Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linnamüür". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müür, linnamüür, põhiplaan, rannavärav, väravatorn, valli, vangla, kindlus, kiek, plate, toompea, restoran, katusekivid, lühikese, bastioni, rajatis, muld, paksem, müürivahe, ülaosa, sepa, tornist, müüriga, kivikatus, paiku, laskeava77, kogudus, lammutamine, sillutis, 1410, 1862, gloria, langen, berge, 1450, sepp, mainitud, kandis, nunnaLinnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks
REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................
Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni
Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti tormide ja sadude ajal muutus lipp närudeks sageli üheainsa päeva jooksul, heade suveilmadega pidas lipp vastu kuni 4 nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil kannatadasaanud lippe parandati. Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret, 21. juunil 1940. Järmisel päeval küll sinimustvalge taasheisati, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940. aastal. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779. aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks
Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles).
läänefassaadis, Pika Hermanni kõrval müüris. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitse-ehitistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. 17.45 Tutvumine Paksu Margareta ja Kiek in de Kök-ga Kiek in de Kök asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem
16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsus laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinna hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888
Paljudes hoonetes asuvad nüüdseks hubased kohvikud, luksuslikud hotellid, tipptasemel restoranid või väikesed kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni
13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. Sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks.
saatel ja lipp langetatakse päikeseloojangu ajal ( suvel mitte hiljem kui 22.00 ) rahvusliku laulu "Mu isamaa armas" (viis Friedrich Kuhlbars, sõnad Miina Härma) saatel. Pikk jalg Pikk jalg ol keskajal tänav, mida mööda liigeldi ratsa, kaarikute ja vankritega. Ühena esimestest sai ta 14. sajandil sillutise. Pool tänavast kuulus Toompeale, alumine pool all-linnale Pika Jala väravatorn rajati esialgsel kujul 13.saj. teisel poolel kui all- linna väravtõke "Pika mäe all" , kuna pidevalt kasvasid vastuolud linnakodanike ja feodaalide, all-linna ja Toompea vahel. Linna kodanikkond oli huvitatud pidevast odava tööjõu juurdevoolust maalt, feodaalidele tähendas see aga tööjõu kaotust. Väravatorn oli algul puidust. Pikk Jalg sai kivist väravatorni aastal 1380. põhiplaanilit trapetsikuju- line. Veel 19.saj. oli torn sõdurite majutuspaik. 20.saj
Pikk Hermann Pikk Hermann on kõrgeim Tallinna kaitsetorn(45,6m). Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370. Pika Hermani läbimõõduks on 9,5 meetrit. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Torni alumises osas olid laod, keskel köetavad eluruumid või laske- ja laoruumid ning üleval lahtine vaateplatvorm. Torn on oma nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi. Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli üks olulisemaid linnaväravaid. Suurest rannaväravast viis tee sadamasse. 14. sajandil ehitatud peavärav ei ole tänaseks säilinud, kuid 15.-16. sajandist pärit eesvärav on säilinud. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge. Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518 1529. Kiek in de Kök Kiek in de Kök(kiika kööki) oli üks tähtsamaid suurtükitorne. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat
Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Pärast Liivi sõda, 17. sajandi alguses rajati vallivärav. See oli ridamisi kolmas ja ajalooliselt neljas eesvärav. Peavärav põles 1757. 1782. aastal varises ja lammutati. 1870. aastal lammutati värava ees olev sild, seejärel ka vallivärav. Paksust Margaretast sai sõjamoonaladu, 1830. aastal avati seal vangla. 2. Märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum. Paks Margareta renoveeriti 1978-1980. Nüüd on Paksust Margaretast saanud turistide lemmik. Eelkõige on torn tuntud kui meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Muuseumi esimene asukoht oli 1935. aastal sadamahoones.
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk
merele nähtavaks. Kõrgusega kaasnes paraku oht: vähemalt kaheksal korral on torni tabanud välk ning kogu kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil puhkudel üle mere Soome. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud
Neitsitorn Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornile aknad ja aknaraamid. Restaureer
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning
Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm. Oleviste kirik on olnud aastast 1549 kuni aastani 1625 maailma kõrgeim ehitis. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Olevite kiriku praegune kõrgus. 4 Kiek in de Kök Kiek in de Kök, üks Tallinna linnamüüri 46 kaitsetornist rajati oma algsel kujul aastatel 1475- 1483. Omal ajal oli Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsamais suurtükitorne. Tornil on olnud palju nimesid ,,Kyck in de Kaeken", ,,Kiek in die Küche", ,,Kickenbeck", ,,Pulffer-Thurm Giecken Köck". 1696. a. Kasutati esimest korda tänapäevast kasutusel olev nimevarianti Kiek in de Kök, mis alamsaksa keeles tähendab ,,vaata kööki". Sellest 38 meetri
ehituslugu? Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. All- linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Mis aastaarv on Suurgildi hoone
Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või
Peakorruse ruumid moodustavad põhja-lõuna-suunalise ruumide rea lossi platsi ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlpaleed. Ilmselt seepärast juurdus 18. sajandi viimasel veerandilka nimetus Toompea loss. Kuna htsaariajal oli hooned palju, oli raskusi nende haldamisega. Kagunurka rajati aga avalik park Kubeneri aed. Konvendihoone muudeti vanglaks. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal tungisid rahavahulgad Toompeale ja panid vangla põlema. Eesti aeg Asutav Kogu Eesti esime iseseisev parlament. AsutavKogu pidas oma esimsed istungid "Estonias". Riigikogu uue maja asukohaks valiti keskaegne konvendihoone, mille mahapõletatud varemed risustasid Toompea lossi õuepealset. Väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik ehitis on unikaalne parlamendihoone.Hoone fassaadi ilmestavad kolm sissepääsu ja nende kohal paiknevad istungisaali aknad.
Toompeal. Toompea linnus koosnes omakorda tugevasti kindlustatud maahärra residentsist - nn. Väiksest linnusest - ja kõrgel paelaval asuvast, kuid tagasihoidlikult kindlustatud linnuseasulast, nn. Suurest linnusest. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks
2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst ) Kõige väärtuslikum osa ehitistest oli koondunud linnadesse. Seepärast oli gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid
Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. Ruumipuuduse tõttu tuli loobuda traditsioonilisest avarast vestipüülist. Teisel korrusel harnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Ainukeseks kaunistavaks elemendiks neis lihtsa kujundusega ruumides on mitmekesised võlvlaed
sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Linnuse ajalugu Linnuse rajamine Paide Vallimäele rajatud ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265. aastal Liivimaa ordu maameister Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu järgi ei võinud Liivimaa ordu Taani kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimasel ajal toimunud arheoloogiliste uurimiste tulemused on selle tugeva kahtluse alla seadnud. Paide linnusest kujunes Liivimaa ordu Järva foogti ja Paide komtuuri residents. Kindluse ümber tekkinud asula sai 1291. aastal linnaõigused[1].14
Tollide suguvõsa, kellele kuulus Kukruse mõis. Ühtlasi omandasid Tollid Edise mõisa arhiivi, millega painid aluse hilisemale kuulsale Kukruse ürikute kogule. Tollidelt omandas mõisa karl Friedrich von Schwebs, kes 1777. aastal ehitas uue härrastemaja kohale, kus see ümberehitatud kujul veel tänagi paikneb. Vasall.linnust kasutati sellest ajast alates odava kivimurruna ja mõne põlvkonna vältel linnus lakkas eksisteerimast ja viimasena jäi alles vaid väravatorn. 19. sajandil läks Edise mõis Rosenite suguvõsa valdusse, kellele kuulusid Ida-Virumaal veel näiteks Mäetaguse ja Illuka mõisad. Suguvõsa on tuntud oma haridus- ja kultuurilembuse poolest ja seotud näiteks balti-saksa näitekunsti algusega. Viimaseks omanikuks oli Alexander Andreas Ernst von Baer. Ülemaailmselt tuntud loodusteadlase Karl Ernst Baeri poeg Alexander Andreas Ernst Baer lõpetas Tarrtu Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadikraadiga
kunagiseks (kuni 1625. aasta tulekahjuni) maailma kõrgemaks ehitiseks, arvatav kõrgus ulatus 134st kuni 180 meetrini (tol ajal oli mõõt antud süldades, kuid pole selge, millist sülda mõeldi). Tänaseks on aga üsna ammendavalt tõestatud, et see nii ei olnud ja kiriku kõrgus jäi vahemikku 115m-125m (tänapäeval 123,7m).4 4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar Säre 3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Imeline Ajalugu, 2012) 5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid
Pikast ehitusajast hoolimata on tegemist eesti omapärasema ning stiilsema kirikuga, mille arhitektuuris põimuvad õnnestunult nii ehitamise alguasjal eestis domineerinud hilisbarokk kui valmimisajaks ülekaalu saavutanud klassitsistlikud elemendid (akende liigendused, uksed). Valga kiriku arhitektiks oli Riiast pärit pilt 11 Christoph Haberlandt. Omapärane on kiriku ovaalne põhiplaan, murdkelpkatus ning põhjaküljel paiknev astmeliselt kitsenev torn. Valga kiriku sisustus pärinev nii ehitusajast kui ka 19.sajandi hilisematest kümnenditest ja on samuti segu hilisbarokist, klassitsistmist ja historitsismist. (Helme M. , 2002) Varaklassitsismile viitavad kõrged tihedad ruudujaotusega ning neile ülareana sekundeerivad sealt madala ristküliku, osalt ovaalikujulised aknad, laiad komposiitkapiteeliga pilastrid, lünetikujulise valgmikuga välisuksed
Üks Tallinna lähedalt Irust. Murrang raua kasutusele võtmisega 6-5 saj. eKr. algab rauaaeg. RAUAAEG 1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne, asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid: · Ringvalllinnus e maalinnus Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele. Kõige tugevam oli Varbola (maa-aluse käiguga). On restaureeritud (taastatud ka väravkäik ja 13m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest müürsein) Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke. Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud. · Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu
Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti katedraali Katedraali ristlõige Reimsi katedraali põhiplaan fassaad Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse
annaabi.ee 
