Tsütoloogia (3)

Tsütoloogia – teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria – teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid. Ainuraksed – org., kelle keha koosneb ühest rakust. N: bakter , amööb Hulkraksed organismid, kelle keha koosneb paljudest rakkudest. N: vetikad, samblad Prokarüoot – org., kelle rakkudes puuduvad tuumad. N: bakter, tsüaanabakter Eukarüoot – org., kelle rakkudes on tuum. N: amööb, kingloom
Mükoplasma – väikseim ainurakne org. Tsütoplasma – poolvedel aine, mis täidab rakku
Rakutuum – organell , mis reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Karüoplasma – tuumasisene plasma , mis sisaldab valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Histoonid – peamised kromosoomivalgud, mis kaitsevad RNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida . Homoloogilised kromosoomid – 1) moodustavad teise samasuguse kromosoomiga paari,2) sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid keene. Nukleosoomne fibrill – kromosoomide ehitusosa, mis koosneb histoonidest ja DNA-st. Rakumembraan – rakku ümbritsev kileas moodustis . Fagotsütoos – ainete aktiivne transp. viis. N: makromolekulide sattumine makku Tsütoplasmavõrgustik – raku organell, membraanse ehitusega. Seotud tihedalt raku ainevahetuse ja ainete transportimisega. Ribosoom – raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom – raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks – mitmekesine rakuorganell Mitokonder – raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett – raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill – lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom – raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool – tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul – valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi.

RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel.

Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite ). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel

RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud . Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele. RAKUTUUM Rakutuumas on DNA. DNA pakitakse kokku kromosoomideks siis kui rakud jagunevad. Kui rakk elab oma igapäevast elu, siis DNA on biheeliksi kujul, sest toimub aktiivne ainevahetus , mida tuum korraldab. Kromosoome on kergem jaotada, DNA ei lähe kaduma.