Integraal Videos seletatakse integraali ülesandeid väga põhjalikult. Videos see tundub väga kerge ja lihtsasti arusaadav. Kindlasti nende ülesannete lahendamine ja arusaamine võtab natukene rohkem aega, kui 25 minutit. Tunnis käsitlesime algselt kergemaid ülesandeid ja hiljem tõstsime raskustaset. Mis tähendab seda, et 25 minutiga teemat päris selgeks ei saa, aga teema teeb arusaadavamaks küll. Video valisin teema tutvustaja järgi ning kuna see tundus ka huvitav. Üleliigset informatsiooni videos ei ole ning seetõttu on ka lihtsam aru saada. Video sai valitud, kuna video oli uuem ja kvaliteet oli tunduvalt parem, kui mõndadel teistel videotel. Videos on 4 ülesannet, milles peab integraali ülesanded ära lahendama. Videos lahendatakse need ülesanded ära ja näidatakse, kuidas see käib. Videos seletatakse, iga arvu juures, kuidas seda mõista ja mida sellega tegema peab. Integraali videos käsitleti teema...
Kuidas õppida kontrolltööks 1. Kuula hoolega tunnis õpetaja juttu. Kindlasti jääb midagi meelde ja hiljem on lihtsam õppida. 2. Täida õpetaja korraldusi - need ei ole niisama aja täiteks, vaid õppimise hõlbustamiseks. Tee märkmeid, joonista, korda mõttes üle, et paremini meelde jääks. Kui antakse võimalus konspekteerimiseks, kasuta seda - hiljem on jube hea tehtu põhjal õppida. 3. Niipea kui küsimus tekib, küsi. Kuula ka seda, mida teised küsivad ja mida neile vastatakse. 4. Tee ära kodused tööd. Need ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid selleks, et tunnis kuuldu ja kontrolltöös küsitav paremini meelde jääks. Kui kõiki harjutusi teha ei oska, ära muretse. Küsi teiste või õpetaja käest. Äärmise laiskuse puhul on andestatav ka harjutuste teiste pealt maha kirjutamine. Ka nii jääb midagi meelde. 5. Kasuta kordamispunkte (või -küsimusi). Saad hea ülevaate sellest, mis on selge ja mis vaja...
Parem noores eas õppida kui vanas eas kahetseda Täna päeval on haridus ja selle omandamine maailmas väga tähtsal kohal. Selleks, et midagi saavutada ja tulla toime edaspidises elus, peab ennast pidevalt täiendama ning õppimist võtma tõsiselt, sest maailma areng on pidev ja nii peab ka olema meiega. Õppimine ei ole iseenesest raske tegevus - tuleb lihtsalt leida aega ja vältida arvutit ning lihtsalt olemist. Väga paljud on nüüdseks juba ammu kooliaja seljataha jätnud ning üritavad karjääriredelil laineid lüüa. Mõndadel õnnestub ja mõndadel mitte - miks see nii on ? Käies praegu Laagri kooli 9.klassis ning olles koolis ülemeelikuse tuhinas, ei pruugi ma õppimise tähtsust mõista - nii on paljude minu vanuste noortega. Keegi ei sünni targaks, me peame ise endaga vaeva nägema. Kodus selle üle sügavalt mõtiskledes lülitus peas justkui lamp. Kes saab minust, kui ma hetkel ei pühendu piisavalt õpingutele, kes olen mina 5 aasta pärast, kui ma ...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on tehnika suur osa meie elust. Tehnika on peaaegu igal pool kasutusel ja seda hakatakse veel rohkematel aladel kasutama ja arendama. Praegu on inimestel suureks küsimuseks, et kas koolides võiks hakata kasutama e-õpikuid või jääda raamatutele ning kui võtta, siis mis kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja rutem ning e-õpikutele pääseb lihtsamini ligi, kui raamatutele. E-õpikud läheks ka koolile kasuks, sest siis ei lähe koolil nii palju raha uutel õpikutel ja vihikutel. Kui mingil õpikul avastatakse viga, siis on seda liht...
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahju...
Mats ja vurle tänases Eestis Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enam...
Raamatud, kui inimkonna elulugu Kirjand Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid. Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime. Aga alati sellest ei piisa siis tuleb abi saada päriselt eksisteerivatelt inimestel. Näiteks A. H. Tammsaare kujutas romaani sarjas ,,Tõde ja õigus" Indreku tegelaskuju enda pealt maha See muudab tegelased reaalsemaks ja lugejatel on lihtsam neile kaasa tunda või nende päras...
Tere Olga ! Sain just sinu kirja kätte. Otsustasin kohe vastata. Sa küsisid, et miks õpivad inimesed võõrkeeli. Ma arvan, et sellepärast, et neil on reisides lihtsam teistega suhelda. See tuleb kasuks ka töö otsingul. Mina õpin vene keelt ja inglise keelt. Vahepeal õppisin ka hispaania keelt. Inglise keelt õpin ma koolis ja paljud sõnad jäävad ka filmidest meelde. Hispaania keelt püüan õppida internetis ja mehhiko seriaale vaadates. Vene keelt õpin koolis. Minu vene keele oskus on nõrk. Vene keelt õpin vähe, sest see on minu jaoks raske. Minu arvates on võõrkeeli kõige parem õppida koolis, internetis ja lehitsedes sõnastike. Väga hea koht internetis võõrkeelte õppimiseks on www.livemocha.com. Loodan, et minu nõuannetest oli abi. Head aega. ! . . , . , . . . . . . . . , . , , , . http://www.livemocha.com , o- e. . ...
Kõne Austatud kuulajad. Olen tulnud siia, et rääkida teile võõrkeelte õppimise tähtsusest. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem. Keelte õppimise peab olema kannatust. Mida rohkem keeli omandad, seda lihtsam on sul tulevikus...
Abielu tuleb õppida Abielu ei ole ainult õnn ja rõõm, vaid selles tekib ka palju probleeme ja nende lahendamist tuleb õppida. Peab õppima partnerit kuulama ja teda mõistma. Võib ehitada roosasid unistustelosse, kuid ei tohi esitada teisele ebareealselt kõrgeid nõudmisi. Ennekõike tuleb tegeleda iseenda muutmisega, mitte muuta teist. Igasse päeva peaks leidma väikeseid rõõme ja neid teineteisega jagama. Igaüks pärineb oma kodust ja võtab kaasa omad harjumused, mis võivad teisele esialgu tunduda võõrad. Mõlemad peavad oma harjumusi kohandama ja arvestama teise soovidega. Tüli võib tekkida esialgu igast pisiasjast, kuid rahulikult rääkides on võimalik asi ära klaarida. Abikaasad peaksid teineteisega harjuma enne kui lapsed sünnivad, sest siis tuleb palju uusi kohustusi ja muutusi. Kui omavahelised suhted pole korras ja kodus on tülid, siis pole sellises kodus lastel hea kasvada. Kui laste ees tülitsetakse, s...
Riine Paimets 12 B Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest või...
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4...
Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse...
Tean , et paljude jaoks ei valmista raskusi matemaatika ega eesti keel vaid hoopis võõrkeeled ja ajalugu. Ega jah, raske on ikka selgeks õppida neid sõnu, mis võõrkeele tundides jäävad selgeks õppida. Lihtsamate sõnadega ei ole probleeme, aga kui rääkida nendest pikkadest sõnadest, kus tähtede arv on isegi üle 10, siis on ikka eriti raske ja lihtsalt tuupimisest ei ole kasu, sest mingil hetkel lähevad need nagunii meelest ära. Sa võid sellise süsteemiga teenida välja hea hinde, kuid muud kasu sa sellest tuupimisest ei saa. Mõnel õpilasel on selles osas vedanud, et neil on erakordselt hea mälu ja neile jäävad võõrkeelsed sõnad väga hästi meelde. Aga mida peaksid ette võtma õpilased, kellel ei ole nii super mälu? Esiteks tahaksin öelda, et laulude ja luuletustega on palju lihtsam võõrkeeli õppida. Sa kuulad ühte laulu mitu korda...enne kui sa märgatagi jõuad on sul need sõnad ilusasti selged ja kui sul on vaja neid sõnu millalgi kasutada,...
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3H8a1vo_tQg Slaid 2 Parmupill ka suu-, moka-, noka-, konnapill) • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente Hiinast leiti joonis, mis kujutab 4 saj eKr muusikut, kes mängib parmupilli taolist muusikariista. • Pärit Aasiast, Eestisse jõudis ilmselt sakslaste vahendusel. • Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13.saj. algusest.Laiemalt levis parmupill Põhje- ja Lääne- Eestis 19.sajandil. • Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Algupäraselt valmistati parmupilli ka bambusest, luust või metallist. • Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Slaid 3PP mängimine Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele ...
Kui ma oleksin õpetaja Kui ma oleksin õpetaja, siis ma tahaksin olla Bioloogi või Keemia õpetaja. Mõlemad ained on huvitavad ja neid oleks tore õpetada. Ma arvan et õpetamine on lõbus, sest kui sulle meeldib seda teha siis see on lõbus. Õpetajana ma peaksin klassi ees rääkima arusaadaval, siis saavad kõik õpilased minust aru ja neil oleks kodus lihtsam õppida. Kodus ma laseksin teha huvitavaid katseid. Tunnis teeksin ma õpilastega palju tööd, et kodus ei jääks palju õppida. Ma teeksin tunnid huvitavamaks, tehes palju erinevaid katseid ja tooksin näiteid elust enesest. Kui võimalik siis ma käiksin vahest looduses õppimas. Ma ei tahaks et tunnis oleks hiirvaikus, õpilased tohiksid rääkida ja minuga koos arutada. Ma ei lubaks tunnis süüa ja mulle ei meeldiks kui minu tundi hilinetakse. Kui jäätakse kodutööd tegemata siis ma paneksin märkuse. Ma ei hakkaks karjuma õpilaste peale, nendega tuleks ilusti rääk...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et s...
Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kod...
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool" Inimene õpib sünnist surmani. Iga hetk inimese elus on uus kogemus. Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu. Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood, linn, loomaaed, tänavaliiklus, mänguväljakud ...
Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus Amb ja vibu olid keskajal ja enne seda sõjas suuresti kasutusel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Amb on edasiarendus vibust, mis jäi vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võit...
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
Vaid vaikuses tunneb inimene end ära Vaikuse kuulamine on omaette kunst. Kõik ei pruugi selleni kunagi üldse jõuda, kas siis tahtmatusest või saamatusest. On inimesi, kes sõltuvad übritsevast mürast, kuna nad kardavad vaikust, arvates, et tegemist on üksindusega. Tegelikult on mürast vabanemine ainus viis, tänu millele on võimalik leida seda, mida elus otsitakse. Tavaliselt üritatakse lahendusi saada kaugelt, eemalt, väljaspoolt, kuigi vastused peituvad inimeses endas. Ilma vaikust kuulamata, ei leita iseennast ning pole võimalik ka teisi mõista. Vaikimine dialoogis seostub üldjuhul teemadega, millest on valus ja raske rääkida. Isegi mitte häbi pärast, aga alati ei pruugi keeruline ja emotsionaalne informatsioon jõuda alteadvusest kaugemale. Tihti ei taheta tunnistada fakte, mis on mingil moel destruktiivse iseloomuga või lihtsalt ebameeldivad. Muidu peaks hakkama nendega tegelema. Väditakse üksindust ja vaikust, et peletada muremõttei...
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on varian...
Juhtimine kunst või teadus Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada liikmete vajadused. Samuti on juhtimine suhe inimeste vahel, näiteks alluva ja ülemuse vahel. Kas juhtimine on siis pigem kunst või teadus? Juhtimise stiile on erinevaid: autokraatlik, demokraatlik ja mittesekkuv. Neis kõigis on oma kindlad reeglid ja tunnused, mida juhid järgivad. Samuti on erinevad ka juhtide ülesanded. Kuid kas juhiks sünnitakse või omandatakse vajalikud teadmised ja omadused koolitustelt? Selles küsimuses peitubki juhtimise olemus. Minu arvates on juhtimine pigem kunst kui teadus. Ta küll järgib teatud reegleid, kuid inimesed on kõik erinevad ja ühest reeglit, mis kõigi peal toimiks ei leidu. Vaja on neid kombineerida ja katsetada. Igale inimesele tuleb läheneda erineva nurga alt. Läheneda tuleb kunstiliselt. Leian, et juhile kohased...
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavali...
SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostami...
Enese tutvustus Tere, Lgp. YFU töötaja. Minu nimi on Kristiina Moosel. Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. ...
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks. Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal. Raamat aitab laiendada sõnavara ja parandada lugemisoskust. Tänu raamatule on suudetud säilitada igasuguseid tarkuseid ja muud informatsiooni, mis muidu oleks võinud kaotsi minna või lihtsalt ära ununeda. Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid raamatuid. Inimeste vajadused ja soovid on er...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises kahtlemata ajaröövijatest võitu saamine ning sellega olen püüdnud ka jõudsalt tegeled...
Inimeseks olemise raske kohustus (A. Kivi romaani "Seitse venda" põhjal) Selleks, et olla täisväärtuslik inimene ,peab kuuluma ühiskonda, võtma omaks selle reeglid, arvestama teistega ja vastutama oma tegude eest. Aga kuidas seda kõike saavutada? Kuidas tulla toime kiirelt muutuvas maailmas, kui mõistus ütleb üht ,süda aga ihkab teist? Vennaste vastuolu ühiskonnaga ilmneb juba romaani alguses, kus pahandust teinuna leiavad nad, et oma tegude eest vastutamise asemel on hoopiski lihtsam metsa pageda. Juba see tegu näitab vennaste vastutustundetust, sest selle üle, mida nende ema küll mõelda ja tunda võib ,ei mõtle neist peaaegu keegi. Samuti leidsid nad, et talunike põldudelt naeriste näppamine pole ka kuigi suur patt. Ka omavaheliste vaidluste lahendamise parimaks viisiks peeti kaklust. Sellised, n.ö. "metsikud" olid vennad veel lastena. Kuid hakkas toimuma sündmusi, m...
Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks. Mõni inimene on aasta-paar välismaal, ning tuleb siis tagasi, kui teatud summa on kokku saadud, kahjuks aga mõni jääbki välismaale, sest arvab, et nii on liht...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koo...
Õpilaste õigused ja kohustused. Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus , avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid ...
Milliseid samme saan astuda selleks, et oravarattasse mitte sattuda? Tänapäeva ühiskonnas on oravarattasse sattumine täiesti tavaline. Väga paljud inimesed ei tea, mida see endast üldse kujutab, sest koolis me taolisi teadmisi ei omanda. Kõik tarkused, kuidas rikkaks saada, tuleb ise õppida. Ajaga välja kujunenud koolisüsteemis tehakse noortele selgeks erinevad valemid ning matemaatilised ülesanded, kuid sellest ei piisa ärimaailmas. Raamatu autor Kiyosaki on poolt ideele, et koolide põhieesmärke peaks muutma, et kasvatada üles inimesed, kes oskaksid raha enda eest tööle panna. Enamus Eesti inimesi vaevleb oravarattas. Oodatakse igat palgapäeva, et saaks tasuda need koormavad maksud. Ülejäänud raha raisatakse enamasti poodides uusi riideid, mööblit ning toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega. Proovitakse aina kõvemini tööd rügada, otsitakse lisatöid ning alternatiivseid ...
Armastus ja andestamine Juba sünnist saati ümbritseb last armastus armastus tema vanematelt. Lapse esimene armastus on siiras, see tunne on ema, isa, õdedevendade ja sugulaste vastu. Öeldakse, et väiksed lapsed väiksed mured, suured lapsed suured mured. Armastus, mida kirjeldatakse kui maailma kõige imelisemat tunnet, toob kaasa rõõmu, muret, naeru, pisaraid. Tihti võib jääda kallitest inimestest ilma rumalate vigade tõttu. Tehakse vigu, ei tunnistata seda ei teistele ega endale või siis ei taheta seda lihtsalt teha. Andestamine on suur ja raske samm, see ei juhtu üleöö. Inimene peab enda sees leidma rahu, leppima olukorraga ja suutma andeks anda. Vahel kulub andestamiseks päevi, aastaid, kuid on ka inimesi, kes ei suuda kunagi andestada ning kannavad elupäevade lõpuni hinges vimma. Südamlik on kuulda kelleltki sõnu `'Anna andeks'', sest see näitab, et ta kahetseb, tal on s...
Eesti keelepoliitika Aastate jooksul on hakanud eesti keel muutuma kahekeelseks, kus suhtlusesse tulevad võõrsõnad. Eesti keele püsima jäämist määravad paljustki just keele tavakasutajad. Suuremat pilti vaadates võib juhtuda, et eesti keel võib kunagi saada teiseks emakeeleks, kuna võõrkeele kõnelejaid on palju. Meie Eesti keelepolitiika vajab suurt muutust. Väga paljud vene keelt kõnelevad noored ei saa gümnaasiumi või isegi tööle, kuhu kandideerivad, sest eesti keele oskusest jääb neil väheks. Selles kõiges saab süüdistada aind riiki, sest keelepolitiika pole arenenud ja ei panda juurde sellele, et võõrkeele kõnelejaid saaksid selgeks eesti keele. Eesti keelt peaks saama õppida juba lasteaias, et oleks kergem valida omale põhikool ja, et kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast o...
Unistuste muusikatund Minu unistuste muusikatund on selline kus me teeme arvutite ja seadmete abil muusikat. Meile võiks õpetada milliste arvuti programmidega saab muusikat teha ja milliste seadmete abil saab mida muusikas teha. Me võiks õppida kuidas teha kolme erinevat muusikastiili: mingi tehno muusika, mingi muusika elektripilliga (nagu võiks mingi rütmi elektrikitarriga valmis teha ja selle arvutis kokku panna) ja võiks veel midagi erilist teha. Alguses, kui kõik programmid (magix music maker ja sellised asjad) ja tööriistad (miksripult ja sellised asjad) tutvustatud on, proovime mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pä...
Hea uus ilm Kes oli Aldous (Leonard) Huxley? 26. juuli 1894 – 22. november 1963 (elas 69. aastaseks) Toimetas ajakirja “Oxford Poetry” Humanist, patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.” (“On the Margin”) Pealkirja analüüs "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!” Sonetist “Torm” Autoriks William Shakespeare Sisu Düstoopiline tulevik, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue Ilma...
Liivalaia Gümnaasium Referaat Vanemate osa laste kasvatamisel 2008õa Sisukord Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest lk3 Vanema kohustused igaühe vaba valik? lk4 Vanemate roll laste elus lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest Pahatihti mehed ei taha või ei pea vajalikuks maksta naisele, või õigemini lapsele, alimente ning naine ei viitsi jamada kohtu kaudu elatusraha väljanõudmisega. Kohut käia on ju üsna tüütu. Kuigi on tõenäoline, et naispool selle kohtuasja võidab, kui mehel pole just väga head advokaati naisele vastu panna, on vaja emal enne palju pabereid korda ajada. Alates hagi 2 koostamisest ja lõpetades lapsele tehtud kulutuste tõestamisega, muidugi tuleb vahel tõestada ka isadust, sest mehed kasutavad kõiki võimalusi...
Kodukirjand Otsida, kahelda, leida ? J W. von Goethe ,,Faust" Kõik siin elus otsivad midagi. Tähtis on teada, mida tahetakse leida. Inimesed soovivad kogeda erinevaid asju ning seega on ka tee avastamiseni kõigil erinev. Soovitu saamiseni jõutakse ka erineva ajaga, kui üldse. Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige. Inimestel on palju erinevaid soove. Mõnda neist on lihtsam täita, teisi aga võib olla isegi võimatu. Leida tahetakse päris palju. Kes tahab leida teed edukama karjäärini, parema pereeluni, rohkemate elukogemusteni jne. Faust otsis ülimat õnne ning selle kogemiseks müüs ta oma hinge kuradile. Sell...
Eneseanalüüs portfooliona ISIKSUS Mugavusi ihkav romantik Olen õrnatundeline, kuid sihikindel, tundlik, energiline, mitmekülgne, seltsiv ja viisakas, kuid tihti ei näita ma maailmale oma tõelist palet, lahke ja kaastundlik, haavun väiksemagi eksliku märkuse peale, tagasilöögid ja arvustused lähevad südamesse, teadmishimuline, korraarmastaja, meeldib elada unistustes, väiksed asjad ärritavad mind. Olen ka uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. Olen suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et mind millestki huvitavast ilma jäetakse. Mul on palju kujutlus- ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Tihti olen mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Minu entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. Hea suhtlemisvõimega tajun ma hästi te...
Lahingus oli suur osa vibu- ja ammuküttidel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib õelda, et amb oli positsioonirelv. Vibudel oli veel üks suur eelis ambude ees: nende nööre sai kergesti maha võtta ja uuesti peale panna nt. vihma korral sai nii takistada vibunööri läbi ligunemast ja välja venimast. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed (läbimõõt alla 1 cm), kuna kaal oli noole juures väga oluline, see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga ...
Mari-Liis Leinus 12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?! Kogu probleem algab üldisemas plaanis aga sellest, et mõningaid ameteid ei austata nii palju kui võiks, nt arsti a...
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA t...
Arengupsühholoogia ül 2 Ülesanne õpipäevikusse: Valige välja kaks erinevat arenguteooriat ning hinnake nende kasulikkust järgnevate kriteeriumite alusel: · Testitavate seoste väljapakkumine. Kas teooria põhjal saame läbi viia uurimuse ja kontrollida mõnda väidet? · Praktiline väärtus. Kas teooria pakub lahendusi probleemidele ning võimalusi käitumise muutmiseks ja arengu toetamiseks? · Arengu selgitamine. Kuivõrd hästi selgitab teooria arengu toimumist? Olenemata eelnevatest punktidest pole teooriast suurt tolku, kui ei seleta, kuidas inimene areneb. Selgitage, põhjendage, tooge näiteid! Psühhodünaamiline teooria Testitavate seoste väljapakkumine- Teooria põhjal saame uurida, kas varasemad kogemused mõjutavad lapse arengut ja isiksust. Kas inimene areneb kuna tal on vajadus mingi asja või tung mingi asja järele. Praktiline väärtus- Kui lapskasvab normaalses keskkonnas ja tema arengut toetatakse, siis areneb laps normaalselt. Arengu ...
Kui tähtis on õppimiseks vaja tunda psühholoogiat? Inimesed õpivad kogu oma elu, kas siis teadlikult või teadmatult. Kool on ainult üks etapp ja see, et me õpime koolis teadlikult, ei tähenda, et enne või pärast seda enam õppimist ei toimugi. Teadmiste ammutamine ja maailma mõistmine algab juba väga varajases eas ning sageli ei nimeta me seda üldse õppimiseks,vaid hoopis mängimiseks. Sellest õppimisest aga sooviks ka häid tulemusi saada. Kas selleks,et õppida, on meil vaja ka midagi enda aju talitlusest, mälust ja tunnetusest, ning millisel määral aitavad need teadmised meil saavutada paremaid õpitulemusi? Kõige esimeseks õppimisetapiks on lapseeas omandatavad teadmised ja oskused. Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, ku...
Religioon ja usklikud Euroopas elavatest inimestest on religiooniga seotud 84%, mis on küllaltki suur arv. Ka mina olen üks nendest, sest mind on noorena ristitud, kuid sellest hoolimata pean ma ennast agnostikuks, sest ma tõesti ju ei tea kas Jumal on olemas või mitte? Ateistiks ma ennast siiski ei pea. Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast. Mina pigem välistaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul...
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg ha...
1. Miks nimetavad teksti autorid romaanivõistlust inimtundmise võistluseks? 2. Kuidas väljendub romaanivõistluses autori surma idee? 3. Mis sina arvad, miks ei kirjutata enam mahukaid proosateoseid, vaid romaani nime all üllitatakse pigem jutukesi? 4. Seleta lahti lause "Kirjandus saab ilma piltideta palju paremini hakkama kui näiteks kinokunst ja teater ilma kirjasõnata." 1. Kirjanik analüüsib läbi raamatu tegelaste iseennast - raamatus kajastuvad tema mõtted, maailmapildid, tundmused kõige täpsemini (kuigi need ei pruugi otseselt kajastuda). Seetõttu on raamatute kaudu inimest lihtsam tundma õppida, kui reaalses elus (sest reaalses elus ei saa öeldut mitu korda üle vaadata, parandada, selgitada ning seetõttu võib inimesest vale mulje jääda). Romaanivõistluse võidab teos, milles olevad tegelased on nii mõjusad, et tunduvad lugejale lihast ja luust olenditena. Seega võidab see, kes kõige paremini tunneb inimloomust (ehk ennast) ja...
annaabi.ee 
