reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. 7. Mille poolest erineb püruvaadi anaeroobne metabolism pärmirakus ja inimese lihasrakus. Kirjeldage toimuvaid reaktsioone ja nende produkte. Pärmirakus toimub käärimine, 2etanooli ja 2CO2 . Lihasrakus aktiivselt kontrakteeruvates lihastes, erütrotsüütides ja mõningates mikroorganismides toimub piimhappekäärimine, 2laktaati. 8. Leidke glükolüüsi reaktsiooniahelast etapid, kus toimub ATP süntees. Nimetage a) millise mehhanismi kohaselt toimub glükolüüsi käigus ATP süntees
Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel.
immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad: Kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis segus näiteks vereseerumis või uriinis. Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus. Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks näiteks rasedustestid ning viiruste, bakterite või protistide tuvastamine. Kasutusalad: (med. Ja vet. diagnostikas) Valkude ja ravimite hulga mõõtmine seerumis Infektsiooni põhjustajate määramine Leukeemiate ja lümfoomide klassifitseerimine Immuunvastuses osalevate rakkude identifitseerimine Hormoonide identifitseerimine ja hulga määramine Kudede ja vere tüpeerimine Antikehi:
türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l…
ainult hübridoomid (Laboris) o Hübridoomide kloonimine o Hübridoom produtseerib ainult üht tüüpi antikehi monokloonsed antikehad · Monokloonseid antikehi kasutatakse: o Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt vereseerumis, uriinis) o Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus (nt düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus) o Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid; viiruste, bakterite või protistide tuvastamine) Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro (väliskeskkonnas) Munarakkude saamine · Loomadel o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon (küpseb 5-10 munarakku) o Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast (kasutatakse harvem) · Inimesel
2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, sokolaadi söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID
viis. N: makromolekulide sattumine makku Tsütoplasmavõrgustik raku organell, membraanse ehitusega. Seotud tihedalt raku ainevahetuse ja ainete transportimisega. Ribosoom raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks mitmekesine rakuorganell Mitokonder raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup
................................................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 Sissejuhatus 2 Sõltuvalt tööintensiivsusest ja kestusest kasutatakse kehalise tegevuse energeetiliseks kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see aeroobsel ja anaeroobsel viisil. Aeroobselt treenimine tähendab seda, kui inimene kasutab harjutuste tegemisel hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. 3 1 Treeningu põhialused
sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10
· Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis). · Vakuool on rakumahla mahuti: ühekordne membraan; rakkudes on olemas veel tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks on kääviniidide moodustamine(neid on vaja raku jagunemisel kromosoomide lahkuviimiseks);
Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Ensüümid (reaktsioonide kiirus ja toimumine) Rasvad (orgaaniline aine) Energiaallikad Ehitusmaterjal (rakumembraanid ja organellide membraanid) Rasvkude olulistes ,,ohupiirkondades" (silmamuna ümbrus, neerude ümbrus, kannarasv)- kaitseülesanne · Taimsed õlid · Loomsed rasvad Süsivesikud (orgaaniline aine)
Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, Kuulmiskeskus? oimusagar Neerus üleminek juhadele? neeruvaagen Kilpnäärme hormoon? türoksiin, Veres glükoosi vaja peamiselt Erütrotsüütidele Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 12-16 O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi Hingamiskeskuse töö intensiivistub? Co2 kontsentratsiooni suurenemisel 1g hemoglobiini seob O2 1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres Katabolism? dissimilatsioon Kus produtseeritakse sappi? Maksas Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olemasolu, Kus valmib munarakk? Munasarjas
lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele. Lihasrakke aga juurde ei teki. Juurde tekib veel müofilamente ja suurneb mitokondrite hulk lihasrakus. Lihases kasvab samuti ka glükogeenivaru ning verevarustus suureneb ja hapniku juurdepääs lihasesse paraneb. Sellise treeningu tulemusena võib lihastesse jääda piimhape, mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kui treeningud ära jätta, siis treenituse tase tasapisi langeb ja kõik need treeninguga saadud eelised taanduvad. Seetõttu 8 vajab lihas pidevat treeningut
lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele. Lihasrakke aga juurde ei teki. Juurde tekib veel müofilamente ja suurneb mitokondrite hulk lihasrakus. Lihases kasvab samuti ka glükogeenivaru ning verevarustus suureneb ja hapniku juurdepääs lihasesse paraneb. Sellise treeningu tulemusena võib lihastesse jääda piimhape, mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kui treeningud ära jätta, siis treenituse tase tasapisi langeb ja kõik need treeninguga saadud eelised taanduvad. Seetõttu 8 vajab lihas pidevat treeningut
11. Antioksüdandid: keemiline ühend, mis on suuteline takistama vabade radikaalide ja reaktiivsete osakeste kahjulikku toimet. Antioksüdandid takistavad uute molekulide teket, seovad vabu radikaale, blokeerivad reaktsioone ja parandavad membraane. 12. Endoplasmaatilise võrgustik: Jaguneb kaheks:sõmeraline ja sile . Peamine ülesanne on lipiidide ja valkude süntees. 13. Kehalise treeningu mõju endoplasmaatilisele võrgustikule lihases. Sarkoplasmaatiline võrgustik= (lihasrakus)skeletilihaste kiiretes kiududes tekib kiirus ja jõutreeningul enamasti võrgustiku kerge hüpertroofia. Sarkoplasmaatiline võrgustik on oma olemuselt konservatiivne, väga suuri muutusi selles struktuuris kehalise treenigu puhul oodata ei ole. 14. Membraani kahjustused lihastööl : Tekitavad hilinenud lihasvalulikkuse sündroomi. Sarkolemmi kahjustuse tõttu raku membraani läbilaskuvus suureneb, lihasrakule omased valgud ja ained pääsevad vereringesse, teised
sünteesi ja lagundamist reguleeritavates ensüümides. Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhanismis. Kaaliumioonide järel on Mg põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotensiaali tekkimist ja selle suurust. Mikroelemendid: Fe, Zn, Cu, I, Mn, Cr, Co, Se, F; Raud (Fe) – normaalse vereloome tagamine; hapniku transport veres (hemoglobiin) ja lokaalse hapnikuvaru loomine lihasrakus (müoglobiin); toimimine raku energeetikas 2 Maris Kallus KKS 2010 oksüdatiivsete ensüümide koostisosana (tsütokroomid); normaalse kasvu tagamine lastel ja noorukite. Tsink (Zn) – toimimine kofaktorina enam kui 300 erineva ensüümi puhul ning selle kaudu osalemine ainevahetuse regulatsioonis; maitse ja lõhnaretseptorite normaalse
energiat tarbiv protsess. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel. Eri tüüpi kiudude vôrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni pôhiprintsiip. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja
Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla eriti ettevaatlik kuna järsud pingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame- veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Harjutuste kordamine jõu arendamisel toimub reeglina seeriatena, kusjuures ühes seerias korratakse harjutust ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks. Seega saame viiest komponendist koosneva süsteemi: koormus (harjutuste raskus) korduste arv seerias harjutuste sooritamise tempo (ajakulu ühe seeria sooritamiseks) seeriate vahelise puhkeintervalli kestus seeriate arv
2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad neurotransmitterit sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Neurotransmitterid vabastatakse sünaptilisse pilusse. 5. Neurotransmitter seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis neurotransmitteri seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Postsünaptiline potentsiaal (kui kaua mõjub erutus vm): oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatorid, virgatsained ehk neurotransmitterid Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti reguleerija (blokeeritud Parkinsoni tõvega) Dopamiin - liigutused, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkus. (kui liiga vähe, siis tekib
ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni. Keskkonna muutusedtingivad struktuuri- hiljem ka funktsiooni muutusi.(evolutsioon) kohanemine e. adaptsioon. Metaboolsed karakteristikud varieeruvad erinevate kiutüüpide vahel ja ka üksikute kiutüüpide sees ning sõltuvad lihasraku seisundist ehk mataboolste ensüümide aktiivsus sõltub suuresti treenitusseisundist. Seega lihasraku oksüdatiivne potentsiaal võib muutuda ilma lihasrakus toimuvate struktuursete muutusteta. Ehk lihasraku tüüp ei pruugi muutuda, küll aga tema metaboolne võimekus. 4. ja 5.Treeningu tulemusena tekkivad morfoloogilised muutused sportlase organismis- Treening toob kaasa morfoloogilisi muutusi lihasraku struktuuris Z- liinide häirumine; müofibrillide peenenemine; sarkomeeride struktuuri häirumine. Koormusepuhused lihasrakus toimuvad vahetud protsessid
Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse puhul.
Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: 1)Põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. 2)Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas 3)Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na +/K+ pumba abil.
mis ei ole seotud teiste ainetega. Hormoonide retseptorid. Retseptorid kujutavad endast suuri valgumolekule, mis on võimelised neile spetsiifilisi hormoone endaga siduma. Erinevate hormoonide retseptorite paiknemine rakus on erinev. Plasmamembraanis on retseptorid katehhoolamiinidele, peptiididele ja valgulistele hormoonidele. Tsütoplasmas ja tuumas paiknevad steroidhormoonide, valdavalt tuumas aga türeoidhormoonide retseptorid. Retseptorite arv rakus varieerub. Lihasrakus võib hormooni retseptorite arv muutuda ka treeningkoormuste mõju. Lisaks arvule võib muutuda ka retseptorite afiinsus (st võime siduda endaga hormoone. Retseptorite aktiivsust mõjutavad nt pH, ioonide kontsentratsioon jne. Keemiliselt struktuurilt on enamus retseptorid glükoproteiinid. Hormoonide toime raku ainevahetusele. Hormoonide toime seisneb selles, et nad muudavad erinevate ensüümide aktiivsust rakus. Seda tehakse:
seintega torukeste ja piekeste ssteemi, mille lesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hlmab rakus vrdlemisi suure ruumi. Eristatakse Endoplasmaatilise retiikulumi peamine lesanne on korraldada erinevate ainete rakusisest transporti BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on hsti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur Mofi brillid on ksnes lihasrakus esinevad organellid. Mofi brillid annavad lihasele kokkutmbevime, inimesele tervikuna aga liikumisvime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. Philised koetbid on epiteel-, side-, lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab keha vlispidiselt ja nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid Sidekudet on inimese kehas vrreldes teiste philiste kudedega kige rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet. Rasvkude, khrkude, luukude ja veri on sidekoe erinevad vormid
salvestaja on ATP. GLÜKOLÜÜS Glükoosi lõhustamisega sobitab organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi: Heksoosi kinaas, fosfoglükoosi isomeraas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas. Aeroobne glükolüüs on on glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela
seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid tuhandeid. Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga, neid on palju sellistes rakkudes, mille energiavajadus on suur. Müofibrillid on üksnes lihasrakus esinevad organellid. Müofibrillid annavad lihasele kokkutõmbevõime, inimesele tervikuna aga liikumisvõime. 2) Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Kuna rasv on
3. Tabel 1.3. Mikroelemendid (Devlin 1997 ja Williams 1997 järgi) Element Hulk ja paiknemine organismis Peamised teadaolevad funktsioonid Fe Ligikaudu 45 mg·kg-1; mees: ~3.5 g, normaalse vereloome tagamine naine: 2.5 g hapniku transport veres (hemoglobiin) ja ~75% rauast kuulub hemoglobiini lokaalse hapnikuvaru loomine lihasrakus koostisse, ~20% on seotud (müoglobiin) ferritiiniga maksas, põrnas, luuüdis, toimimine raku energeetikas oksüdatiivsete ~5% on oksüdatiivsete ensüümide ensüümide koostisosana (tsütokroomid) koostises normaalse kasvu tagamine lastel ja noorukitel Zn 1.5 – 2
fastsiatega. Nahalihased pehmetes kudedes, miimiline funktsioon, peamisel pea piirkonna lihased. Lihasraku kontraktsioon Motoorse närvi lõpmelt AchAP tekekontraheeruminemembraanis N-tüüpi kolinoretseptorid, lihasrakku hakkan tungima Na lõpp-plaadi potentsiaalvallandub AP (lihasrakud erutuv kude). AP seotud lihase kontraheerumise mehhanism = elektromehaaniline sidestus. Toimub üle Ca- ioonide, AP levib ka piki t-torukesi, toob kaasa tsütoplasmas Ca konts tõusu. Lihasrakus jämedad (müosiin) ja peened (aktiin, mille ümber tropomüosiini molekulid, millele kinnitub troponiin) filamendid. Libisevad üksteise vahele. Kui Ca tase tõuseb, kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite. Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal
vajalikke C-aatomeid. Glükolüüs Glükoosi lõhustamisega konventeerib (sobitab) organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs (kr.k glykus = magus, lysis = lõhustumine). Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: · Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. · Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. Glükoosi anaeroobne lõhustumine Glükoosi osaline lõhustumine (anaeroobne glükolüüs) algab glükoosist ja lõpeb laktaadi (piimhappe) kahe molekuli tekkega. Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon:
kasutatakse teise raku ergastamiseks Erutuse ülekandumine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt 1. Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. membraanis olevad kanalid avanevad ja kaltsiumioonid teevad oma töö 3. Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku. 4. Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse 5. Ioonkanalid, mis on ka retseptorid lasevad rakku sisse naatriumioone. 6. Lihasrakus tekib erutus, mis põhjustab lihasraku kokkutõmbe. 3.4 Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida Refleks toimub vastusena ärritusele Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2
ensüümides. Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhanismis. Kaaliumioonide järel on Mg põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotensiaali tekkimist ja selle suurust Mikroelemendid : Fe, Zn, Cu, I, Mn, Cr, Co, Se, F; Raud (Fe) - normaalse vereloome tagamine; hapniku transport veres (hemoglobiin) ja lokaalse hapnikuvaru loomine lihasrakus (müoglobiin); toimimine raku energeetikas oksüdatiivsete ensüümide koostisosana (tsütokroomid); normaalse kasvu tagamine lastel ja noorukitel Tsink (Zn) - toimimine kofaktorina enam kui 300 ensüümi puhul ning selle kaudu osalemine ainevahetuse regulatsioonis; maitse ja lõhnaretseptorite normaalse talitluse tagamine; insuliini toime mõjutamine. Vask (Cu) - raua ainevahetuse ja hemoglobiini sünteesi reguleerimine; toimimine raku energeetikas
Iga treeningetapp jaotatakse mesotsükliteks ning iga mesotsükkel omakorda mikrotsükliteks (vt joonis 5). Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks. (Ibid) Joonis 5. Treeningaasta võimalik periodiseerimine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 1.2. Energia Organismi universaalseks energiaallikaks on adenosiintrifosfaat (ATP), mida leidub igas lihasrakus. ATP-d jätkub tugeval lihastööl vaid 3-4 lihaskontraktsiooniks ehk 2-3 sekundiks. Seejärel on vaja ATP varud taastada. Kuigi ATP sisaldus rakkudes on väike, kompenseerib seda 7 pidev taastootmine teistest energiarikastest ainetest: rasvadest, süsivesikutest (vabast glükoosist või organismi savestunud glükogeenist) ja kreatiinfosfaadist (KrP). (Jalak, Lusmägi 2010) (vt
vaheühendite abil vajalikke C-aatomeid. GLÜKOLÜÜS Glükolüüs ◦ Glükoosi lõhustamisega konventeerib (sobitab) organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. ◦ Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: ◦ Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. ◦ Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. ◦ Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. MÕISTED Glükoneogenees (glükoosi biosüntees inimorganismis) - on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped.
Kehalise töö ajal tõuseb veres adrenaliini, noradrenaliini ja glükagooni kontsentratsioon, mille mõjul intensiivistub glükogeeni lagundamine nii lihastes kui ka maksas. Maksa glükogeeni lagundamise tulemusena suureneb glükoosi vool verre. 26. Rasvade ainevahetus kehalise tööl. Kestustööl on lihaste energiavarustuses oluline roll rasvadel. Nende peamised varud paiknevad rasvkoes, vähemal määral on neid talletatud ka lihasrakus. Esmane samm rasvades kätketud energia vabastamisel on lipolüüs, mille toimel lagundatakse rasvad glütserooliks ja vabadeks rasvhapeteks Lipolüüsi kutsub esile adrenaliin, kasuvohormoon ja kortisool. Rasvhappeid kasutatakse energia tootmiseks. Lihaste võime kasutada rasvhappeid kestustööl suureneb sedavõrd, kuivõrd tõuseb vabade rasvhapete kontsentratsioon ringlevas veres. 27. Treening ja valgusüntees.
jõudlust. 2. Selgitage lühidalt, miks südame löögimahu suurenemine treeningu tulemusena võimaldab langetada südame löögisagedust puhkeseisundis ja submaksimaalse intensiivsusega kehalisel tööl - Südamelihas hüpertrofeerub, südame mass ja mõõtmed suurenevad. Südame löögimaht suureneb nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele. 3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4
Hapniku transpordi neljandaks komponendiks on kapillaaride tihedus töötavates lihastes. Nagu juba eespool mainitud, ümbritseb igat lihaskiudu kapillaaride võrgustik. Seega, treeningu tulemusena suureneb kapillaaride arv iga töötava lihaskiu ümber ja suurenenud vere hulga tõttu on lihastesse võimalik rohkem hapnikku transportida. 62 Treeningu tulemusena toimub palju muutusi ka lihasrakus. Oksüdatiivne fosforüülimine leiab aset ainult hapniku juuresolekul ja mitokondrites. Mitokondrite arv lihasrakus suureneb oluliselt treeningu tulemusena. Et sõudmine on vastupidavusala ja lihased töötavad suhteliselt madala võimsusega, on see energiatootmisprotsess üsna hästi arenenud. Järelikult on sõudmises oluline aeglaste lihaskiudude osakaal töötavates lihastes. Mida suurem on töötavate lihaste
Aksonid moodustavad ajus sünapseid teise neuronitega, peamiselt nende dendriitidega. Motoneuronite sünapsite moodustumine lihasrakkudega: Kasvukoonus kontakteerub müotuubiga; Neuroni sekreteeritud agriin (agrin) osaleb müotuubi atsetüülkoliini retseptorite koondumisel moodustuva sünapsi alla; Rakuvaheaine (laminiin) kinnitab aksoni otsa lihasraku külge; Lihasrakk indutseerib kasvukoonuse muutumise pre-sünaptiliseks terminaaliks, Närv indutseerib lihasrakus post-sünaptilised struktuurid. Agriin: suur proteoglükaan, sekreteeritud motoneuronite kasvukoonustest. Signaliseeriv türosiinkinaasne retseptor MuSK. Osaleb atsetüülkoliini retseptorite koondumisel moodustuva sünapsi alale. Ajus: ergastavad neuronid teAevad sünapseid peamiselt dendriitide spine-struktuuridega, inhibeerivad neuronid – dendriitide tüvedega. Akso-dendriitse sünaptogeneesi mudel Dendriidi filopoodid kontakteeruvad aksoniga, aksoni harud dendriidiga, kas
organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele tegevuspotentsiaalide genereerimisega. Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid, mille kaudu närvirakk saab teiste närvirakkude, lihaskiudude ja näärmetega suhelda. Kui tegevuspotentsiaal tekib lihasrakus, tõmbub see kokku, pannes liikuma jäseme, toidu peensooles või vere südame-veresoonkonnas. Koe paranemine seisneb ära kurnatud, kahjustatud või surnud rakkude asendamises. NÄRVIKUDE Närvikoe erutustundlikkus võimaldab genereerida närviimpulsse e tegevuspotentsiaale, mis hoiavad kontaktis ning reguleerivad enamuse keha kudede ühist tegutsemist. Närvi- ja sisenõresüsteem jagavad vastutust keha kui terviku homeostaasi alalhoiu eest, valvates
Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükoosi lõhustamisega konverteerib organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. See on glükoosi metaboliseerumise keskne protsess. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi lõhustumine osaline v. lõplik. Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus, mitokondrite puudumise tõttu erütrotsüütides jne.) ja see on anaeroobne glükolüüs (vt. täpsemalt küsimus 36!). Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks e. piimhappeks. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad süsihappegaas ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes (aeroobne glükolüüs). Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine. See on maksa ja lihaste glükogeeni mobiliseerimine. Glükogenolüüsi kesksed momendid on: · ahelate lühendamine (sidemete 1,4 lõhustamine)
3 sarkolemmist. Tsütoplasmas, mida nim. sarkoplasmaks, paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ja teised rakusisaldised ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini. Aktiini- ja müosiinifilamendid on lihasrakus asetatud korrapäraselt, ühesugused osad kõrvuti, sellepärast paistab valgusmikroskoobi all vöötlihase struktuuris üldise pikkiulise ehitusega ristiolevaid heledamaid ja tumedamaid alasid (vööte). Titiin stabiliseerib kontraktiilsete valkude positsiooni ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z-kettale, paikneb aktiinifilamentidega kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada. Südamelihaskude (müokard) leidub ainult südames
treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid
treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid
lihased. Skeletilihaste osad: · pea laienev algusosa, koosneb rohkem lihaskoest ja vähem sidekoest · kõht jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet · kõõlused peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk. Lihasraku energeetikast: · lihasrakus on varuks keratiinfosfaadi molekule need reageerivad ADP-dega, muutes viimased ATP-deks. See on kõike kiirem viis uute ATP-de tekkeks · anaeroobne (ilma hapnikuta) glükoosi lagundamine (glükolüüs) selle käigus saadakse igast glükoosi molekulist 2 ATP-d ning samal ajal tekib püruuvhape, mis muutub edasi piimhappeks. Viimane on jääkaine, mis muudab raku sees pH happeliseks häribi raku tööd
funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Filamendid orienteeritud +otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatus hoiavad aktiini filamente omavahel koos spetsiaalsed valgud fimbriin ja villiin mis paiknevad teatud intervallidena aktiinifilamentide vahel. Aktiini filamendid lihasrakus Imetajatel on 4 pōhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid
energiavajadus on suur Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli "jõujaamadeks", kuna nende peamine ülesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu Müofibrillid on üksnes lihasrakus energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside käivitamiseks kasutatakse, on esinevad orga- adenosiintrifosfaat (lühendatult ATP). ATPd sünteesitakse mitokondrites hapniku nellid. Müofibrillid juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus annavad lihasele energiavajadus on suur, näiteks lihaskiududes ja maksarakkudes. kokkutõmbevõime,
Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: - põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. - Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas - Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na+/K+ pumba abil.
positiivse laenguga tipuosa; 3)kiire repolarisatsioon nullinivoost allapoole langev kõver. *JÄRELPOTENTSIAAL madalavoltraaziline ja suurema kestvusega. a) negatiivne järelpotentsiaal järgneb tipp-potentsiaalile, on aeglane depolarisatsioon, mis on membraane puhkepotentsiaalist väiksem (hüperpolarisatsioon); b) positiivne järelpotentsiaal järgneb negatiivsele järelpotentsiaalile, on membraani hüperpolarisatsioon, mis on puhkepotentsiaalist suurem. Närvi- ja lihasrakus tekib aktsioonipotentsiaal siis, kui membraan puhkepotentsiaali vähenemine alalävise muutuste tagajärjel saavutab teatud taseme, mida nim depolarisatsiooni kriitiliseks piiriks. Membraani puhkepotentsiaali vähenemisel üle selle omandab Na+-ioonide sisenemine rakku ja membraani edasine depolarisatsioon peatamatu iseloomu. See protsess on hüppeline. Väga lühikese aja jooksul muutub rakumembraani sisepind elektropositiivseks ja välispind
annaabi.ee 
