5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martin Rahuoja
Õppematerjali autor
......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele........................................ 16 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes.......................................... 17 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele ...............19 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus........................................... 20 2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas ..................... 21 2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus...............................
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks
õpitavad tekstid on üles ehitatud nii, et seal kasutatakse mingit kindlat grammatilist vormi (näiteks on kogu tekst tingivas kõneviisis). Traditsiooniliste meetodite abil ei saavutata head suhtlusoskust, küll aga on võimalik omandada keel passiivselt. 4.1.1. Grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod Grammatika-tõlke meetodit (ing The Grammar Translation Method) on ladina keele õpetamisel kasutatud aastasadu. 19.sajandil kujunes meetodist võõrkeelte õpetamise standart. Et ladina keele õppimist peeti kõikide keelte õppimise etaloniks, siis levis grammatika-tõlke meetod kiiresti ka muude keelte õpetamisse. Grammatika-tõlke meetodi puhul peetakse oluliseks seda, et õppija saaks korraliku ülevaate õpitava keele grammatikast. Omandatud grammatikateadmisi kasutatakse ilukirjanduslike tekstide lugemiseks ja tõlkimiseks. Õppija ülesanne on omandada nõutud
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitakse maailma nägema e
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi
Uuritakse täidesaatvaid funktsioone, tähelepanujaotust ja kontrollimehhanisme. Õeldakse, et kk on piiratud sõnavara… - kui liita mõlema keele sõnad, siis on üldine sõnavara suurem kui ükskeelsetel. Tõlkeoskus on juba olemas Palju on välja toodud, et mõtlemine on loovam ja paindlikum. (raamat Kakskeelne laps) Mitmekeelsetel on loovam mõtlemine. Probleemid!! Seotud keelelise arenguga. Kas kõne ja intellektiarengu probleem on seotud kk-ga. Ei! Neil esineb sama palju kõnearenguprobleeme kui ükskeelsete seas. Keelte segistamine, korraga kasutamine – kui vanemad segistavad, teeb seda ka laps. Lapsel on eesti keeles väiksem sõnavara kui teises dominantkeeles – mälu on ju sama suur kui ükskeelsel lapsel. KKsust on uuritud palju, pole kindlasti otsest kahjulikku mõju. Pigem aktiveeruvad kognitiivsed protsessid ühelt keelelt teisele ümber lülitudes.
See oli esimene mudel, mida testiti empiiriliste (ehk päris!) andmetega. alustab ühest tähest tuvastamist ja kuni jõuab millenigi, mis ta andmekogus olemas on ja sisendile vastab, siis tunneb selle konkreetse sõna ära. Siiski primitiivne, sest eesmärk on suurt keelt analüüsiv süsteem. o visuaalne sõna tuvastus, mida kasutatakse ükskeelsete mentaalse leksikoni uurimisel; kakskeelsete kuuldelisel tuvastusel; kõne sünteesis. 4) konnektsionistlikud mudelid (Rumelhart ja McCelland + nende PDP ehk parallel distributed processing töörühm 1986) – neid mudeleid tuuakse esile kui esimesi kirjaliku ja suulise (ortograafilise ja fonoloogilise) sõna tuvastuse mudeldamise ühitamine. Mudel on 3kihiline: sisendikiht, väljundikiht ja varjatud kiht: sisendist varjatud kihti, sealt väljundisse, aga mitte üksühese vastavusega, sest vastavusi on mitu.
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Heri
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid