Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised
Emalinnu kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Kaalub keskmiselt 400 grammi. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
Südame paiknemine ja ehitus Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti.
Osa liike elab vabalt, paljud aga on loomade või taimede parasiidid. Inimestel avalduvad nad kui solkmete või naaskelsabadena. Välimus • Neil on pehme silindriline keha mis on mõlemast otsast ahenev. Seda katab tihe tugev kest, mis kaitseb kuivamise eest. • Enamike neist palja silmaga ei näe, kuid suuremad võivad kasvada kuni 40 cm pikkuseks. (Üksikute pikkus on mõõdetav meetrites) • Põhiliselt nad on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Veel ümarussidest • Ümarussid on loomadest ühed rohkearvulisemad. • Neil pole vereringet ega hingamiselundeid, kuid neil on koed, organid ja elundkond. • Ümarussid on mikroskoopilised. • Nad lagundavad teisi elus organisme. Ümaruss
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas SÖÖGITORU · Söögitoru on 25-30 cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. · Söögitorus toidu seedimist ei toimu. MAGU · Magu meenutab lihaselise seintega kotti. · Mao maht on 1,5-3,5 l. · Toodab maonõret ja lima. · Segab maos lagunevaid toiduaineid. · Väljastab poollagunenud toiduaineid peensoolde seedimise jätkamiseks. PEENSOOL · Algus osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. · Toimub põhiline seedimine, sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. · Peensoole kogu pikkuseks on 8-9m. JÄMESOOL · Jämesoolde tulevad peensoolest seedimata toidujäägid.
Kalevipoja iseloomustus Kalevipoeg oli pärit Viru rannast. Tema vanemateks olid Linda ja vana Kalev. Kalevipoja lapsepõlv möödus rahulikult. Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine,
HUNT Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas.
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid
Albu Põhikool Kaslased ja nende toitumine Referaat Koostaja: Katsuu 2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda Felis või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib
Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on 25-30cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. Söögitorus toidu seedimist ei toimu. Maos toit peenestatakse, soojendatakse ja segatakse. Magu meenutab lihaselise seintega kotti, mille maht on 1,5-3,5 l. Toidule mõjuvad maomahl ja ensüüm pepsiin, mis lõhustab valke. Toit saabub kaksteistsõrmiksoolde, millele hakkavad mõjuma kõhunäärme nõred, maksa poolt toodetud sapp ja kaksteistsõrmiksoole enda nõred. Algab lipiidide lõhustumine sapi ja ensüümi lipaas abil. Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitaineid. Edasi liigutakse peensoolde, kus soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse.
Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab edasi liikuda
Kalevipoeg - hiiu jõuga mõtlematu tegutseja või tõeline rahva kuningas? Kalevipoeg oma välimuselt ning olemuselt oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ta oli valitseja ning teda austati. Kalevipoeg paistis teiste seast silma oma suure kasvu tõttu, ta oli hiiglane. Minu arvates olid Kalevipojal olemas kõik eeldused, et olla tõeline rahva kuningas. Tema suurimateks ning olulisemateks tegudeks võib pidada põrgus käimist ning põrgupiigade päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks
tütarlaps ema ja lausub ,,Emme, emme, osta mulle see!". Vanemad võivad arvata, et nende laps on õnnelikum, kui nad soetavad oma kullakesele selle mobiili. Saate ,,Tõehetk" reklaam kestis 8 minutit. Seal reklaamiti tuttavatele reklaamidele veel Zoomboxi, millega õhutati liituma sellega, et kaks kuud on ilma kuumaksuta. Ravimireklaame oli seekord kaks. Articspordi reklaam ütles, et on aeg kilosid vähendada. Reklaamis sai ülekaaluline jõuluvana lihaselise, päevitunud ja igati seksika keha. Usun, et nii mõnigi vajus mossi selle reklaami tõttu. Reklaamid on kõik väga osavalt valmistatud. Asju, mida ei taheta rõhutada, aga mis peab olema reklaamis näidatud, pannakse teleekraanile väga väikeses kirjas. Samuti on teada see, et palju suuremat tähelepanu saab erootiline reklaam võrreldes mõne lihtsakoelise reklaamiga. Andrus Maimik ütles oma Eesti Ekspressi artiklis, et poliitiliselt
kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse.
Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal
Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas
-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS! Atrioventikulaarklapp ehk koja-vatsakese klapp parema koja ja parema vatsakese ning
Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga koda(koja kõrgus kuni 6cm). Peas asuvad tal kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Mudatigu armastab taimestikurikkaid veekogusid. Ta roomab lihaselise talla abil taimedel. Mudakukk elutseb Kesk,Lääne ja LõunaEuroopas, EdelaAafrikas ja VäikeAasias, kust tema leviala alad ulatuvad kuni India kirdeosani. Suur mudatigu elutseb vees , ent hingab atmosfääris hapnikku, seetõttu on ta suuteline end sisse seadma ka seisvates vetes , mis sisaldavad miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid.
Skeleti iseärasusi arvestades võib eristada 4 rahvaliku nimetusega kehatüüpi: liivakell, õun, pirn ja pulk. Teaduslikumas käsitluses võetakse arvesse ka ainevahetuse iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õlgadega sama laiad puusad. Lihased hästi arenenud ilma suurema vaevata. Kuulsad mesomorfid Madonna,
Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maonäret ja lima.Maos seguneb toit ensüümide ja soolhapet sisaldava maonõrega.Teiseks, magu on toidu seedimise olulisemaid organeid.Kolmandaks magu on mahuti kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada
pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse.
SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas,
Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett Limaskest on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrge prismaatilise epiteeliga Limaskest moodustab keerukaid kurde
Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk.
arvukalt väga pikki mikrohatte - stereocilia Nendel rakkudel on järgmised funktsioonid: testikulaarse vedeliku absorptsioon, jääkkehakeste ja degenereerunud spermatosoidide fagotsütoos, glükoproteiinide, siaalhappe ja teiste ainete sekretsioon, mis on vajalikud spermide küpsemiseks. Väikesed ümarad basaalsed rakud on eelasrakkudeks kõrgetele silinderrakkudele Seemnejuha ductus (vas) deferens Seemnejuha on munandimanuse sabaosa vahetu jätk ja on suhteliselt sirge tugeva lihaselise seinaga tuubul, mis kulgeb seemneväädi koostises Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, lihaskest koosneb kolmest kihist - vahelmine tsirkulaarkiht ja sisemine ning välimine pikikiht Juha distaalosas moodustub laiend - seemnejuhaampull (ampulla ductus deferentis); päris juha lõpposas ühineb ta seemnepõiekeste juhaga ja tekib purskejuha - ductus ejaculatorius Lisasugunäärmed (aktsessoorsed sugunäärmed): Seemnepõiekesed, eesnääre, bulbouretraalnäärmed
Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks.
hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi 4 käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt seotud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega
Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri
Saksa Dobermanniühing uuris 1933. aastal tõu algupära ja üritas seda müsteeriumit lahendada. Intervjueeriti paljusid vanu kasvatajaid. Pikkade arutelude järel jõuti järeldusele, et suurim roll dobermanni aretuses on olnud saksa pinseril. Kirjeldus Dobermann on keskmise suurusega jõuline koer. Tal on ilus kiilukujuline pea, hästi kaarduv kael, mis läheb sujuvalt üle õlgadeks - mis koos moodustavad tugeva, kindla esiosa. Ühendades selle lihaselise tagaosaga, lisades hästi liibuva naha, mis on kaetud lühikese tiheda karvaga saab selge ja karge koera silueti, kelles on aadellikkust, erksus ümbritseva suhtes ning julgus ja liikuvus igas olukorras. Dobermann on koer, kellel on palju energiat ning vaadates seda lühikese seljaga galopeerijat vabalt jooksmas kas rannas, põllul või mägedes, mõistavad paljud, mida nähakse hirve graatsias, kiiruses ja ilus.
Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike
See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad) Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades. Eestis on ta levinud alates 1930. aastatest. Harukordselt hea haistmise ja kuulmisega loom, kes sööb kõike: taimsest toidust ja vihmaussist kuni põdura liigikaaslaseni. Peamine toiduhankimise viis on tugeva lihaselise kärsaga maa tuhnimine. Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks armastavad võtta mudavanne. Metssead elavad ja tegutsevad vana emise juhitud karjana. Kuldid 1 elavad üksi, ühinedes karjaga sügisesel jooksuajal. Põrsad (4-12) sünnivad kevadel. Eluiga 9-25 aastat. Metssiga on väga hinnatud jahiloom. (Eestimaa fauna. Metssiga)
Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub.Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Hunt-Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja
värskele lihale kergelt roiskunut. Innaaeg on aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Eelistsab varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad.
• silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik pikk ja kestev tooniline kontraktsioon; • iseloomulikuks on plastilisus - silelihaste pikkus kokkutõmbunult ja lõõgastunult võib erineda kuni 4 korda ja seega siseelundid saavad täitud, ilma et seinapinge oluliselt tõuseks. 5. Iseloomusta südamelihaskudet inimese organismis • leidub ainult südames; • moodustab südame lihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma; • südamelihase tegevus ei allu inimese tahtele; • südamelihase raku otsad on tugevasti kinnitunud naaberrakkudele, moodustades südamelihase võrgustiku; • südamelihase rakud on ristivöödilised ja raku keskel on üks tuum; • südamelihase rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadused. 6. Iseloomusta vöötlihaskudet ehk skeletilihaskudet inimese organismis.
verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 100. Kusepõie asend ja seina kihid Asetseb väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel, limaskestas rohkesti retseptoreid, mis põiesisesele rõhule reageerivad. II kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret
vahel tegutseb neist suurem punane vihmauss. Kõik neli liiguvad horisontaalsuunas, kuid sügavamale, tiheda mulla sisse ei tiku. Seepärast on neil õhuke kehasein, katsudes tunduvad nad vedelad. Nad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel sõmeras mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid. Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida.
üldistavalt talla enamasti vastava toestada käimisel, a)lühike aponeuroosist või varba 1.-3. painutada ja varvastesirutaja sääre eesmistest faalanksile või on sirutada varbaid ja e. m. extensor lihastest ühendatud ühise liigutada jalalaba digitorum brevis varvastesirutaja b)selgmised lihaselise luudevahelised kõõlusega lihased e. mm. interossei dorsales c)sirutajatehoidur e. retinaculum extensorum d)lühike varvastepainutaja e. m.flexor digitorum brevis e)Suurvarba- eemaldaja e. m. abductor hallucis f)vihmausslihased e. mm. lumbricales g)lühike väikevarbapainuta ja e. m. flexor digiti minimi brevis h)väikevarba- eemaldaja e. m. abductor digiti minimi j)lühike suurvarbapainutaj a e. m. flexor hallucisbrevis
Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni (2 paremat ja 2 vasakut kopsuveeni), mis toovad südamesse aretriaalset verd.
seintes, kus ta kindlustab siseelundite motoorika ja veresoonte toonuse. Töötavad tahtest olenemata. *vöötlihaskude – müofibrillid koosnevad müofilamentidest (aktiin ja müosiin). Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Nende kontraktsiooni tagajärjeks on keha või kehaosade asendi muutumine. Allub tahtele. *südamelihaskude – leidub ainult südames. Rakkudel on nii sile- kui ka vöötlihasrakkude omadusi. Südamelihaskude moodustab südame lihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma. 4) närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulsidena edasi. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. 4. Elundi ja elundkonna mõiste
mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini. 76. Kusepõie ehitus, asend, kusepõieseina ehitus, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine
tavaline, et sünnitaja tahaks jätta kõik sinnapaika ja minema kõndida: "Mulle aitab, mina lähen nüüd minema, vaadake ise, kuidas edasi saate!" Sel ajal on oluline, kuidas käituvad isikud, kes sünnitaja juures on. Tähtis on, et nad julgustaks sest nüüd on sünnituse lõpp lähedal ;). Sünnitajal on õige aeg oma jõutagavarad ( ja uskumatu, neid on!!!) üles otsida ning enamasti läheb see neil korda. Raamat "Rasedus Lapse sünd Vastsündinu" võrdleb emakat suure elastse lihaselise kotiga, milles on loode ja mis lõpeb allosas emakakaelaga. Läbi emakakaela läheb kanal (kotisuu). Emakakael avaneb tuppe. Kui lapse pea on vaagnapõhjani jõudnud, algab väljutusperiood. Algavad pressid. Püstistes asendites: püsti, põlvili, toetatud täiskükis, järil on kõige parem, kui hingad sügavalt ja rahulikult diafragmaga. Jälle kontrolli pidevalt, et kõik lihased näos oleks lõdvestunud (palu ka tugiisikul kontrollida), ka käed hoia lõdvalt. Kui sünnitus on
vaieldud. Esialgselt arvati, et need on teatud liiki soomused, kuid uurijad on välja pakkunud ka, et need võisid aidata kontrollida kehatemperatuuri. Tuuletunneli testid viitavad sellele, et need plaadid on kuumuse kogumiseks ja hajutamiseks sobiva kujuga. Stegosaurused on tuntud ka oma tähelepanuväärselt väikese aju poolest, mis kaalus kõigest 80 grammi ilmselt piisav tema vajaduste rahuldamiseks. [3] TOROSAURUS Oma hirmuäratavate sarvede ja jõulise, lihaselise kehaga oli Torosaurus (tähendades "härg roomaja") kui dinaosauruse versioon ninasarvikust. Omades hiiglaslikku kaelarüüsi oli Torosaurusel maapealsetest loomadest suurim kolju. Luisel rüüsil oli kaalu vähendamiseks palju väikeseid poore ehk auke ning see need võis olla kirevavärviline, mida ta kasutas näitamiseks. Mõlemal ceratopsilasel oli kaks pikka sarve silmade kohal ja väiksem sarve
üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks.
hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini. 76. Kusepõie ehitus, asend, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Tallinn Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on
jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni.
kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad. Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid. Saaki taga ajades ronivad kaslased kohe julgelt kõrgele puu otsa ja hüppavad siis saagile peale kui see ei märka. Kaslased on loomariigi kõige osavaimad kütid. Nad on
annaabi.ee 
