Neitsitorn (0)

Neitsitorn 
 
 
Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik 
Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, 
Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. 
 
Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. 
Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga 
 Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli 
torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 
 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik . Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool 
Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised 
kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune 
majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. 
Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornile aknad ja aknaraamid. ​Restaureeriti Neitsitorni ja 
Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik 
 
Legendid  
Arvestades Tallinna vanalinna vanust ning tumedatest seikadest kubisevat keskaegset 
ajalugu on täiesti mõistlik eeldada, et kummitustega seotud legende on siin linnas 
rohkem kui registreeritud elanikke. 
 
Neitsitorn 
Neitsitorni nimi kõlab veidi irooniliselt, kui arvestada, et torni on kasutatud prostituutide 
vanglana. Kord olla selles tornis toimunud tehing koleda lõbutüdruku ja saatana vahel – 
tüdruk saab ilu, saatan hinge. Osana kokkuleppest pidi tüdruk võimalikult palju linna 
meeskodanikke patuteele juhatama . Suuresti see tal ka õnnestus, kuid kogu lugu 
lõppes prostituudile nõiaks tembeldamise ja hukkamisega. Üks noor preester - ainuke 
inimene, kes naise hinge päästmisesse uskus - poonud ennast tornis kurbusest üles. 
Hiljem olevat tühjast tornist mehelaulu kuuldud , kuid lähemal uurimisel oli torn alati 
tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat 
kummitused turvameeste eest. Selle turvasüsteemi tõhusust kontrollida me pigem ei 
sooviks. 
 
 
Neitsitorni kohutav saladus  
Keskaegses Euroopas usuti kaljukindlalt, et kui kindlusetorni või lossiseina müürida elus 
neitsi, püsib ehitus vankumatult aegade lõpuni. Selles suhtes polnud erandiks ka 
Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusmüüri täiendama uue nelinurkse  
kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks müürida torni esimese korruse seina süütu 
neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile seninägematu vastupidavuse.  
Liisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate püüetele tütart säästa, 
salamahti kodust viidi ja tillukesse kiviorva müüriti. Veel mitu ööd olevat tornist 
möödujad kuulnud vaikset nuttu, siis see lakkas ja rahvasuus hakati uut vahitorni 
kutsuma Neitsitorniks. Torn pidas tõepoolest vastu kõigis sõdades ja linnale osaks 
langenud katsumustes ning kaunistab tänagi Tallinna siluetti.  
 
Te elate kaasa noore neiu kahtlustele ja surmahirmule ning saadate silmadega kaunitari 
habrast kuju, kuni kalgid kivid ta neelavad.