*gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst. GONORRA e. tripper tekitaja: sugulisel teel, gonokokk petieperiood: 3-7peva/...-2ndalat tunnused: kipitustunne kusitil, hallikas eritis, mis mnepevaga muutub
2015 Koostis Pipragaas on tehtud koostisainest, mida kutsutakse OC-ks (Oleoresin Capsicum) ja teistest ainetest. On olemas vee või õli põhiseid pipragaasi tooteid. Kasutusala Kasutatakse põhiliselt enesekaitseks loomade, põhiliselt karude, või ohtlike inimeste eest. Kasutatakse harvem vägivaldsete protestiaktsioonide maha surumiseks. Tagajärjed silmades Paistetus ja punetus silmade limaskestadel viib kohese silmalaugude sulgemiseni umbes 5 kuni 10 minutiks. Kontaktläätsede kandjatele on pipragaasi silma saamine eriti ohtlik, kuna läätse ja silma vahele kogunenud OC aine võib tekitada edasisi keemilisi reaktsioone. Tagajärjed hingamisele Pipragaasi sissehingamine viib ägeda köhani ja tekitab hingamisraskusi. Harva tekitab lämbumist. Astmahaigetele väga ohtlik. Tagajärjed nahal Pipragaasiga kokku puutunud kohad nahal
• raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum
· Subfebriilne palavik, kuni kõrge · Lihaste nõrkus palavikuni · Käte külmetamine · Häiritud liikumine · Katmata kehaosadel erüteem, ketendus ja turse · Iseloomulik on lillaka varjundiga ödeem ja erüteem · Limaskestadel: konjuktiviit, stomatiit, farüngiit NB! Iseloomuliku nahalööbe puudumisel kasutatakse ka terminit polümüosiit · Sagedamini haigestuvad lapsed ja naised Sjögreni tõbi on süsteemne sidekoehaigus, kus iseloomulikuks on sülje ja pisaranäärmete puudulikkusega kaasnev krooniline põletik · Ühised sümptomid · Primaarne erisus
TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks: IgE vahendatud allergia (orgaaniliste tolmude poolt põhjustatud allergiline nohu, astma või proteiinide poolt põhjustatud urtikaaria ehk nõgestõbi. Kas allergiasse võib ka surra?
Bakterid levivad teises staadiumis lümfi- ja veresoonte kaudu. Sümptomid Umbes 3 nädalat pärast nakatumist bakterite sisenemiskohta valutu, tugevapõhjaline haavand. Haavand tekib tavaliselt suguelunditele. Oraalseksi järel võib haavand tekkida ka suus või neelus, pärast anaalseksi pärakus. Umbes nädala jooksul suurenevad piirkondlikud lümfisõlmed. Sümptomid Lümfisõlmede suurenemine. Lööve nahal või limaskestadel. Palavik Isukaotus Peavalu Juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Sümptomid Närvide ja kesknärvisüsteemi kahjustused. Südame ja luude muutused. Siseelundite haaratus. Ennetamine Turvaline seksuaalkäitumine. Kondoomi kasutamine. Juhuslikke vahekordade vältimine. Nakkuse kahtlusel tuleb kohe arsti juurde pöörduda. Rasedaid kontrollitakse süüfilise suhtes 2 korda raseduse jooksul.
Tuulerõuged 11d klass 08.12.09 Tekkepõhjused Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka, mis iga mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid ehk avaldumine Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on
Seda bakterit saab hävitada, kui kuumutada toitu üle 70 kraadi. Salmonella- Võib leiduda inimese või loomade väljaheidetes. Salmonella võib veel olla toores lihas, linnulihas, pastoriseerimata piimas, idudes, majoneesis ja toiduainetes või vees mis on olnud mustades oludes. Sümptomid puuduvad. Liha peab kuumutama üle 70 kraadi ja linnnuliha üle 75 kraadi. Stafylokokki- Stafylokokki kasvab inimeste ja paljude loomade nahal ja limaskestadel. Mõned stafylokokki bakterid tekitavad toidumürgitust. Need bakterid levivad pindadel ja läbi käte. Yersinia-bakteerit Yersinia baktereid on loomades. Tavaliselt need bakterid võivad tekitada inimestele soolestiku põletikke ja üldiseid põletikke. Inimene võib saada yersinia baktereid, sea-, hirve- ja jäneselihast või köögiviljadest. Sümptomid on maovalu, palavik, oksendamine ja kõhulahtisus.
pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Kuidas see tekib? Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka – Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede – monotsüütide – sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Kuidas minul olid tuulerõuged. Olin siis päris väike ega mäleta enam eriti kuidas need mul olid ja kuidas ma neid ravisin. Mäletan ainult seda, et kui mina tuulerõugetesse jäin jäi mu vend ka kohe neisse. Vist nakatus kuna tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega
Nahavorm Kliinilised tunnused Difteriitne vorm: • Tabanduvad ülemiste hingamisteede ja suu limaskest, söögitoru või trahhea. • Moodustub kollakas difteriitne katt. • Haavandid silmas ja ninaõõnes • Düspnoe, nõrevoolus ninast • Tekivad hingamishäired. • Söödavõtt raskendatud Kliinilised tunnused Difteriitne vorm Kliinilised tunnused Segavorm: • Tekivad rõugetele iseloomulikud muutuse nahal ja limaskestadel. Katarraalne vorm: • Konjunktiviit, nina limaskesta ja siinuste äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm Lahanguleid • Nahal : paapulid,vesikulid ja koorikud • Ülemistes hingamisteedes diferiitne katt • Valged sõlmekesed trahheas, söögitorus. • Mao-sooletrakti limaskesta hemoraagiline põletik • Kopsudes hepatiseerunud alad, gangrenoossed muutused • Serooskestadel verevalumid • Maks kollakashall
1. Näsiniin - Daphne mezereum Viljad, koor, lehed kui ka õied on väga mürgised, mistõttu pole soovitatav kasvatada kohtades, kus mängivad väikesed lapsed. Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku, taime söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega
Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonna, näiteks seedeelundkond. Elundkonnad kokku moodustavad aga talitleva organismi. Epiteelkude jaguneb kaheks: pinna- ja näärmeepiteeliks. Iseloomulik on rakkude tihedalt kõrvuti paiknemine. Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes, ülesanne on eritada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt hormoone. Lihaskoed on kokkutõmbevõimelised, võimaldavad liigutusi sooritada. Silelihaskude paikneb siseelundite ja veresoonte seintes, nende rakkude kokkutõmme tahtele ei allu. Vöötlihaskoest moodustatud skeletilihaste liigutamine aga allub tahtele. Südamelihaskude esineb vaid südames, kokkutõmbumine toimub rütmiliselt.
Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest Rõuged, tuulerõuged, herpes huultel või teistel limaskestadel, soolatüükad, konnasilm. Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest? Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik) Miks ei ole antibiootikumid viirushaiguste raviks efektiivsed? Viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Selgita geeniteraapia põhimõtet
närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid
elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C. Paljud protistid on parasiitse eluviisiga ning võivad muudel elusorganismidel mh. ka inimesel põhjustada mitmeid haigusi. Kasulikke mikroorganismid ehk mittepatogeenseid rakendatakse toiduainete valmistamisel. Pärmiseente kultuure läheb vaja pagari-,veini- ja õlletööstuses, piimhappebaktereid hapupiimatoodete ja juustu valmistamisel ning köögiviljade soolamisel ja hapendamisel. Kasulike mikroobide alla kuuluvad ka sooltes ja mujal limaskestadel pesitsevad mikroobid. Mikroobide kasuliku tegevuse tulemuseks on loomsete ja taimsete orgaaniliste jäänuste muutmine huumuseks. Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb süsihappegaas, mida vajavad kõik rohelised taimed. Seega ilma mikroobideta poleks elu võimalik. Kahjulikud mikroorganismid ehk patogeensed kutsuvad esile toiduainete riknemise (käärimine, hapnemine ). Nad lagundavad toiduaine koosseisu kuuluvaid valke, rasvu, süsivesikuid, muudavad toidu välimust, maitset ja lõhna
SÜÜFILIS · Kandub suguühte ajal üle koos bakteritega, kui ema nakatab lapse enne sündi platsenta kaudu, võib esineda ka kaasasündinud süüfilist · Kolm nädalat pärast nakatumist tekib tavaliselt häbemokkadele, tuppe või peenisele, tugevapõhjaline haavand, mis jääb sageli märkamata (primaarne süüfilis) · Bakterid võivad lümfi- ja veresoonte kaudu levida üle kogu organismi ja põhjustavad lümfisõlmede suurenemist ning paikset või generaliseerunud löövet nahal ja limaskestadel (sekundaarne süüfilis) · Üldsümptomid on palavik, isukaotus ja peavalud · Kaasnevad rasked neuroloogilised nähud, südame ja luude muutused ning siseelundite haaratus (tertsiaarne süüfilis) · Proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist · Süüfilist on võimalik ravida, kuid ainult esimeses ja teises staadiumis, võib lõppeda surmaga MÜKOPLASMOOS · Leitakse haiguslike seisunditega inimestel rohkem kui tervetel, kuid põhjuslik
5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 9.Viiruste kasutamine. Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise.
kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites Oksüuroos e naaskesaba- värvus punane, emased tunduvalt suuremad, Üheperemeheline- emased liiguvad läbi pärasoole sfinktri ?TUNNUSED: sügavad saba (vastsed pärakuümbruse nahal täkitavad kihelust) Maokiintõbi tekitab kiin / Gasterophilus intestinalis kiin muneb karvkattelesügelusmunad satuvad suu kaudu organismitekitavad limaskestadel põletikke (stomatiit)t ? PÕHJUSTAB: Mao limaskesta põletik, vigastused, koolikud ? VÄLIMIK u 1 cm pikkused TÕRJE: Ussirohtu antakse: varssadele al 2. Elukuust iga 2 kuu järel kuni u 2. Eluaastani täiskasvanutele 1)kevadel(märts-aprill) embotape(strongid)paeluss+ümarussid *Equalane pasta 2) sügisel (september-oktoober) ivermektiin(toim.) *Bimectin Kordustõrje detsembris
sisenemiskohale sõlmekesena, millest tekib väike tihke haavand. Enamasti üks, vahel mitu. Haavandis esineb palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esineb suguelundeil ja 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis Umbes 9.ndal nädalal algab teisene staadium süüfilis muutub süsteemseks. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud. Umbes 812.ndal haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isiksustel võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid palavik puudub. Vahel kaebuseks isutus, nõrkus. Paljudel peavalu ja kaelavalu. Kolmandane süüfilis Tekivad nahas, suus, luudes või mis tahes organis suured valutud sõlmed. Hiljem need haavanduvad ja paranevad armiga.
mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teine süüfilis Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandane süüfilis Kolmandase süüfilise korral tekivad nahas, suus, luudes või mistahes organis suured valutud sõlmed, mida nimetatakse gummadeks. Need hiljem haavanduvad ja paranevad armiga. Gummad võivad lõhkuda kõiki kudesid lihaseid, närve, veresooni
Kokku võib teha 4 ravikuuri. Lahus ei tohi sattuda ümbritsevale nahale ega limaskestadele) · Podophyllotoxinum 0,15% kreem · Krüoteraapia (külmutamine) · Kemoteraapia (ravi keemiliste ainetega) · Elektrokoagulatsioon (elektriga lagundamine) · Silmuskonsiatsioon · Süsinikdioksiidlaser (koevedelik aurustub) · Kirurgiline eemaldamine (lõikus skalpelliga) 6.SOOLATÜÜKAD Tüükad on healoomulised kasvajalised nii nahal kui limaskestadel, mis on põhjustatud inimese papilloomiviiruse(HPV) poolt. Enamasti on nad ebatasase pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe tromboseerunud väikesi veresooni. Viiruse kandub edasi otsese või kaudse kontakti teel. Tüükaid võib edasi kanda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad pärasoole ja suguelundite piirkonna tüükad kanduvad reeglina edasi seksuaalsel teel. Nakatumist
, kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu.Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub.Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele. Bakteritoksiin- bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine Proplastiid- taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, kromo-, ja teist liiki organismide abil. Taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes rakendatakse
9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt 15.)Nakkuse levik vee kaudu tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette 16.) Nakkuse levik õhu kaudu tähendab seda, et nakkus levib sülje abil läbi õhu 17.) Escherichia coli kui vee kvaliteedi näitaja E
..20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii ligikaudu kolmandik eestlastest teeb. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja
Põdemine Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. Lõimetusaeg on 14–21 päeva. Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist ning kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad juustega kaetud peanahale ja näole, kust levivad rindkerele ning edasi kõikjale üle kogu keha. Löövet esineb ka suu, silmade limaskestadel. Tavaliselt tekib sadu vedelikuga täidetud villikesi punetaval alusel. Need lõhkevad, jättes järele väikesed haavad, mis kattuvad koorikuga. Lööve võib sügeleda. Suus lõhkenud villidest tekkinud haavakesed on väga valulikud ja laps keeldub seetõttu söömast. Tuulerõugetele on iseloomulik erinevates arengujärkudes lööbeelementide – laikude, sõlmekeste, villide, mädakoorikute, koorikute ja armide koosesinemine. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva.
keratinotsüüdid. Need keratiini filamendid osalevad epiteeli rakkudevahelistes rakukontaktides (desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide vahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal. Koerte PFi antigeene sihtmärk on desmogleiin 1 (DSC1), vastavad antikehad on nakatunud koertest ligi 75% kirjeldatud juhtumitel. (Bizikova et al., 2014a) Varasemates uuringutes on kindlaks tehtud, et IgG sünteesimine sõltub T-helper 2 (Th2) tüüpi tsütokiinist, mis on seotud ka IgE tootmisega. Antud asjaolu suurendab võimalust, et PFi tekitavad ka antikeratitsüüte ja DSC1 sihtivad IgE antikehad. IgA ja IgM antikehad on väga harva esinevad PFi puhul
Aastatega sõlmeke suureneb ja tema keskosa langeb sisse, moodustades hilisemas faasis kraatri. Nahal võib aastaid olla ka ketendav, selgete piirideta ala, millest hiljem areneb armkude meenutav tihend. Selle järel hakkab kujunema pindmine haavandumine. ( Labotkin 2004.) Lamerakuline vähkkasvaja (LRV) saab alguse naha epidermise keratotsüütidest (rakud, mis toodavad valku, keratiini) ja on pahaloomuline kasvaja nahal ning limaskestadel, võib tekkida ka keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.)
Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest. Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik. Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks teha ja tänu sellele säilitada sisekeskkonna keemiline ja bioloogiline püsivus nimetatakse IMMUUNSUSEKS. Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov
käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt moorula e. kobarlood & hiljem blastula. 4-5ndal päeval munarakk liigub mööda munajuha emakasse. 7ndal päeval sügoot kinnitub emaka limaskestale & rasedus on määratav. KUNSTLIK VILJASTUMINE:
nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt.Veenuse kroon otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired.
Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini läbipõdeda, kui on tehtud vaktsineerimine. Tuulerõuged Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid: Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Ravivõimalused: Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk
sõmerjas 2. hüaliintilganilne 3. vakuoolne 4. Sarvdüstroofia: sarvaine liigne moodustamine, sellistesse kohtadesse kus seda normaalselt pole a. on muutunud rakkude omadus b. kvalitatiivne c. ihtüoos- sarvaine liigne moodustamine d. hüperkeratoos- liigsarvestumine. (nt töö tegemisel) e. leukoplaakia ehk valgelaiksus- sarvestumine limaskestadel. Nt valged laigud suu limaskestadel. f. Väärsarvestus ehk parakeratoos- esineb nahahaiguste puhul. Mesenhüaalsed- Ei pea teadma peast. Rasvdüstroofia - häiritud lipiidede ainevahetus. Põhjustatud hapnikupuudusest, nakkushaigustest, mürgitustest, toitumishäiretest. Parenhümatoossed - ravataoliste ainete ladestumine neeru, maksas, südamelihastes Mesenhümaalsed- lipiidid ladestuvad rasvadepoona, veresoonte seintes,sidekoes
Paljud hallitusseened on tugevad allergeenid, mis mõjuvad hingamisteedele halvasti kuni astma sümptomiteni välja. Seda eeldusel, et nende kogus õhus ületab tervisele ohtliku piiri. Organismi satuvad nad eelkõige hingamisteede kaudu. Hallitusseentele on tundlikumad nõrgema immuunsusega inimesed, lapsed ja vanurid (Postimees, 2015). Hallitusseened võivad: 1. Põhjustada allergiaid; 2. Põhjustada ärritust silmade ja hingamisteede limaskestadel, nahal; 3. Nõrgestada immuunsüsteemi; 4. Põhjustada peavalu, väsimust, mälu halvenemist; 5. Tekitada harvadel juhtudel infektsiooni; 6. Põhjustada sissesöömisel mürgistust. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) 3. HALLITUSE ENNETAMISE VÕIMALUSED Kõige parem on hallitusseente kolooniate teket ennetada. Selleks tuleb pindu regulaarselt puhastada, et eemaldada toitained (orgaaniline aine). Kolooniate tekkeks piisab reeglina väga
Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. Kasutatud kirjandus: http://www.inimene.ee/index.php? sisu=uudis_edasi&mid=220&id=160&lang=est http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc.gov/flu/swine/investigation.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://www.inimene.ee/?disease=g&sisu=disease&did=376 "Tervishoiu ABC" lk.214 "Tervishoiu käsiraamat" lk.816
GENITAALHERPES Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget: HSV-1 (Herpes Simplex Virus tüüp 1) huultel, limaskestadel, silmadel ja genitaalidel (levib sülje kaudu); HSV-2 (Herpes Simplex Virus tüüp 2) genitaalidel, vastsündinutel ja suu piirkonnas (levib genitaaleritiste kaudu). http://www.femini.ee Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib
Paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Võib olla soodsatel tingimustel lühike (umbes 20 minutit). Enamike bakterite puhul 1-3 tundi. Baktereid kasutatakse: farmaatsiatööstuses, toiduainetööstuses, keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine. Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus, ninaneelus, suguelundite limaskestadel jm. Kahjutu, sõltub inimese east ja toidust. Kehalõhn tuleneb sellest, määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikrofloorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikrofloora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad baktereid, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsed haigused: - Difteeria(kahjustab kurku ja kõri, võib põhjustada lämbumist) - Kopsupõletik (piisknakkus, kopsupiirkonnas olev kahjustus)
Seetõttu võib herpest edasi anda ilma, et teaksite, et te seda kannate. Selle tagajärjel tekivad suguelunditele ja nende ümbrusesse vesivillid, mille lõhkemisel tekkivad haavandid paranevad umbes kuu aja jooksul. Nakkus püsib närvirakkudes kogu elu. Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005) Inimese papilloomviirus (HPV) Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid. Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad inimesed papilloomviirustega väga kergesti. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib
Valu põrn suureneb, vere südame piirkonnas kaebused) ja südamelihase ülakõhtu ja võib kiirguda SR suureneb. Nahal neerude (primaarne infarkt), jalgades abaluude ülakõhtu, ja limaskestadel kortsneerneerude (vahelduv vahele, tekib lõualuusse, kõrri. peenetäpilised puudulikkus) poolt lonkamine) külmaga. Patsient on rahutu, verevalumid. Osleri
Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades
· Kohev sidekude · Fibrillaarne sidekude · Rasvkude Epiteelkude NB! Ei võrdu nahaga! Iseloomustus: · Rakkude tihe paiknemine, seega väga vähe rakuvaheainet. · Olemas on basaalmembraan, mis ühendab ja samas eraldab epiteelkoe selle all oleva koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest. · Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel. Ülesanded: · Katta ja kaitsta, eelkõige; · Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad). Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad.
· Leidub peamiselt loomse päritoluga toiduainetes (kalamaks, kalarasv, seened, munarebu, suvine piim) E-vitamiin · Kaitseb organismi närvi- ja veresoonkonna haiguste vastu ning võtab osa näärmete tööst.Leidub taimede vartes ja rohelistes osades, kaunviljades, munarebus, piimas, võis K-vitamiin · Puudumine põhjustab vere hüübimatust. · Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades, puuviljades, maksas jt. PP-vitamiin ehk nikoriinhape · Puudus põhjustab keelel ja suu limaskestadel põle-tikku ning närvisüsteemi häireid. · Leidub õlle- ja leivapärmis, lihas, kalas, seentes, teraviljade idudes, tomatis, kreekides. Fermendid · ... eritavad taimede, loomade ja m.o. rakud. · Fermendid kiirendavad kõiki organismides (loomsetes, taimsetes) toimuvaid protsesse, võttes osa seedimisest, käärimisest jt. keemilistest protsessidest. · Fermente kasutatakse piirituse, veinide, äädika, soolatud- ja hapendatud toiduainete tootmisel.
Enamike bakteride puhul 1-3 tundi Baktereid kasutatakse: · Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) · Toiduainetetööstuses (naatriumgultamaat, paksendaja) · Keemiatööstuses (ensüümid nt pesupulbrites) · Põllumajanduses (silo valmistamine) · Heitvee puhastamine · Metalli kogumine Normaalne mikrofloora- organismiga koos elavad bakterid, inimesega koos elavad bakterid on kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus, ninaneelus, suguelundite limaskestadel ja mujal. Normaalne mikroflora on kahjutu. Sõltub inimese east ja toidust (jämesoole mikroflora). Kehalõhn tuleb mikroflorast. Lõhn määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikroflorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikroflora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad patotoksiine, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin on kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks bakterite toodetud toksiine
kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Marjadel parkainete ja hapete rohkuse tõttu kombinatsioon hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Luustunud seemnes leidub piisavalt amügdaliini, millest lagunemisel vabaneb mürgine sinihape, mis on mürgine. Harilik näsiniin Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Marjad mürgised. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Vaasi toodud näsiniine õite lõhn võib tekitada peavalu ja uimasust. Paakspuu Mürgised on kaheluulised marjad. Juhul kui peaks tekkima mürgistus, mis seisneb tugevas kõhuvalus, oksendamises ja verises väljaheites, siis tuleb kannatanule kiiresti anda sütt ja toimetada ta haiglasse. Harilik porss
palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on. MONONUKLEOOS Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles
(Härmä 2007: 166). Esmalt tuleb kannatanu riidest lahti võtta või põlenud piirkondadest riided ära lõigata. Selle järel mässitakse haavapinnad steriilsetesse puuvillastesse- või kiudkangarätikutesse ning haavatu kaetakse soojalt. Vingumürgituse kahtluse korral antakse kannatanule hapnikku. (Härmä 2007: 166). 2.3. Keemilised põletused Keemilised põletused tekivad hapete, leeliste või metallisoolade toimel nahal ja limaskestadel. Kahjustuse sügavus ning ulatus sõltub söövitavast ainest ning selle kontsentratsioonist. Leeliste puhul on põletused ulatuslikumad kui hapete korral. Happe tugeva kontsentratsiooni korral koevalgud tarduvad ning tekib nekroos. Söövitused hapetega põhjustavad I-III järgu põletustega sarnanevaid kahjustusi. Leeliste ja koevalkude kokkupuutel tekivad sültjad kollikvatsiooninekroosi kolded. (Užegov 2006: 343).
Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg (vt. lisa 2). Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja haigestub
kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega Keemiaravi kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse Kiiritusravi kasutatakse kirurgilise ravi järgselt kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse
Kõrvaltoimed. Toimemehhanism mitmekesine ja keeruline. Lisatoimena põhjustab trombotsüütide agregatsiooni vähenemist– seega pikendab veritsusaega. Üks turvalisemaid reumatoidartriidi ravimeid. Kõrvaltoimed on seotud seedetrakti, naha, KNS ja silmadega. Seedetrakti kõrvaltoimed: kõige sagedasem põhjus ravi katkestamiseks. Iiveldus on kõige sagedasem. Oksendamine ja kõhulahtisus võivad samuti kaasneda. Manustada ravimit õhtul. Muutused nahas, juustes ja limaskestadel – pigmentatsioonihäired, nahalööbed, alopeetsia. KNS kõrvaltoimed - ei ole enamasti ägedad. Peavalu. Mööduv. Neuromuskulaarne ja kardiaalne toksilisus –müopaatia, kardiomüopaatiat, harvemal juhul rütmihäireid. Okulaarsed kõrvaltoimed – ägedad silma haaravad toksilised efektid on haruldased, kui patsienti stabiilselt jälgida. Hinnata enne ravi ja ka ravi ajal silmade tervist. 21. Sulfasalasiin. Kõrvaltoimed. Milliseid analüüse on vaja patsiendile ravi alustamisel
Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l1 nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired
sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom · Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) · Mikroob toodab eksotoksiini Haigusnähud: · Tekib soolepõletik, raskematel juhtudel krambid · Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus Hävib: · Toksiin on kuumuskindel, hävib 100ºC juures 0,5-1 tunni jooksul Vältimine: Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused
annaabi.ee 
