KASVUKOHAD Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. HULK Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. TÄHTSUS Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses.
Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei
imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed turbasamblad lehtsammaltaimed taimed pärisraikad kollad taimed pärisraikad kollad taimed pärisraikad kollad taimed kidad sõnajalgtaimed taimed kidad sõnajalgtaimed taimed
Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid
Samblad Samblaid uurib brüoloogia. Sammaltaimede ehitus keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest
Koostaja: Juhendaja: Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla,
selgroogsed (Vertebrata) putuktoidulised imetajad (Mammalia) keelikloomad (Insectivora) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) turbasamblalaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Sphagnales) (Bryophyta) tiivikulaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Fissidentales), (Pryophyta) Dicranales) pungsamblalaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Bryales) (Pryophyta) ulmikulaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed
*valgus kasvuvormid: *okaspuud *puittaimed(puud,põõsad,puhmad) kasvuvormid: *sõnajalad *puittaimed paljunemine: *tallusjad *osjad 1)hõlmikpuud *veg(juurega,varrega,lehega) *lehtsamblad *kollad 2)palmlikud sug paljunemine: paljunemine: *igihaljad tähts looduses: *sug *suguline *vastaklehikud *fotosünt
sõlmerakkudest ja sõlmevaherakkudest, mis võivad olla kaetud koorerakkudega (N: Chara). Arvatavalt (kõrgemate) taimede eellkäijaiks. Tallus kasvab tipmiselt: kiirdrakk annab vaheldumisi sõlme- ja sõlmevaherakke. Sõlmerakkudest tekivad harud, „koor” ja paljunemisorganid. Umbes 300 liiki, magevees ja riimvees. 12. Sammaltaimed – talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. Sammalde keha on kas lame dorsoventraalne (rakis e. tallus) või liigestunud varreks ja lehtedeks (lihtne tüvend). Valdav osa neist on niiskuslembesed või veetaimed Väikesekasvulised, harva mõnikümmend cm kõrged (turbasamblad kasvavad ülaosas, all kõdunevad) Vegetatiivne paljunemine sigikehade, sigipungade sigivõsude, sigiokste või lihtsalt talluseosade abil. Neist tekib sekundaarne eelniit.
K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks. * lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks! 1
LEHTSAMMALTAIMED Laialehine turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed Sphagnum platyphyllum Sphagnum Sphagnaceae Sphagnales Sphagnopsida Bryophyta Plantae Lillakas turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed Liiv-karusammal Karusammal Karusamblalised Karusamblalaadsed Lehtsamblad Sammaltaimed Taimed Harilik palusammal Palusammal Ulmikulised Ulmikulaadsed Lehtsamblad Sammaltaimed Taimed Kivi-lõhiskupar Lõhiskupar Lõhiskupralised Lõhiskupralaadsed Sammaltaimed Taimed KOLLAD Harilik sookold Sookold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed
tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad, hõimkonda sammaltaimed. Juur: puudub Vars: Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad. Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp
Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed. Ja lehtsamblad, millel on nii lehed kui varred. Helviksammal(maksasammal)- Eestis helvik. Kasvab niisketes kohtades. Lehtsammal- metsakäharik, palusammal, laanik ja harilik karusammal. Sammalde levikut piirab: valgus, vajavad seda ja niiskus. Turbasammal- rabades ja rabastuvates metsades Kuidas moodustub turvas? V: Kui pinnas on püsivalt liigniiske ning vesi selles seisev ja liialt aeglase hapniku juurdepääsuga, siis ei saa lagutoidulised organismid seal elada ning orgaanilised ained jäävad
mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kahar habesamblik (Usnea hirta) HÕIMKOND:sammaltaimed (Bryophyta) KLASS: lehtsamblad (Bryopsida) SUGUKOND: turbasamblalised (Sphagnaceae) PEREKOND: turbasammal (Sphagnum) pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) punane turbasammal (Sphagnum rubellum) pudev turbasammal (Sphagnum cuspidatum) ahtalehline turbasammal (Sphagnum angustifolium) SUGUKOND: vildikulised (Aulacomniaceae) PEREKOND: vildik (Aulacomnium) kännuvildik (Aulacomnium palustre) SUGUKOND : tähtsamblalised (Mniaceae)
Kuulub I kaitsekategooriasse. Rootsis kuulub liik kategooriasse ohulähedased. Metsade kuivendamine. ROHELINE HIIDKUPAR Buxbaumia viridis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ROHELINE HIIDKUPAR Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Lehtsammaltaimed (Bryphyta) Klass: Lehtsamblad (Bryopsida) Selts: Hiidkupralaadsed (Buxbaumiales) Sugukond: Hiidkupralised (Buxbaumiaceae) Perekond: Hiidkupar (Buxbaumia) ROHELINE HIIDKUPAR 1.roheline hiidkupar 1930ndad, EdelaSoome kasvukoht : vanad niisked kuusesegametsad (mahalangenud tüved,kännud) kuprata taime võimatu looduses märgata (pungataolised 23 mm kõrgused samblataimed) kevaditi ilmub u cm kõrgune harjas, mille otsas kuni 7 mm eoskupar Levilaks kogu Euroopa kuni Kaukaasiani, Hiina ja Põhja Ameerika lääneosa.
Täpsemalt võite selle kohta lugeda sammaltaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik. Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub
paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 10. Rohevetiktaimed üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes. 11. Mändvetiktaimed üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. 12. Sammaltaimed talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. 13. Sõnajalgtaimed tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. 15. Taimede osa veekogude aineringes. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18
Sammalde süstemaatika Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on · Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha); Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust
.. eos kukub maha, ei teki uut suurt taime vaid sammaldel tekib eelniit (e protoneema), millel tekivad pungad. Sammalde gametofüüt on kaheastmeline: niitjas plaatjas eelniidi staadium (kiirek elupaiga hõlvamiseks vajalik), millele arenevad pungad, millest areneb tõeline samblataim. Kõdersammaltaimedel ja pärislehtsammaldel on osadel liikidel eoskupra peal sulgrakkudega õhulõhed, mida saab käsitleda kui rudimenti. SAMMALTAIMED Kolm hõimkonda: Kõdersamblad (250 liiki, Eestis 3), lehtsamblad ja helviksamblad. Helviksamblad e maksasamblad 7000 liiki, Eestis ~120, enamasti tallusega. Omane: sporofüüt väike ja õrn, elab umbes kuu. Reeglina niiskes, väikesemõõdulised. Majanduslik kasutusvõimalus veel teadmata. Hõimkond lehtsamblad: maailmas 16000 liiki, Eestis ~400. Jagatakse kolme põhirühma: neist kaks: prk svagnum (turbasamblad) ja prk pärislehtsamblad, kolmas lõhiskupralaadsed. Turbasablad. Maailmas ~100, Eestis 36 liiki. Rabade põhiliik
villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL · ühe- või kahekojalised liigniiskete alade ja soode samblad Sphagnum L. · elusa varreosa pikkus on 2...50 cm · värvus säravrohelisest tumepunaseni, enamasti kumab läbi valkjas toon · kasvavad hõre- kuni tihemurusalt · teatud liikide abil saab anda hinnangut kasvukoha pinnase kvaliteedile MURAKAS Rubus L. · roosõieliste sugukonda kuuluv
Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad
sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 22. Sammaltaimede arengutsükkel Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see sammaltaimedel ja kõigil kõrgematel taimedel. 23. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad (sammaltaimed) Saavad alguse ühisest eellasest Tunnused: - Arengutsüklis domineerib haploidne gametofaas - Juured puuduvad, nende asemel risoidid - Juhtkoed ja tugikoed puuduvad - Toitaineid omastavad kogu keha pinnaga - Lehed enamasti üherakukihilised, rootsutud - Esineb poikilohüdrilisus - st. samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse - Olemas hulkraksed paljunemisvahendid
toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1
Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud. Paljasseemnetaimedel on sporofüüdi faas domineeriv ja megagametofüüt on endospoorne (eosed ei vabane megasporangiumist). 52. Sammaltaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammaltaimede arengutsükkel. Hk.-d: (Kõdersamblad.) Maksasamblad=Helviksamblad. Lehtsamblad: Turbasamblad ja Pärislehtsamblad. Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus.Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannest
Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad
muudavad substraadi happelisust jmt). SAMBLAD SAMBLAD ON TÕELISED TAIMED! Taimed on päristuumsed hulkraksed organismid, kelle rakkudes on olemas plastiidid ja vakuoolid, kelle rakkude kest sisaldab tselluloosi ja varuainena kasutatakse (teiste ainete kõrval) tärklist. Sammaltaimedel on rohevetikatega ühised eellased. Jagatakse kolmeks eraldi hõimkonnaks: maksasamblad ehk helviksamblad (Eestis 128 liiki), kõdersamblad (Eestis 2 liiki) ja lehtsamblad. Kokku Eestis veidi üle 580 liigi, looduskaitse all on 45 liiki. · Enamasti üsna väikesekasvulised, sest varres puuduvad sooned ainete transportimiseks; · Veelembesed osa liike kohastunud vees kasvamiseks, enamus aga on varjuliste ja/või niiskete kasvukohtade taimed; · Igihaljad; · Ei vaja kasvamiseks mulda, seega asustavad igasugu substraate (puutüved, kaljud); · Paljud liigid taluvad pikaajalist läbikuivamist, imevad end pärast vett täis ja kasvavad edasi;
Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed liigitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel viimasel. · KLASS MAKSASAMBLAD ehk HELVIKSAMMALTAIMED. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed.
*Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad *kõdersamblad *lehtsamblad keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest, varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Siia alla kuulub perekond turbasammal (varres püstised, oksad kimpudena, lehed ühe rakukihilised, risoidid puuduvad, tipust kasvavad alt surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46. Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad.
eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad *kõdersamblad *lehtsamblad keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest, varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Siia alla kuulub perekond turbasammal (varres püstised, oksad kimpudena, lehed ühe rakukihilised, risoidid puuduvad, tipust kasvavad alt surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46.Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad.
olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid , mis aitavad eostel toituda ja hiljem suruvad valminud eosed kuprast välja. Niiskust imab kogu pinnaga. Õhulõhed mittesulguvad KõdersambladMeenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulgavõi sarvekujulised
Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm.
Turbakihi alumises osas madalsooturvas, peal rabaturvas. Puurindes domineerib mänd, vähesel määral ka sookaske. Põõsarindes vaevakask, madal kask, erinevad pajud. Rohurinne iseloomustab hästi kasvukoha asukohta suktsessioonireas madalsoosiirdesooraba: algul on domineerivaks tarnad jms., turbakihi paksenedes lisanduvad sinikas, sookail, küüvits, tupp-villpea. Samblarindes algul lehtsamblad, pärast turbasamblad. 2.2.2. raba kkt.- alustaimestik atmosfäärse toitumisega. Turbakiht akumuleerib suurel hulgal sademevett ning põua ajal kuivab sellest läbi vaid õhuke pindmine kiht. Puurindes valitseb mänd, puhma-rohurindes lisaks sookailule, sinikale, kanarbikule, kukemarjale jm. ka jõhvikas, murakas, huulhein. Samblarinne valdavalt turbasammaldest. Levinud väikeste aladena kõikides Eesti osades. 2.2.3
Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured
Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. 1. Klass kõdersamblad, 2. Klass helviksamblad e. Maksasamblad, 3. Klass lehtsamblad Eestist leitud 550 liiki sammaltaimi: kõdersamblaid 2, lehtsamblaid 433, maksasamblaid 115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk
Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3. Klass lehtsamblad (Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades
o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2) o Klass helviksamblad e maksasamblad (kehaks lapik tallus, lapikud lehed ja varred) o Klass lehtsamblad (lehed, varred, risoidid; kolmetahuline kiirdrakk; sporofüüdiks jalg+kaanega kupar) Perek turbasammal (risoidid puuduvad, kasvab tipust; rabad/sood) Perek karusammal (risoide palju; parasniisked/niisked kasvukohad) HÕIMKOND OSITAIMED · Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. · Esindajad
o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2) o Klass helviksamblad e maksasamblad (kehaks lapik tallus, lapikud lehed ja varred) o Klass lehtsamblad (lehed, varred, risoidid; kolmetahuline kiirdrakk; sporofüüdiks jalg+kaanega kupar) Perek turbasammal (risoidid puuduvad, kasvab tipust; rabad/sood) Perek karusammal (risoide palju; parasniisked/niisked kasvukohad) HÕIMKOND OSITAIMED Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. Esindajad
Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt. Sammaltaimed paljunevad ja arenevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Nii maksa- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust.
Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured
sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või Osja, tarna, angervaksa kanarbik, samblarindes karusammal ja üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede kasvukohatüübid. turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel Rabastuvates metsades esinevad sinika ja Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti karusambla kasvukohatüübid. 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest
Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad
Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena – see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. KLASS: Rohusood 1. Madalsood 2. Siirdesood 3. Allikasood KLASS: Rabad 1. Nõmmerabad 2. Lage- ja puisrabad Rohusoode hulka kuuluvad sood, mis levivad enam kui 30 cm paksusel turbakihil. Taimestikus valitsevad sootaimed, samblarindes on levinud lehtsamblad. Rohusood tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel. Põhjavee tase on kõrge ja ulatub kohati maapinnani. Rohusoode pindala on Eestis viimasel 50 aastal tugevasti vähenenud - enamasti on need kas kuivendatud ja üles haritud või metsastatud. Puurinde moodustavad üksikud sookased, harva sanglepad ja saared. Põõsarindes esinevad pajud ja paakspuu. Rohurindes kasvavad peamiselt tarnad, angervaks, soo-kurereha, luht-
annaabi.ee 
