Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on
Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks Sapir, Edward - ameerika antropoloog ja keeleteadlane, põhiteos ,,Keel", Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor - Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu
1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just
Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, muutumist. jätta. Ameerika strukturalismi arusaam on,et keel on eelkõige sot saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule Pragmaatika- Uurib märkide kasutamist ja on semioosi kolmest mõõtmest Keele relatiivsus hüpotees: BOASI pärand- kõik keeled on oma v aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui kõige ebamäärasem, puudvad konkreetsed reeglid. Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht).
käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist).
Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
vorm tingitud kultuuritüübist. Semantika eesmärgiks on seletada märkide ja nende poolt tähistatavate mõistete vahekorda. Süntaks uurib vahekordi märkide eneste vahel mingis antud kommunikatsioonisüsteemis. 6. Ikoonid, sümbolid ja indeksid lingvistikas - Loomulik keel on sümboliline. Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Foneemid on sõna vormiks. Keeleline sümbol on kaheplaaniline, ta koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile. Sümbolit tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoon ja indeks. Ikoon on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on
1.ekvipolentne- kõik elemendid on erinevad ehk vastandite opositsioon(must / valge, mees/naine,öö/päev,koer/kass) 2 poolust + + 10 2.Privatiivne (must / mittemust) e eitav opositsioon;kõige universaalsem + - 3.Graduaalne (must / hall / valge) ehk muutuv erinevus ; tegemist on sama tunnusega aga erineva intensiivsusega Ameerika strukturalism Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideedKeskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud.Analüüsiti indiaani keeli. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist
formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev:
Kui elumajja tagasi jõudsime, näis iga asi, mida puudutasin, ellu ärkavat. Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile
Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt
– taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 222 Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm??????????? Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand Kõnesüntees Kõneanalüüs Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm??????????? Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand Kõnesüntees Kõneanalüüs Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm??????????? Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand Kõnesüntees Kõneanalüüs Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k
süükompleks nende tõttu surid indiaanlased (peaaegu) välja. Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Edward Taylor ,,Primitiivne kultuur" animismiteooria üks tuntuim eestvedaja: primitiivses kultuuris inimesed arvavad, et kõigil olenditel ja mitteolenditel on hing ja sellega tuleb arvestada. Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus
1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 17. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele 18. Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte-> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 19. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm????????????
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
