Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liikumine ja tervis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
treening, parane, töövõime, paraneb, tunnet, trenni, kehalist, regulaarne, treeningute, liikumisest, enesetunnet, treenitud, kehaliselt, põletik, vastupidavust, pulss, treppidest, kestvuse, liikumisharrastuse, sooritus, paranemise, merle, kaasik, kasulikke, varieeruv, murdeiga, tugevusega, suurendamiseks, krooniliste, ravis, lapseeas, piisabSüda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel ,,väsinud" veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu. Seetõttu on süda erilise tähtsusega lihas, mille töövõimest sõltub kogu organismi olukord. Inimese üldine töövõime on otseselt seotud südame töövõimega. Töökindlaks treenimata südamelihas ja verd vaevaliselt transportivad veresooned seavad koormusele aga ranged piirid ette. Süda dikteerib - nii edasiliikumise kiiruse kui ka otsustab raskuste üle, mida suudab kanda võtta. Suudab süda suudab inimene! Tugev süda ja võimsad veresooned annavad parema võimaluse ise olla koormuste valitseja ja elus ettetulevate raskuste peremees.
….…..22 Lisa 1. Küsimustik …………………………………………………………………………………………….. ..…24 Summary ….........................................................................................................26 3 Sissejuhatus Kehalisel aktiivsusel on iga inimese elus suur roll. Regulaarne mõõdukas kehaline koormus on vajalik, et inimene kasvaks ja areneks normaalselt ning püsiks kogu elu terve. Noored inimesed liigutavad end üha vähem ja mõne noore jaoks on kehalise tund ainus koht, kus oma kehale füüsilist koormust antakse. Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt.
treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus. Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. Aeroobset treeningut tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi. (Sooba, 2008) 2. Treenimise negatiivsed mõjud südamele 2.1 Ületreenimine Ületreenimine võib olla veel hullem kui üldse mitte treenimine. Ületreenitusele viitavad sümptomid, mille ilmnedes tuleks aru saada, et on aeg ülevaadata oma treeningplaan. Esmasteks tunnusteks ületreenimise juures on kehakaalu langus ning söögiisu vähenemine
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida
Uurime tantsustiilide kohta tantsustuudios ning kuidas nägi Esteetika välja kunagi. Ning kõige tähtsam, milline on Esteetika- ja tantsukool tänaseks, millised võimalusi pakub tantsustuudio meile kõigile. 1. TANTSIMINE Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma
liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste töövõime parandamiseks
jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta.
aeroobikas kui ka jooksmisel. Jooksujalats painduv jõud, mis meid jooksmisel edasi viib, asetseb päka kohal. Suure kehakaalu korral peab jalats olema jäigem.Jalats peab leevendama põrutusi ja toestama jalga.Ninas peab olema u 1cm vaba ruumi, kuna jalg paisub. 25. MIS TOIMUB SOOJENDUSE MÕJUL? Vereringe kiireneb Vereringe siirdub kõhupiirkonnast töötavatesse lihastesse Lihaste pingutuskiirus kasvab Lihaste mehhaaniline võime kasvab Hapniku tarbimine lihaskudedes paraneb Vigastuste risk väheneb 26. MIS ON SÜDAME LÖÖGISAGEDUS? Südamelihase poolt tehtavate löökide hulk. Loetakse enamasti löökidena minutis. 27. MIKS PEAB TEGEMA VENITUSHARJUTUSI? Igasugune jõu- ja vastupidavustreening kutsub esile lihaste lühenemise e kontraktsiooni, mis tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Venitus aitab lihaseid taas normaalsesse asendisse tagasi viia, vähendab lihaspinget, vigastuste ohtu. Aitab vähendada lihasväsimust ja annab hea enesetunde 28
ainevahetusprotsesse. Kiireneb vere-lümfi ja koevedelike liikumine. Lisaks arteriaalse vereringe kiirenemisele suureneb ka venoosse vere äravool. Suure hulga varukapillaaride avamine parandab vereringe häirete korral märgatavalt südame tööd. · Mehhaaniline mõju nahk soojeneb, tõuseb masseeritava kehapiirkonna temperatuur, mehhaaniliselt eemaldatakse naha surnud rakud, paranevad naha ainevahetusprotsessid. · Psühholoogiline mõju paraneb enesetunne, tõuseb enesekindlus, tasakaalustub vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st. vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus) · Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus
muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt
tervislikult, loobuda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest ning võtta vajalikul määral puhkust ja lõõgastuda-ühesõnaga elada tervislikult. Liikumist on vaja igas vanuses. Lapsed ja noored tahavad liikuda. See on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Kui põed südamehaigust või mõnda muud haigust, siis enamasti tuleb aktiivne liikumine kasuks. Südamehaiguse ja suhkrutõve põdejatele soovitatakse liikumisharrastusi lausa raviks ning arstid kirjutavad selleks välja liikumisretseptid.
endas. Nende parameetrite muutumatuse korral saab organismis toimuda ainevahetus, saavad teostuda elutalitluslikud protsessid. Vastavad regulatiivsed abinõud moodustavad üldise adaptatsioonimehhanismi. Selle mehhanismi võimalused määravad, kui kaua suudab organism efektiivselt võidelda kahjustavate mõjude vastu. Just selle mehhanismi võimalusi laiendavadki kehalised harjutused. Kehaliste harjutuste süsteemikindla sooritamise põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus, mis omakorda põhineb organismi energiavarude suurenemisel, nende kasutatavuse täiustamisel ja kokkuhoidmisel, organismi võimaluste avardumisel hapnikku vastu võtta, seda kudedele transportida ja oksüdatiivsetes protsessides ära kasutada. Ühtlasi täiustub organismi talitluse regulatsioon ja kujuneb välja võime kestvaks kärgaktiivseks talitluseks. See kõik laiendab üldise adaptatsioonimehhanismi võimalusi. Kehaliste harjutuste positiivne mõju tervisele laiendab üldise
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid.
säilitamiseks. Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti maksimaalse lõdvestuse. Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub: o atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes o Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest Lihase kontraktsioonivõimsuse kõrgest tasemest, mis põhiliselt sõltub kontraktiilsete valkude (müosiini ja aktiini ) ja nende vahel tekkivate sillakeste hulgast lihasrakkudes. 5. Submaksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 2. Submaksimaalse võimsusega Kestus 20 -30 sekundist 3 -5 minutini
- Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta olulisemat informatsiooni kui VO2max-i mõõtmine
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12 1.3.5. Treeningu intensiivsuse määramine pulsi järgi.........................................................12 1.4. Aeroobne töövõime...........................................................................................................13 1.4.1. Aeroobne lävi.............................................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi..................................................................................................
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
Sellepärast ollaksegi aurusaunas pidevalt sooja udupilve sees. Aur puhastab nahka - kõige suuremat inimorganit. Et kuumus kiirendab keha keemilisi protsesse, siis on aurusaun lihtsaim ja mugavaim viis kehasse kogunenud mürkide vabastamiseks. Auru käes avanevad poorid ja miljonid higinäärmed eritavad kehast metaboolseid ja teisi jääkaineid. Naha tekstuur, toonus ja elastsus paranevad. Kiirenenud verevarustuse ja ainevahetuse tulemusel paraneb ka naha jume. Et kulutatakse ka rohkem kaloreid, paraneb südame veresoonkonna treenitus. Aparaatne füsioteraapia - Aparaatne füsioteraapia võimaldab valu ja põletikku ravida kiiresti ja täpselt, sealjuures terveid organeid kahjustamata või koormamata. Aparaatset füsioteraapiat kasutatakse luu-, liigese-, närvisüsteemi, siseorganite ja günekoloogiliste haiguste raviks. Aqua Nature kosutav ja värskendav näohoolitsus - hoolitsuses kasutatavad tooted sisaldavad
Higistamine Normaalses keskkonnas, rahuolekus toodab täiskasvanud inimene umbes 100 ml higi ööpäevas Palavas, raskel füüsilisel tööl võib higi hulk olla kuni 3 l/h kuid mitte üle 10 l/24h - laps higistab kuni 400ml/h Inimene suudab omastada 0,6-0,7 l vett/ h. Neerud suudavad toota uriini 1 l/h -> liigne vee joomine ohtlik -> üleliigne vesi koguneb kopsudesse Laps higistab vähe -> suur ülekuumenemise oht Trenni tehes ei tohiks liiga paksult riides olla. Külmas ei tohiks higistada Aeglane, aurustuv higitsamine langetab keha temperatuuri Kiire, tilkuv higistamine suurendab ainult vedeliku ja elektrolüütide kadu, jahutustunnet ei teki Keskkonna mõju higistamisele Mehhaanikaseaduste järgi võib energia liikuda jahedalt kehalt soojemale Tõenäolisuslikult on oluliselt tõenäolisem liikumine soojalt jaheda suunas Oluline suunav tegur on temepratuuride erinevus
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92
Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. Riikliku traumaregistri käivitamine. Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks tegelikku maksumust, kalorsust ja kvaliteeti. Mis suurendab lootust Rahvastiku tervise arengukava. Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel, sh vajadus monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele. Kodusünnitus Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades. Analüüsiti 80 000 rasedust, sünnitust ja lapse sünnitusjärgset seisundit Oregoni osariigis. Kodusünnitusel on vastsündinutel suurem oht krampideks.
1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda. 14. Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid 15
1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda. 14. Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid 15. Joosta võib igas vanuses
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrg
hädade korral nagu bronhiaalastma, bronhiit, ülemiste hingamisteede katarr, köha, häälekähedus, mitteakuutsed reumaatilised vaevused ning liigeste piiratud liikumine või liigesevalud. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired, häiritud naha verevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihaspinged ja tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes. Naha aurutamine aitab vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ning taastuda. Parandab üldist kehalist ja vaimset heaolu ning aitab koguda uut jõudu. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka. Avanevad naha poorid, eemalduvad surnud naharakud ja mustus ning nahk muutub pehmeks, puhtaks ja siidiselt siledaks. Kuna inimese higi sisaldab rohkem toksilisi mürkaineid kui uriin, nimetatakse nahka sageli ka kolmandaks neeruks. Aurusaun on tõhus sest: · suurendab järsult kudede ja rakkude hapnikuvarustust;
happelisuse suunas (6,95). Vere viskoossus suureneb (10% või enam), hemoglobiini taseme tõusu ja higistatamise tõttu. Müogeenne leukotsütoos: Leukotsüütide arv kasvab, et tõsta keha kaitset – sõltub aktiivsusest. Töö alguses ja kerge kehalise töö korral suureneb lümfotsüütide arv (I lümfotsütaarne faas 10 000 1mm3). Kestva kehalise töö puhul hakatakse neutrofiile juurde tootma, organismi kaitsevõime suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha, algab II neutrofiilne faas (20 000 – 50 000 mm3). Müogeenne trombotsütoos – valmisolek keha kaitsmiseks vigastuste ajal Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva. Toodetakse punases luuüdis (granulotsüüdid) ja põrnas
lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMIMASSAAZ aroomiteraapia on alternatiivravi, kus kasutatakse aromaatsete taimede õlisid ja vastavat massaazitehnikat füüsilise keha ja psüühika ravimiseks. Oluline on tervisehäirete ennetamine. Aroomimassaaz stimuleerib organismi võimet ise ravida. Massaazi käigus kudede hapniku ja toitainetega varustatus paraneb. Intensiivistub vere- ja lümfiringe. Eemalduvad jääkained ja surnud rakud naha pinnalt. Massaazil on tugev mõju psüühikale. Rahustab, loob sooja tunde, maandab psüühilisi pingeid, pehmendab lihaspingeid, peavalusid, depressiooni. Aroomimassaazi tehakse eeterlike õlidega. Eeterlikud õlid on aromaatsete taimede kergelt lenduvad õlid. Aroomimassaazi liigutused on aeglased ja sujuvad. Näidustusteks on psüühiline väsimus, vere- ja
annaabi.ee 
