Bakterid (0)

Sarnased õppematerjalid

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

Jaotatakse: - patogeensed mükobakterid: põhjustavad tuberkuloosi (M. tuberculosis, M. bovis, M. africanum) ja leeprat (M. leprae) - mittetuberkuloossed (potentsiaalselt patogeensed) mükobakterid: põhjustavad rakulise immuunpuudulikkusega haigetel, lastel ja eakatel mükobakterioosi. Siia kuulub mitmeid liike. M. tuberculosis – tuberkuloos - on peamine inimese tuberkuloosi tekitaja. Morfoloogiliselt on kergelt kõverdunud bakterid, iseloomulik on happekindlus, aeglane kasv, resistentsus fagotsütoosile. Pärast pooldumist jäävad rakud sageli omavahel kokku, seetõttu esinevad rögas ja mädas sageli 2-3 kaupa, kultuuri preparaatides moodustavad palmikutaolisi niite. Nakatumine piiskinfektsiooni teel; tekitaja on nii väike, et ripsepiteel ja köha ei eemalda teda. Haigust iseloomustab koe destruktsioon ja fibroos, mis tulenevad organismi

Kategoriseerimata

13

doc

Toiduga levivad haigusetekitajad

Kõik penitsilliinid on beetalaktaam-antibiootikumid ning neid kasutatakse peamiselt grampositiivsete bakterite tekitatud haiguste ravis. Enamik penitsilliine on 6-aminopenitsillaanhappe derivaadid, mis erinevad üksteisest asenduse poolest aminorühma külgahelas. Penitsilliinide toimemehhanism ei ole täielikult teada. * Fusarium - Seenhaigus , eeskätt kahjustab nisu. Pähikutel areneb roosakas seeneniidistik , nakatuvad ka terised , mis on toksilised. 1. Bakterid * Salmonella: - Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid. Siia rühma kuulub suur hulk patogeene, nagu Escherichia, Salmonella, Vibrio perekonnad, samuti mitmeid teisi tähtsaid rühmi. * Clostridium pesfringens - Clostridium pesfringensi toksiidid on teatud bakterite , taimede või teiste elus organismide produktid

Pagar-kondiiter

39

docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),

Mikrobioloogia

16

docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom),

Mikroobifüsioloogia

16

docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom),

Kategoriseerimata

21

docx

Patogeensed bakterid

Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid

Bioloogia

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia

22

docx

Mikrobioloogia konspekt

· 1,7 miljardit a ­ esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a ­ A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a ­ Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 ­ Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a ­ hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese Mõisted: · Stomatoliit ­ vöödiline settekappel, mis on sarnane tänapäeval elavatele bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele · Protobiont ­ ürgrakk · Proteinoid ­ abiootiliselt valmistatud polüpeptiid

Mikrobioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)