Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida arvan usklikest? (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon ja usklikud
Euroopas elavatest inimestest on religiooniga seotud 84%, mis on kllaltki suur arv. Ka mina olen ks nendest , sest mind on noorena ristitud, kuid sellest hoolimata pean ma ennast agnostikuks, sest ma tsti ju ei tea kas Jumal on olemas v mitte? Ateistiks ma ennast siiski ei pea.
Maailmas on palju erinevaid religioone ja kgil on erinevad arusaamad Jumalast. Mina pigem v舁istaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks htne religioon ja kk usuksid hte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni t臧tsaks, kuigi kindlasti kuskil sgavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellep舐ast 舐a. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest ludest ja r mudest , mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul oma mtemaailm ja ka usklikud saavad nelikud olla. Tuleb lihtsalt olla phendunud ning uskuda Jumalasse. Sellegipoolest on sgavalt usklike inimesi v臧e.
Kui r蒿kida oma perekonnast, siis minu ema usub jumalat, samamoodi nagu ka minu vanaema. Isa tundub mul olevat ateist ja nii samuti ka e. Mina olen nende vahepealne. Lugedes hte artiklit internetist m舐kasin, et Eesti asub teisel kohal Euroopa riikidest, kus elab kge rohkem ateiste. Samuti on Eestis ka palju agnostikuid nagu minagi. Ma arvan seda et igal inimesel on enda otsustada mis usku ta on ja keda ta usub. Kellelegi ei tohiks peale suruda vrast usku nagu seda tihtipeale tehtud on. Ma olen kindel et keegi meist ei tea kes on tegelikult see „?IGEJumal. Paljud arvavad et selleks on Jahve , mi arvab j舁le et Kristus, seega valik on suur.
Ma arvan et ma siiski ei oska veel midagi konkreetset selle teema kohta lda, sest pean kohaseks pida natuke rohkem religiooni, et vta mingi kindel seisukoht.
Mida arvan usklikest #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manki Õppematerjali autor
regioon ja usklikud

Sarnased õppematerjalid

Minu arvamus usunditest
1
docx

Minu arvamus usunditest.

meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond. Seega ei mõista ma hukka inimesi, kes toetuvad rasketel aegadel just Jumal õlale ja kelle jaoks on usk midagi püha ja puhast. Arvan, et uskumused

Kunstiajalugu
Äärmuslikud usuliikumised
2
doc

Äärmuslikud usuliikumised

Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse. Ilmselt parim argument religiooni vastu pärineb ameerika advokaadilt Clarence Darrow'lt: "Ma ei usu jumalat, sest ma ei usu lastemuinasjutte." Mina jagan tema seisukohta. Sektiliikmed, kes usuvad Jumalasse, teevad enesetappe ilmselt just Jumala nimel, et pääseda Taevasse, Paradiisi ­ kõikvõimsa Jumala juurde. Kuid ei saa süüdistada Jumalat milleski, mida teevad inimesed. Oletame, et üks lesk teeb enesetapu, et teispoolsuses saada taas kokku oma armastatud naisega. Keegi ei hakka ju süüdistama ammu surnud naist, kuna mees end ära tappis. Samamoodi ei arva ma, et suitsiidid usu nimel on Jumala süü. Konkreetne religioon ja religioossus ei ole samuti minu arvates süüdi selles, mida teevad seda kindlat usku või üldse usklikud inimesed. On ju igaühe enda asi, kas ta usub või ei

Usuõpetus
Religioonipsühholoogia
5
doc

Religioonipsühholoogia

(allikas:http://www.delfi.ee/archive/article.php? id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia dotsent, 2007) Usulise kriisi mõistest Usulise kriisi käsitlus oleneb sellest, kuidas me usku mõistame. On see tunne, hoiak, suhe, käitumine, olemise viis, Jumala and või midagi muud. Religioonipsühholoogias on usku ja usulist kriisi käsitletud ennekõike vormilisest seisukohast. Ei tegeleta mitte sellega, mida või keda inimene usub vaid keskenetakse küsimusele kuidas usutakse. Sama kehtib ka usulise kriisi suhtes. Ei räägita mitte niivõrd sellest, milles on kriisi olemus, vaid ennekõike sellest, kuidas kriis inimese (usu)elus toimib. Psühholoogia valdkonda ei kuulu kriisi ilmutuslik sisu - see, mida Jumal inimesele kriisi kaudu ütleb. Psühholoogia ei tegele ka sellega, missugused usutõed kriisis selginevad või ähmastuvad. Kirjeldatakse usulist kriisi kui niisugust, lahus tema

Psühholoogia
Mina ja religioon
2
docx

Mina ja religioon

ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult absoluudne tõde või täiesti kindlasti vale? Me küll käitume nii, nagu me ühte ja teist teaksime, aga see on ju vaid praktiline teadmine, mis lähtub meie vajadustest, meie huvidest ja kasudest, meist kui

Kultuurilugu
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis
24
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

tähendusega. Intuitiivne mõtlemine sarnaneb loovkogemusele, milles adutakse jumalikku tegevust. Karli arvates oli intuitiivne mõtlemine tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadusest ning tegutsemisest. Mina-funktsioon on põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle sisuks on inimese ego/mina suhe jumaliku reaalsusega, mida inimene tajub usulise objekti vahendusel. Karl kirjeldas kolme alaliiki: Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest kuni sellega täieliku samastumiseni. Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda kas vastuhakuna või allumisena (usaldusel Jumala vastu = usk) Mina ekstensiivset ja intensiivset kasvamist. Üheks põhikomponendiks on inimese sügav isiklik suhe Jumalaga.

Psühholoogia
Religiooni mõistete seletus
7
odt

Religiooni mõistete seletus

Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas

Ühiskonnaõpetus
Eesti noorte suhtumine satanismi
36
docx

Eesti noorte suhtumine satanismi

11,1%, ateiste 66,7%, kristlasi 11,1% ning muu usu esindajaid 11,1%.(tabel lisades) Koostasin ka lisaküsitluse teemal ,,Satanism kui elustiil", mille viisin läbi oma 11.b klassis. Küsitlus leidis aset 14.04.2012. Selle mõte oli uurida, kas on levinud kindel 3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus satanistidest. Ühtlasi soovisin täpsustavalt uurida, kui palju teavad minu klassikaaslased satanistidest üldiselt. 4 1. Mida satanistid usuvad? Eesti satanistliku kiriku eestvedaja Jason on öelnud, et kristlaste jaoks on satanism kindlasti kurjus. Ta väidab, et paljude jaoks on see maailm, kus kehtivad reeglid. Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana kiriku eestvedaja usub, et Saatan on kõigest üks võimalikest nimedest, mida kõiksusele on antud. Satanism ülistab inimest, kõige olulisem tähtpäev on satanistile tema sünnipäev

Kultuur
Pragmatism
12
pdf

Pragmatism

aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb lähtuda usust. Ta tõi näiteks arsti, kes pole kindel, mis haigus patsiendil on, kuid peab midagi ette võtma ning

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun