Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Musträhn (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

musträhn
Koostas:
Kristiina Veelaid
· Musträhn on Eesti suurim rähn
· Ta võib kaaluda umbes 300 g
· Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias
· Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta
süsimust, läikiva seljaga
· Tihti tegutseb poolpõlenud puudel
· Musträhn kuulub looduskaitse alla
· Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius
· On paigalind
· tiivad on tal ümaratipulised
· Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk
nõgikikas.
· Pesitsemine algab juba märtsikuus
· Algul on pojad väga pisikesed

Vasakule Paremale
Musträhn #1 Musträhn #2 Musträhn #3 Musträhn #4 Musträhn #5 Musträhn #6 Musträhn #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mausi35 Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel

Eesti linnud
thumbnail
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

..........................................................................................32 2.4.8.3. Pasknäär (Garrulus glandarius).................................................................................33 2.4.9. Selts: rähnilised (Piciformes), sugukond: rähnlased (Picidae).........................................34 2.4.9.1. Suur-kirjurähn (Dendrocopos major)........................................................................34 2.4.9.2. Musträhn (Dryocopus martius)..................................................................................35 2.4.9.3. Laanerähn (Picoides tridactylus)...............................................................................36 2.4.10. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae).............................37 2.4.10.1. Punarind (Picoides tridactylus)................................................................................37 2.4.10.2

Loodus
thumbnail
20
ppt

Ettekanne palumetsast

domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks...on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Musträhn on Eesti suurim rähn ja üldse väga ilus ja huvitav lind. Ta võib kaaluda umbes 300 g, mis on üle kolme korra rohkem kui suur-kirjurähn. Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga. Nugis Jänes Andmed Eesti kohta Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu ja LõunaEestis. Vähem levivad Kirde, Põhja ja LääneEestis ning saartel. Metsade tähtsus üldiselt Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks

Geograafia
thumbnail
8
docx

Meenikunno looduskaitseala

Vastavalt kalakotka tegevuskavale kasutab kalakotkas pesa, millelt on hea ülevaade ümbritsevast maastikust, st ta näeb kaugelt ära, kas pesa piirkonda sisenev loom on ohtlik või mitte. Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja männisegametsades, eriti kõrgetüvelistes hõredates männikutes ja raiesmike läheduses. Pesakoopa raiub enamasti haava- või männitüvesse, vähem teistesse puudesse (Renno, 1993). Teder (TETRAO TETRIX) on teder regulaarne haudelind ja talvituja. Pesa paikneb maapinnal taimestiku varjus. Valgeselg-kirjurähn (DENDROCOPOS LEUCOTOS) on Eestis

Geograafia
thumbnail
64
ppt

Laululinnud

Musträstas Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes

Bioloogia
thumbnail
8
odt

Eestis elavad kotkad

Eestis elavad kotkad MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200­245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad

Bioloogia
thumbnail
2
odt

Hallrästas

Hallrästas Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud, kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele. Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha rohkem linnadesse, kus leitakse sobivad

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Lühireferaat: Suitsupääsuke

Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 ­ 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal on suitsupääsuke levinud asulates, elades peamiselt hoonetes. Linnadesse nad enamasti ei tule. Nad ründavad vaenlasi ähvardavate sööstudega ja hirmutavad rapsides. Ma

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun