5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
manki
Õppematerjali autor
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund
MINU ARVAMUS USUST JA USUNDITEST Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast ning tema olemasolust või mitte-eksisteerimisest. Väidetavalt on Euroopa inimestest religiooniga seotud umbes 84%, mis on iseenesest küllaltki suur protsent. Ennast ma nende inimeste hulka ei pea, vaid pigem välistaks oma elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist.
Nad leivad omale religiooni, mis neile huvitav tundub ning siis elavad selle järgi. Kui kõik on ette öeldud, siis ei peagi ise mõtlema ning saab lihtsalt läbi. Tihtipeale inimesed ei usugi seda, kuid nad ikkagi täidavad neid kombeid. See on nende jaoks mugav ja kui see toimib, siis miks mitte? Lihtsameelseid ja haavunuid on kergem mõjutada. Nemad vajavad augu täidet ja religioon pakub seda. Fredrich Nietzsche on öelnud: ,,Iga religooni pooldajate seas moodustavad usklikud erandi." Nõustun täielikult tema väitega. Need haavunud inimesed täidavad korda, kuid kas keegi neist tegelikult midagi usub, on kaheldav. Usklikud on need, kes on kaalunud ja mõtestanud omale usu ja religiooni. Arvan, et usklikud on religiooni mõtlev pool. Nad teavad, et nende usk ei olene sellest, kas nad käivad jumalateenistustel või mitte. Neil on vaba tahe ja valikuvabadus nagu ka kõigil
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid,
SALLIE McFAGUE 1.) ,,Isikuline vägi" (personal power)- ,, Isikulist väga defineeriks mina enda teooria kohaselt suunatud väeks või jõuks. Mateeriat ja energia koos doseerimisel saavutad see suunatud vägi kõiksuse kõik materiaalsed vormid ja objektid. See tähendab, et kui mingi objekti algaineteni jõuda leiaks me lihtsalt mateeria, mis on energia poolt laetud võnkumas ja tekitades ruumi vastava objekti. Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning kuulasin õpetajat. Nüüd tagasi vaada
esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust
Hinduism-elu pärast surma Sissejuhatus Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid