Kelly Olvi AA-15
Viru
väravad
Viru
väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355).
Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat
väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest
müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad
varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks
säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks
valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid,
mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna.
Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta
....3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav..................................................................................... . 5-6 1.1Viru värava eesväravate ehitus.......................................................................6 12Viru värava eesväravate lammutamine............................................................6 1.3Viru värava eesväravad tänapäeval................................................................6 · Seegitagune torn...........................................
1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 14481460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 14481453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati
Neljas tase Viies tase Ajalugu Püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil. Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad. Kaupluste ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte.................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................13 Sissejuhatus
......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6 Paks Margareta................................................................................................... 7 Neitsitorn............................................................................................................. 7 1.3 Väravad................................................................................................................ 8 1.3.1 Näited mõningatest väravatest..................................................................... 10 Harju värav........................................................................................................ 10 Viru väravad...................................................................................................... 10
14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a. VIRU EESVÄRAVA TORNID 16. sajandil oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis omakorda tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest koosnesid. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Nii valmisid 1452. aastal Harju värav, 1454. aastal Viru värav ja Väike-Rannavärav, 1456. aastal Karja värav ja 1461. aastal Nunna värav
hargnemised. Nendel kohtadel paiknevad linnas väikesed kolmnurksed platsikesed. Tallinna all-linna struktuur pole seega kirjeldatav Saksa koloniaallinna mudeliga, millele vastavad suurepäraselt Kiel, Hamburg, Lübeck ja paljud teised saksa asuala linnad, samuti aga ka Riia vanalinn. Raekojast 70 m idas paikneb pikliku väljaku kujuline Vana turg, kust lähtub viis tänavat: - Põhja suunduv Vene tänav, mis sai oma nime selle põhjaosas paikneva Vene kiriku järgi. - Itta suunduv Viru tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Viru väravaga. - Kagusse suunduv Suur-Karja tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Karjaväravaga. Suur-Karja tänavast hargneb sujuvalt ida poole Väike-Karja tänav, mis lõppes keskajal linnamüüri ääres. Tänavate lahknemiskohal paikneb väike kolmnurkne tänavalaiend. - Läände suunduv Kuninga tänav, mille jätkuks on Niguliste kiriku põhjaküljel kulgev Niguliste tänav ja sealt edasi Toompeale suunduv Lühike Jalg.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kõik kommentaarid