Lagrits Tõnis Petersell 12e 2010 Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: närilised Sugukond: unilased Perekond: Eliomys Liik: lagrits Üldandmed Liiginimi eesti keeles: Levik Eestis ja Lagrits maailmas: Levinud Liiginimi ladina keeles: Euroopas kuni Uuraliteni, Eliomys quercinus (L.) okasmetsade vööndist Rahvapäraseid nimesid: kõrbeteni. Eestis levinud Tammehiir, aiahiir mandril, sagedamini Kehamõõtmed: esineb Lõuna-Eestis. Tüvepikkus 10...18 cm, saba 8...15 cm Arvukus Eestis: Väga Kehamass: 80...150 vähearvukas, haruldane. grammi Elupaik- ja viis Eelistatult leht- või segametsades, hea
Referaat Pruunkaru 8a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Tallinn 2009 Sisukord 1. Liiginimi lk 3. 2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Elab üksikult ja on küllaltki liikuva eluviisiga. Toitumine: Täiskasvanud lestad toituvad limustest ja väikestest kaladest. 1 ja 2 aastased lestad toituvad...
Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom
Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Liiginimi eesti keeles = Rasvatihane Liiginimi ladina keeles = Parus major (L.) Rahvapäraseid nimesid = Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits. Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas.
Jõeforell Liiginimi eesti Jõeforell keeles Liiginimi Salmo trutta trutta morpha fario (L.) ladina keeles Rahvapäraseid Forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, nimesid jõelõhe, iherus. Kehamõõtmed Tavaliselt 25...45 cm, suurim Eestis püütud isend 79 cm. Kehamass Tavaliselt 200...500 g, suurim Eestis püütud isend 7 kg. Levik Levinud Euroopa jõgedes, Eestis ainult idapoolsemates jõgedes. Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu
Krister Erik Roben 7.A Väike tobias e. nigli · Liiginimi: Väike tobias e. nigli(Ammodytes tobianus) · Suurus: Kala pikkus on 20 cm ja kaal u 50 grammi · Levik: Elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja ka Lääne meres · Toitumine: Peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed · Sigimine: Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb
musträhn Koostas: Kristiina Veelaid · Musträhn on Eesti suurim rähn · Ta võib kaaluda umbes 300 g · Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias · Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna
Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Meie kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända ning see on veel üheks tõendiks selle kohta, et kana on tema menüüs vaid harvaesinev hõrgutis - talvel ju kanu õues ei kohta. Nagu eelnevalt sai juba mainitud, on kanakull looduskaitse all. Kanakull Liiginimi eesti Kanakull keeles Liiginimi Accipiter gentilis (L.) ladina keeles Rahvapärasid Kanaröövel, tiirutaja, kanakatk, päriskull nimesid Kehamõõtmed Umbes ronga suurune, kehapikkus keskmiselt 50...60 cm, tiivapikkus 30...38 cm. Kehamass 700...1500 g, emaslind on isasest tunduvalt suurem. Levik Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril
õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad. Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest, olles suurimad marjasöödikud inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad aiale igal juhul rohkem kasu kui marjade söömisega kahju. Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda. Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla. Liiginimi eesti keeles Hallrästas Liiginimi ladina keeles Turdus pilaris L. Rahvapäraseid nimesid Täristi-, kadaka-, hobu-, tärin-, pask-, kirjurästas, hobutäristis, tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi. Kehamõõtmed Suur rästas, kehapikkus 25...28,5 cm. Saba suhteliselt pikk. Tiiva pikkus 14...15 cm. Kehamass Ligi 100 g. Levik Pesiteb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Siberis kuni Leenani. Eestis harilik haudelind.
Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja
ROHUKONN Hendrik Põhjala 7b MRK Liiginimi ladina keeles Rana temporaria L. Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve Elupaik ja -viis veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsi-aprillini
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Phja-Ameerikas ja Lne-Euroopas. Mei...
Elundkond ehk organsüsteem on kogum elundeid, mis täidavad koos ühgiseid ülesandeid. Hulkraksetel sõltub organismi elutegevus tema elundite ja elundkondade koostööst, mis toimub närvisüsteemi ja keemiliste signaalide vahendusel. Organismide ehitust uurib anatoomia, elutegevust ja selle reguleerimist füsioloogia, pärilikkust aga geneetika. Ühte liiki kuuluvad isendid on üksteisega sarnased ja nad ristuvad omavahel. Liiginimi koosenb alati kahest osast: perekonnanimest ja liigi epiteedist. Liigi tasemel saab tegeleda kõikide bioloogiaga seotud teadustega. Eri liiki isendid üldiselt omavahel ei ristu. Populatsioon on rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad kogred. Koosluse moodustavad kõik elusolendid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks kõik ühes tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või
kroonine aedki ümber tehtud. Puudu on veel vaid keskkonnateenistuse luba. Praegu veel Audru basseinis suplev ja 300 kilo kaaluv hüljes hüüdnimega Poiss on ilmselt viimane siinse karusloomakasvatust lõpetava firma "karusloom", kes Audru maha jätab. Nagu kinnitas AS Audru Karusloomakasvanduse juhataja Ragner Matsalu, annab ta hülge sellele, kes pakub kõige paremaid tingimusi. 7 Viigerhüljes Liiginimi eesti Viigerhüljes keeles Liiginimi ladina Pusa hispida Schreb. keeles Rahvapäraseid Karvakala nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 120...180 cm Kehamass emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg Levik Eestis ja Ta on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- maailmas Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka
mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta niimoodi ringi liigub, ega siis vaenlased maga. Midagi huvitavat Ohustatus ja kaitse - Kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse. Liiginimi ladina keeles - Pteromys volans Kehamõõtmed - Tüvepikkus 23...25 cm Kehamass - 95...170 g Liikidest- Lendoravaid on kokku 36 eri liiki. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm, EE, 5 köide, lk:484, 1990,Tallinn,Valgus, http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm ENEKE, 2 köide, lk 236, 1983, Tallinn, Valgus
LENDORAVAD EESTI METSADES Anna-Stina Reinas 10P LENDORAVATEST Liiginimi ladina keeles on Pteromys volans Lendorav on näriliste seltsi, lendoravate suguseltsi kuuluv pisiimetaja Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s) jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes. Noorel...
olemasolu võib viia liikide jagunemiseni alamliikideks. Liigid, millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda (genus). Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutud ka teisi variante, nt taimede puhul õite sarnasust. Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas). Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta elurikkust ehk biodiversiteeti. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu sugukond. Kokku on liikide arvu
Miks? * Kuidas mulle sobis selline õppimisviis? Hindamiskriteeriumid. · Hindan töö korrektsust ning sisu etteantud nõudmistele (loomade arv, lehtede arv, kas on olemas kõik, mis nõutud, kas on eneseanalüüs) · Kokkuvõtvat ettekannet ühest esindajast.(maksimushinne on ettekande eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine
Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. Kodumesilane Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane Ta pärineb kas Aasiast, Lähis-Idast või Aafrikast. Euroopasse jõudis kodumesilane alles 10 000 aasta eest. Ja mesilase liiginimi mellifera, see pole midagi muud kui meekandja ladina keeles. Inimene kasvatab teda tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Kärjelinnad Kodumesilase kärg on miniatuurne vahast asula. Vaha valmistavad töömesilased oma
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pol...
kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Liiginimi eesti Haug keeles Liiginimi ladina Esox lucius (L.) keeles Rahvapäraseid Havi, aavi, avi, purikas, purik. nimesid Kehamõõtmed Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg. Levik Levinud kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg
liikuvamad eranditult seemnerakud e. spermid e. isased sugurakud (näiteks tolmuterad taimede puhul). Seemnete passiivse levimise korral langeb leviste (diaspooride) tihedus emataimest eemaldumisel monotoonselt või esineb tiheduse maksimum teatud eelistatud levimiskaugusel. Joonis 5.3. illustreerib mõlemat olukorda sama liigi puhul. Joonis 5.3. Seemnevihma tihedus (Y-telg, tuhandeid seemneid hektarile) valitseva eukalüpti (selline imelik liiginimi, Eucalyptus regnans) puhul, sõltuvalt kaugusest seemneallikast (X-telg, meetrid): (a) X-teljel on kaugus eukalüptimetsa servast; (b) X-teljel on kaugus üksikuna kasvavast puust. Levimisvõime pole oluline ainult uute elupaikde ja ressursside hõlvamise seisukohalt. On hästi teada, et sugulise paljunemise maksimaalse edukuse tagab partnerite optimaalne geneetiline distants. Järglast eluvõime on madalam, kui ristuvad
Daphne mezerum(harilik näsiniin) Väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Sedavõrd mürgine, et tundlikuma nahaga oksamurdja sõrmed võivad hiljem villi minna ja hammastega oksasikutajal lõpeb metsaskäik tursunud kõriga. Harilikust näsiniinest on leitud 3 toksilist ühendit, mis kannavad omadustele vastavalt väärikalt kurjakuulutavaid nimesid – daphnetoksiin, mezereiin ja dihüdroksükumariin. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma. Mürgistusnähud: Mürgistus ilmneb esmalt tugeva põletusena suus ja kurgus; sellega kaasnevad peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus ja verine väljaheide. Rasketel juhtudel järgneb erutusseisund, kehatemperatuuri tõus, pulsi kiirenemine, tekivad hingamise häired ja nõrkus, lõpuks kaob teadvus. Mürgistus võib lõppeda surmaga, lastel võib sellele eelneda krambid
Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Poegadega epsaurud on väga räpased, kihavad kärbestest ja lõhnavad ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. [1] TÄIENDAV INFO Liiginimi eesti Jäälind keeles Liiginimi ladina Alcedo atthis ispida L. 4 keeles Rahvapärasid Sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. nimesid Kehamõõtmed Tiiva pikkus 7...8 cm, saba on lühike. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad. Kehamass Kehamass 27...38 g. Levik Eestis on levinud lokaalselt
*Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel hulkraksed loomorganismid Liikumine *Taimedele omane liikumine / nastia ärritaja suunas sõltumatu, liikumine ööpäevarütmis (päevalill) *Tropism- ärritaja suunas sõltuv kasvamine valguse poole Kohastumine kohanemine elukeskkonnaga Eluslooduse süstemaatika *Takson süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10
kahekojaline taim. Kevade lõpus osa kadakaid tolmleb, osa mitte. Käbid ehk "marjad" valmivad ülejäänud osal põõsastest. Enamasti kasvab ta põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Nimetusest Puu teaduslik nimi HARILIK KADAKAS osutab, et peale selle Eestis kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest. Kadakas kasvab suuremaks aeglaselt. Pikkust tuleb igal aastal keskimeslt 2 cm juurde
Kuningate periood sai läbi ja algas vabariigi periood . 22.5 Rooma varane ühiskond. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga , kuhu oli valitud iga sugukonna vanemad . Kodanikkond jagunes sugukondadeks ( genus ) ja need perekondadeks(familia). Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. See kajastus ka nimes, mis koosnes eesnimest, sugukonnanimest ja liiginimest . Liiginimi või märkida sugukonna haru , või hüüdnime. Rooma ühiskond oli sõltuvusvahekorras. Patroonide ( rikaste ) mõjuvõimu all olid kliendid ( vaesed kodanikud) , kes said patroonilt maad ja pidi koormist kandma ja sõjaretkedel käima. Mõlemad osapooled olid üksteisele igati abiks ja toeks . Kliendi ja patroonide suhted mõjutasid ka Rooma poliitilist elu , kuna täna klientide rohkusele said patroonid end rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond
11 2. ORHIDEE LIIGID JA ÕIED 2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles Maailmas kasvab looduslikult 22500 orhideeliiki 779 perekonnast. Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus-Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Cypripedium calceolus kaunis kuldking
Rooma asukoht kaubandusteede ristumispunktis suurendas ka etruskide huvi linna vastu. Nende huvi kasvu äitab ka fakt, et Rooma allutati etrusikidele ning 3 viimast kuningat olit just sellest rahvusest. 510 eKr tõusnud mässuga kukutati kuningavõim. Algas vabariigi periood, kus valiti igal aastal riigiametnikke. Vabariiklikku Roomat valitses rahvakoosolekul kinnitatud kuningas koos senatiga. Kodanikud jagunesid sugukondadesse ning need omakorda perekondadesse (eesnimi, perenimi, liiginimi). Ühiskond oli absoluutselt patriarhaalne. Vaesed kliendid andsid end patrooni kaitse alla samas nende ees koormisi kandes ning sõjaretkedel käies. Valdav oli talupojaühiskond. Igaüks pidi täitma sõjaväekohustust ning varustus selleks tuli muretseda endal. Nii klassifitseeriti ka väeüksused: ratsaväes või jalaväes. Vaeseimad olid sellest kohustusest priid (ainus varandus neil olid lapsed: proles proletariaat). Roomlaste maailmavaade kujunes läbi elu: tähtsaks peeti
välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk
moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1. taimeriiki kuuluvad organismid (vetiktaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed e. õistaimed) 2. seeneriiki kuuluvad organismid, sh. lihheniseerunud seened e. samblikud 3. sinivetikad e. tsüanobakterid Binaarne nomenklatuur Võttis kasutusele Karl von Linné Liiginimi koosneb alati kahest sõnast ◦ Esimene nimetus tähistab perekonna kuuluvust, alati suure tähega ◦ Teine nimetus on liiginimi ja enamasti väikse tähega Enamasti on nime järgi märgitud avastaja ja nimetaja initsiaal või perekonnanimi: ◦ L. – Carl Linné ◦ Ach. – Eric Acharius ◦ Fr. – Elias Magnus Fries (1794–1878) ◦ Th. Fr. – Theodor Magnus Fries (1832– 1913) ◦ E.P. Fries – Elias Petrus Fries (1834–1858)
alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur perekonnanimi ja liiginimi. Monofüleetiline - Liikide rühm kuhu kuulub nende ühine (hüpoteetiline) esivanem ja kõik tema järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama
ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates vetikaid (eeskätt rohevetikaid) ja sammaltaimi; binaarne nomenklatuur - on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane)
(erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. · Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid.
(erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid.
selgeks mõelda ja defineerida. Santorio Santorio (1561-1636) Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne (Tegi koostööd Galileiga). Muuhulgas ka eksperimentaalfüsioloogia eelkäija (tegi katseid enda peal). J.B. Morgan (1682-1771) nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseksKliinilise meditsiini areng 17.-18
Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur? Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle
Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad. Australopiteekused kadusid u 1 milj a eKr. Jagunevad: varased ja hilised australopiteekused. Varased: Ardipithecus ramidus, Australopithecus anamensis ja Australopitecus afarensis. Hilised: australopithecus africanus, Australopithecus ethiopicus, Australopithecus bosei. Australopithecus robustus Ardipithecus ramidus avastati 1992. ja 1993. Leiukoht Aramis Etioopias. Liiginimi ramidus tuleneb afarikeelsest sõnast "ramid" (juur). Luuleidude vanuseks u 4,4 milj. Neis ilmnevad inimlaste ja inimahvide segatunnused, käisid ilmselt kahel jalal. Nende pikkus oli u 122 cm ning kaal 40 kg. Elasid metsades või metsastel aladel. Algselt paigutatud australopiteekuste hulka (australopithecus ramidus), kuid hilisemad uuringud on näidanud, et tal on australopiteekustega võrreldes suured erinevused hiljem sai uueks
On tihtipeale rikkalik hulk vegetatiivselt paljunevaid ja selgesti eristatavaid "alamiike" taimedel, millel on samaaegselt ka suguliselt paljunevaid variante. Mida teha süstemaatikaga? Pole praktiline anda igaühele neist oma liiginime. Rooside puhul seda armastatakse siiski teha, kuid siin pole nimetuste andmise mõte enam sedavõrd tingitud bioloogiast. Geograafiliselt eraldatud lähedaste populatsioonide puhul oli eelnevaks praktikaks anda igale variandile oma liiginimi (eks siin olnud tegemist ka naturalistide sooviga end jäädvustada); nüüd on sellest valdavalt loobutud ja kasutatakse palju enam alamliigi mõistet. Samas muidugi - taas nõuete ähmastumine, sest ruumilise lahusoleku juures ei saa ju rääkida tüüpiliselt esinevast ristumisest looduslikes tingimustes. Segasem on siis, kui alamliik on ajaliselt lahutatud. Võtame näitena Homo sapiens’i. On viimase aja tavaks kutsuda neandertaali inimest H. s’iks - samuti nagu meid
Patoanatoomia tugevdas materialistlikke trende meditsiinis. On öeldud, et 18. sajand oli süstematiseerimise ja tugitoolis teoretiseerimise sajand. Näitena tuuakse K. Linné. Loodi haiguste klassifikatsioon, inimrasside klassifikatsioon, meditsiiniline statistika, meditsiinibibliograafia alused. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel (loodi ka analoogseid ja võistelvaid teooriaid teiste oma aja teadlaste poolt, sest Linne tehtu oli eelkõige meetod, mitte süsteem, millest oleks olnud abi nt ecvolutsiooni käsitlemisel). Inimese ja primaatide lahterdamine tema poolt ühte seltsi, oli samm, mida saab kaudselt pidada ka darvinismi ideedele sissejuhatuseks. Lisaks kujuneb läbi linneeliku süstematiseerimise arusaam taime- ja loomariigi ühtsusest
250-ks homofooniliseks r¨ uhmaks ning annab sinna kuuluvatele m¨arkidele u ¨htse algh¨a¨alduse ja -t¨ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨arkide u ¨hendamine viib aga u ¨liabstraktsete algt¨ahendusteni, mida ei toeta ei u ¨lalmainitud Long ega ka Peirce m¨argiteooria d¨ unaamika. Samuti ei saa t~oeseks pidada seletust mingil liiginimel p~ohinevast 164 algt¨ahendusest (nt. lk.62, ), kuna liiginimi ise on juba k¨ ullalt abstraktseks m~oisteks. M¨ argi ja selle morfoloogia samastamine Nagu eelnevalt ka kordu- valt mainitud, pole morfoloogilises m~ottes piltm¨ark m¨argina sugu- gi piltm¨ark, vaid toimib mitmevalentse keelelise s¨ umbolina. M¨argi morfoloogiline taksonoomia pole seotud m¨argi enese taksonoomiaga, mis s~oltub juba ajastust, keelest ja kontekstist ja ka lugejast (sub- jektist) enesest nagu Peirce m¨argiteooria o~petab. M¨argi morfoloogi-
annaabi.ee 
