saad
kvaliteedile, määrasid hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Need, kes ühingutesse ei kuulunud, jäid sageli kodanike hulgast välja. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör kehtestas sageli linnale linnaõiguse(seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas), kuna tal oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur
valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti isiklikult vabad, Talupoegi hakati pärisorjadeks ja teda üksikud träälid muutma sunnismaisteks, hakati võõrandama sest levis arvamus, et maast lahus. Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade ülesotsimiseks loodi adrakohtuniku amet.
Arvatavasti kardeti ohtu eestlaste polt, sellepärast siis linnustes. Maksustuspiirkond vakus. Mõne aja pärast asusid läänimehed elama maale, kuhu nad rajasid ka mõisad. Mõisate rajamine sai hoo sisse pärast Jüriöö ülestõusu. Talupojad kaotasid oma maa, nad ei olnud enam maaomanikud, vaid muutusid omanikest kasutajateks. Kasutamise eest pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Peamine koormis oli · kümnis üks kümnendik saagist, esialgu maksti peamiselt teraviljas. Talupoeg maksis läänistatud maal elades vasallile. Kui elas vasallistamata maal, siis maksis maahärrale (nt ordumeister jne) · Hinnus kindlaks määratud naturaalmaks (lisaks kümnisele). Oli väiksem kui kümnis. Sõltumatult saagi hulgast. Lisaks: · Kohaliku preestri ülalpidamismaks · Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest. · Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt.
Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus Keskaja linnad Eesti alal. Linnad : Tallinn/Reval 1248 Vana-Pärnu 1251 Uus-Pärnu 1318 Tartu/Dorpat 1262 Haapsalu/Hapsal 1279 Viljandi / Fellinn 1283 Paide/Weissenstein1291 Rakvere/Wesenberg1302 Narva/narwa 1345 Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi? Inimesed kolisid maalt linna elama. Linnaelanike madala sündimuse ja kõrge surevuse juures andis maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta
Linn asus mingi maaisanda valdustel. Et linlased vabaneksid senjööri kohtuvõimu alt ja alluksid linna kohtuvõimule ning saaksid kaubelda ja käsitööga tegeleda, pidi linn sõlmima maaisandaga kokkuleppe, mille alusel kinnitas senjöör linnale linnaõiguse. Linlastel olid omad õigused ja kohustused senjööri ees. Senjöör sai linnaõiguse andmise eest vastutasuks tollimaksudelt tuleneva tulu ning olid ka muud maksud. Paljud linnaõigustes oli öeldud ka, et kui sunnismaine talupoeg suudab linnas ära elada aasta aega, ilma, et maaisand talupoja üles leiab , saab ta vabaks. ,, Linnaõhk teeb vabaks". 18. Kaubandus linnades peamised kaubanduspiirkonnad. Veneetsia ja Vahemerekaubandus, olulisemad väljaveetavad ja sisseveetavad kaubad Vahemerel. Hansa liit ja kaubandus Põhja- ja Läänemerel, olulisemad kaubad. Olulisimad keskused olid Itaalias Veneetsia ja Genova, mis vahendasid luksuskaupu Euroopa ja idamaade vahel
· GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad
pealelaadimist. Selleks, et saada meister-kaupmeheks pidi ta saama kasumiga kauplemise oskuse ja selle läbi ka varaanduse ja kinnisvara. 5.1.2. Käsitöölise kasvatus Keskaegse käsitöölise elu oli tsunftisüsteemi tõttu rangelt reglementeeritud. käsitöölise amet oli auväärne, sinna ei võetud näiteks vallaslapsi õpipoisi käendaja või vanem pidi tooma tema kohta tunnistuse, et ta on sündinud kristlikust abielust. Igal tsunftil oli õpiposte-, selli- ja meistriraamat, kuhu kirjutati sisse ja välja õppeperiooni alustanud ja lõpetanud käsitöölised. Käsitöölised ei saanud küll pedagoogilist haridust, kuid nende õpetajateks olid oma õpipoistele ja sellidele õpetajaks kogu nende õppimise ja tegevuse aja. Õpipoisi periood oli kahtlemata õigusetuim, kuid seda ei saa ka nii üheselt võtta. Eelkõige võttis meister õpipoisi temast hea käsitöölise kasvatamiseks. Õpipoisiaja
sunnismaised talupojad: · Kuni XII sajandini oli linna ja kaubandust vähe, mistõttu talupojad pidid varustama mõisa eluks vajalikuga. b. Koormised talupoja tööd ja maksud maarendi eest. · Loonusrent kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi toiduaineid (mune, juustu, sinki jne). · Teotöö talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. · Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. c. Turusuhete areng alates XII sajandist: · Hoogustus linnade teke ja kaubandus. · Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. · Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. · Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). · Loonusrendi asendamine raharendiga.
See maksustuspiirkond kannab nime VAKUS. Mõne aja pärast asusuid nad elama maale ja nad rajasid sinna mõisa, kuid tegelik buum algas pärast Jüriöö ülestõusu. Talupojad kaotasid maa ja muutusid omanikest kõigest kasutajateks. Selle kasutamise eest pidid nad kandma mitmesuguseid koormisi: 1. Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast 2. Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks) Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile. 3. Kohaliku preestiri ülalpidamismaks 4. Kirikumaks 5. Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt. Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud, kuna vasallid elasid linnustes. Esialgu talupojad säilitasid oma isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised
mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ühe mõisa talupojad moodustasid kogukonna ehk valla. Valla omavalitsuse eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal kaks vöörmundrit. Valla ülesandeks oli vaeste hoolekanne, riigimaksude tasumine jne. Kaotamise põhjused
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma
Lapsed olid maast madalast kaasatud igapäevase töö protsessi eelkõige vanemate isikliku eeskuju najal. Töövõtted näidati ette ja nõuti töö tegemist. Töökasvatus oligi eriti iseloomulik talupojaühiskonnas. Talupojakultuur tundis kõige paremini ning kasutas optimaalselt ära loodusseadused, -rütmid ja looduse põhielemendid. Niisugusest keskkonnast tulenevalt olid talupoja lapse kasvatuses mitmekülgsed teadmised väga olulised. Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, kehakatteid ja jalavarjusid valmistada, endale elamut ehitada, uudismaad harida ja ennast kaitsta, seistes silm silma vastas professionaalsete sõdalaste-feodaalidega. Sellise kasvatuse käigus kujunes mitmekülgne majapidamise tundja, kes oskas kõiki töid ja ei lootnud kellelegi teisele. Sõdalaste-feodaalide seisusest hoidis ta nii eemale
Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma. Seetõttu anti sõjameestele maatükk. Sealt saadava tulu eest pidi talupoeg endale soetama varustuse ning igal ajal ilmuma väeteenistusse, kui vaja. Maatükk kandis nime feood ehk lään. Selle maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees. Feodalism oli ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ning seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallidele suuri maavaldusi koos paljude küladega. Neid vasalle nimetati seetõttu suurfeodaalideks
Talupojad saavad omanliku kaitse – sest mõisnikul on huvi talupoja vastu. Kuid riiglik õiguslik kaitse tegelikult talupojal puudub. Mõisnikud olid valitsejad, sest keiser on kaugel. Kui oli hea mõisnik, siis oli hea talupoja põli. Kui ei siis vastupid. Roseni deklaratsioon - aadelkonna peamees, pidi vene keiserkonnale selgitama, milline on talupoja tegelik seisukord. Sellest paberist pärineb mõiste õigusetu pärisori – kogu sabade ja sarvedega kuulub talupoeg mõisnikule, kõike otsustavad aadlikud, talupoeg ei saa ise endale midagi koguda (ei olnud vallasvara õigust). See mõiste on vastuoluline, sest pärisorjal olid omad õigused. Mõisnikud tegelikult eriasid neid õigusi. Ebastabiilne maksusüsteem – venelased ei suutnud stabiilset maksusüsteemi Balti riikides kehtestada. Mõisnikud ise ütlesid palju niiöelda keisririik tahab, aga sellega oli see oht, et sageli mõisnik täitis ka oma kukrut selle kaudu
Kogu maa kuulus maaisandale, kes üldjuhul soosis linnade teket, lootes nende kasvava elanikkonna arvelt rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks lepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused (enamasti õigus käsitööd teha) Alluti linna kohtumõistmisele, senjööril õigus linnaelanikelt makse nõuda. Linnadel sageli linnaõigus, e. seadustik, mille alusel linn toimib (nt. Läänemeremaade Lübecki õigus) Üks olulisemaid seaduseid see, et kui põgenenud talupoeg linnas aasta otsa on elanud, saab ta vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest vajati elanikkonna kasvu. Linna ja senjööri suhted Euroopa eri osades erinevad. Väikesed linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suurlinnade käekäik oli erinev. (Pariis ja London, mis olid kuninga ja õukonna residentsid, said pealinnadeks. Nad allusid kuninga kohtuvõimule, maksid makse, said pealinna staatusest majanduslikku kasu.)
Palju sisserändeid. võeti üle sisserändajate kombed ja riietumise. 1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele sunnimaisus. Rootsi aja alguses olid mõisnikud hästi lahked, sest oli vabu kohti sõdade tõttu, ja olid lahked tingimused, et ära ei mindaks. Mõisa alad laienesid. Teokoormis suurenes. Mõisate arv kasvav kiirelt. Rootsi aeg kujundab välja Eesti. Talupoeg jäi ikkagi omandiks, põgenike aitamise eest ranged karistused. 1668. Totti maaseadustik pärisorjuse lõplik seadustamine. Vaba inimene langes orjusesse, kui oli mõisniku maapeal ja lasi välja esimese suitsu. Liivimaa mõisnikud olid sellega rahul. Kodukariõigus mõisnik võis oma talupoegi peksta. Makse ja koorimisi ei tohtinud suvajärgi tõsta. Lõpp: 17.sajandi lõpuks oli Rootsiriigi kuldaeg. Karl XI 1672 sai uueks kuningaks. Majandus oli soki äärel, tulud olid kokkukuivanud
Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed: 1) Vabaks võidelda 2) Vabaks osta 15. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS KAS LINNAÕHK TEGI VABAKS? JAH Osad linnad võitlesid vabaks ja saavutasid sellega täieliku iseseisvuse (olulised kaubalinnad). Toimusid pidustused, mis viitab sellele, et koguaeg ei tehtud tööd. Alamkihtides sai rohkem valida, kellega abielluda tahad. Kui sunnismaine talupoeg on aasta linnas olnud, siis saab ta vabaks. Linnaõigus pakkus ka kaitset inimestele. EI Esialgul asus senjööri maa peal. Pidi alluma senjööri poolt kehtestatud reeglitele ja linnaelanikud pidid maksma makse. Elu kitsastes tingimustes, kokkusurutus – ei teki vabaduse tunnet. (katk) Gildid, tsunftid – reeglid, mille järgi toimisid. Kehtis tsunftisundlus. Suurkaupmehed ja pankurid korraldasid linna elu, teised selles osaleda ei saanud.
3. linnal on maksustamisõigus oma territooriumil 4. omavalitsus raad 5. oma kohtusüsteem 6. oma kaitse 7. oli ka müntide vermimise õigus 16. Eluolu keskaegses linnas Raad koosnes ainult suurkaupmeestst ja neil oli kogu võim,. Suurkaupmehed. Liikmete arv olenes linna suurusest. Komplekt. Ennast ise. Seal tegutses ka maahärra esindaja. Linnas oli iive negatiivne, haigused, linn oli huvitatuv uutest elanikest, töötajatest. Kujunes väja põhimõte, et linnaõhk teeb vabaks. Kui talupoeeg sai linnas varajta mingi aeg, siis linn ednisele omanikule teda tagasi ei andnud. Linnaelanik ei võrdu linnakodanik. Vaata ka üle essee ,,linnaõhk teeb vabaks" 17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal RK hakkas kujunema 1. sajandil. 4. sajandil muutus ristiusk ainukesed lubatud usuks rooma riigis. Pärast läro lagunemist ühendas see läeurp. Inimesi. Levimisteed: 1. valitseja võtab usu üle 2. toimus misjonitöö, nad levitasid usku 3
Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade
põletati. Peale seda liiguti sealt mõisast edasi. Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus. Väga karmid karistused, osad mõisteti surma. Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50. Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama. Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest. Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg. Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama. Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad. Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva. Oodati paar nädalat ja siis loobuti. Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupoegadeks kujuneti kahte viisi. Esiteks, hilisantiigi orjadele maa-ala, mille pealt nad pidid makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta. Teiseks, vaba talupoeg andis ennast ise feodaali kaitse alla, kuna ta võis olla ohus. Maatükk läks üle feodaalile ja talupoeg pidi ikkagi makse maksma. 5. Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad Talupoegadel oli kaks sõltuvuse liiki: · põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid talupõllud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta loovutama osa saagist (loonusrent), mujal raharent
Asutati kõrgemad kohtud e. põhikiri e skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil ja kaelakohtulisi asju. o Gild tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske Tsunftid ja gildid seisid oma liikmete heakorra eest; lisaks usulised ja sõjalised karistus
Samal ajal jäi püsima Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants. Germaanlaste riikidest kõige vägevamaks kujuneb Frangi kuningriik. V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
annaabi.ee 
