Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele.
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus.
Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine 1629 Altbargi rahu (Lääne- Eesti Rootsile) 1645 Brömsebro Rahu 1632 Ülikooli loomine 1680 Reduktsioon(mõisnikelt võetakse riigi maa tagasi) 1684- Forseliuse seminar 1686- Nimed Ivan Julm- Moskva tsaar, alustas liivisõda hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellele Ivan Julm pakkus Liivimaa kuninga tiitlit, kuid hiljem astus hoopis Poola teenistusse Pontus de la Gardia- Rootsi väejuht Stefan Batory- Poola kuningas Balthasar Russov- liivi kroonika kirjutaja Johan Sytte- oli üks haritumaid rootslasi ning tegi ära Ülikooli asutamise tegeliku töö. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminaari praktilist tööd, suutis kasvandikele kolme kuuga selgeks õpetada lugemise. Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri olid kaks õpilast, kelle Forselius Stockholmi kungaga
pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna.
tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla,
eesti · 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski) · 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid · Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi- Vene piiri Narva jõest kaugemale itta, millega Venemaa oli läänemerest täielikult ära lõigatud Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte,
Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid.
1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma
Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints)
Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa) Rootsi
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15
1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas puust. Elatusid kalapüügist ja tunnistust rahututest oludest. Ini dussidemed vahetati Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere mestel oli juba mida röövida vilja, karusnahka ja 17001721 Põhjasõda ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, näiteks pronksesemeid ja ehteid. Ehitati kivikirst 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaa asukohad põhiliselt jõgedejärvede kariloomi. Rajati põlde, mis võivad ja tarandkalmeid.
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2
· Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine Piiskop Albert: · Siinse ristiisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · Rajas 1201 Riia linna · Kujunes kiriku keskuseks · Asustas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti- ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti kogu Läti ala · Kõik vallutatavad alad alad pühendati Neitsi Maarjale · Siit nimetus Maarjamaa · 1208 tehti esimesed retked juba Eesti alale Võitlus 1208-12: · Retk Ugandisse 1208 sügisel
alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. Poola aeg Lõuna-Eestis Rootsi aeg Põhja-Eestis Saaremaa Taani riigi osana. Rootsi aja algus Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas (praegu Stary Targ Poola Vabariigis) vaherahu (Altmargi vaherahu), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad Liivimaa hertsogkonna alad Rootsile. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel Torstensoni sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise Vana-Liivimaa eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Rootsi kuningriigi valitsusalad Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks: Eestimaa provints (1673. aastast alates kindralkubermang) keskusega Tallinnas Toompeal;
(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Moskva Tsaaririiki. 1573 alustasid moskoviidid taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haabsalu
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558
kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
osavõtt vajalikest töödest. Eesõigused: kohtu mõistmine ainult linna kohtus, võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega linna piires, vabastatud tollimaksetest. Linna valitses raad, kui mõni liige suri, valis ainult raad ise uue. Tasu selle eest ei saanud, tehti vahetustega. Pool aastat ühed, siis teised. Suur võim. Kõrgeim kohtuvõim. Gildid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi ja toetust, kui vaja. Liivimaa linnakaupmehi ühendav Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste Väikegild. Käsitöö tsunft (korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti) LIIVISÕDA (1558-83): Vana-Liivimaa killustunud., sest ühtset riiki ei tekkinud ja ümberringi olid riigid liiga tugevaks saanud. (moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu) Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvav ka Rootsil ja Taanil. Kõik need riigid oli tõusuteel
aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku
juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13. sajandi alguskümnendeid, mida kirjeldab Eesti ja Läti aladel sajandi esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku Liivimaa kroonika, samuti 15.16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13. sajandi teine pool ja 14. sajand on allikaliselt märksa halvemini esindatud. administratiivne jaotus Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal Eestimaa Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal
Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),
nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest kindralkuberner- monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses Rüütelkonnad Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik
12.sajandil algas sakslaste tung itta (,,Drang nach Osten"). Alistasid lääneslaavlaste alad Läänemere lõunarannikul, sinna rajati 1143. Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard (augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline, kes laskis end ristida, temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Barthold. Järgmiseks piikopsik sail Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
