5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sass Kaarama
Õppematerjali autor
Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577
mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster. Suurte kaarnissidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega. [viide?] 15. sajandi ümberehitused 15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal
Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud 2 km ja tornidest 26. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn.
.......................................................................................................7 2.1 Ajalugu........................................................................................................7-8 · Plate torn.................................................................................................... .........8 · Eppingi torn ..........................................................................................................8 · Paks Margareeta ..................................................................................................9 · Bremeni torn .........................................................................................................9 · Kitsetorn...........................................................................................................9-10 · Kiek in de Kök ....................................................................................................10
...................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6 Paks Margareta................................................................................................... 7 Neitsitorn............................................................................................................. 7 1.3 Väravad................................................................................................................ 8 1.3.1 Näited mõningatest väravatest..................................................................... 10
keskajal välja oma arhitektuurikoolkond, kes oli suures osas sõltumatu ülejäänud Euroopast ning mõjutas suuresti Tallinna arengut. Selle koolkonna mõju oli tuntud lähemas ümbruses, ulatus aga ka kaugemalegi. Paekivi hea töödeldavus lubas Tallinnas areneda raidkivikunstil, millega oli Tallinn keskajal erakordselt kuulus. Võib-olla mängis omapärase arhitektuuri tekkimises mingit rolli ka siinne kliima, mis nõuab soojapidavaid köetavaid hooneid ning kus talvel on küllaltki paks lumekate. Keskaegse Tallinna ehitisi iseloomustabki massiivsus ja lihtsus, mida kaunistavad ja teevad huvitavamaks arvukad raidkivid ja sepised. Tallinna gootikat iseloomustab ka asjaolu, et teravkaaremotiivi on kasutatud eelkõige sakraalehitiste juures. Elamutel ja ka ühiskondlikel hoonetel olid teravkaarsed harilikult ainult peaportaal ja viilu petiknishid, aknad olid neil reeglina neljakandilised ning kaubaluugid ja väravaavad ümar- või segmentkaarsed
Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. 17.45 Tutvumine Paksu Margareta ja Kiek in de Kök-ga Kiek in de Kök asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna
kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid