Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev
elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka nädala śees, on alkolitarbimine. Seepärast tuleb
tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus. • Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks. Mõistatused: • Nähtuse, olendi, eseme napisõnaline(kaudselt keeruline) kirjeldus ülesande vormis, mis nõuab vastajalt kujutlusvõimet ja olustiku tundmist. • Esinevad nii laulu mõistatusena(regiluule) ja proosa mõistatusena. • Regilaulus esimene laulis küsimusi ja teine laulis vastuseid( mõlemad võisid olla omaette laulud nii küsimus kui ka vastus). • Mõistatused võivad vormilt olla: • Metafoorid- ühele objektile omastatakse teistsuguseid omadusi • Võrdlus- • • • Mõistatuste hulka kuuluvad keerdküsimused • Pärit 19-ndast sajandist- eeldavad loogilist arutelu. Vanasõnad • Lühike, tabava sõnastusega, õpetliku sisu ja tervikliku mõttega ütlus, mis on eetilise,
Vastasel juhul võis olla tagajärjeks loote väärareng või nurisünnitus. See võis mõjutada ka teisi inimesi. Raseduse ajal ei tohtinud end üle pingutada, raskeid asju tõsta ega ka suitsetada. Ei tohtinud töötada mürgiste ainetega, ning ei tohtinud teha ka öötööd. Mürgiste ainetega töötamine ning öötöö oli ka tööseaduse alusel rasedatele naistele keelatud. Veel oli keelatud ka abort. Mõningates peredes ja ka piirkondades häbeneti rasedust ja prooviti seda ka varjata. Eriti varjasid oma rasedust need, kellel olid vallaslapsed. Pered, kes rasedust häbenesid, ei käinud pidudes, pulmades ega ka matustel. Mõned pered ei käinud vaid matustel, kuna sinna ei soovitatud minna ei rasedatel. Kardeti ka seda, et lastetud inimesed võivad raseda ära sõnuda. Traditsiooniline oli, et tüdruklastele sobis roosa ja poisslastele sinine värv. Sellest traditsioonist pidasid ka
viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu
Lahutamine on tänapäeval üsna tavaliseks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis lahutumuse määr olnud alati pigem kõrge. Eesti elanikud on ka üsna usuleiged, mistõttu ei ole neil moraalseid takistusi lahutamiseks. Aastatel 1900–1934 hakkas lahutuste osatähtsus suurenema võrreldes abiellumisega. Sel ajal võis üheks oluliseks lahutamise põhjuseks olla lastetus. On leitud, et 51%-l tolle aja lahutajatest ei olnud lapsi. Peredes, kus lapsi oli palju, ei lahutatud peaaegu üldse (Ainsaar 1997). 1994. aastal on samuti leitud, et 41%-l lahutatud abieludest polnud abielupaaril ühiseid lapsi. Lahutusi on olnud kõige rohkem 1995. aastal. See on seotud seadusemuudatusega, mille tulemusel registreeriti ka varasemad lahutused (Tiit 2011). 1995. aastani oli abiellumuse üldkordaja (abielusid 1000 elaniku kohta aastas) langustrendis, kuid samal ajal lahutumuse üldkordaja (lahutusi 1000 elaniku kohta aastas) tõusis
praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse
laste pärast kooselu, lahendavad laste probleeme ja väldivad omi. Järeltulijad näevad ja õpivad aga seda, et asjadest ei räägita, tundeid ei avaldata, vaieldakse, ironiseeritakse, tülitsetakse, nähvatakse. Sellises peres üles kasvanud lastel on suurem tõenäosus, et tulevikus ilmnevad tundeelu- või käitumishäireid. 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks See on omane vanematele, kes näevad lapse probleemset käitumist kui eakohast ja loodavad, et see lihtsalt ajaga üle läheb ehk välja kasvab. Enamasti, kui asjadel lihtsalt minna lasta, lähevad nad aja jooksul ikka hullemaks. 1.6.7 Perfektse vanema lõks Sellisel juhul on vanemal iseendale ebareaalselt kõrged nõudmised. Tahetakse olla täiuslik, mitte lihtsalt hea vanem. Nii kaldutakse liigselt muretsema, kontrollima, laste eest asju ära tegema, et neid kõikvõimalikest ohtudest eemale hoida ja parim kasvukeskkond tagada. Nii võib
kisselliga, õunasupp ploomidaga, 20.sajandi teisel aastakümnel ka kompott. Munadest valmistati kauneid torte. Pulmajoogiks on aga läbi aegade olnud eelkõige õlu. Teiseks suhteliselt vanaks pulmajoogiks on viin. Varem joodi pruutpaari terviseks otse käest kätte antavast pudelist ja enne lonksuvõtmist öeldi tervitussõnad. 1900. aasta paiku tulid kasutusele napsiklaasid ja terviseviina joodi kohe pärast laulatust pulmamajja saabudes. Veini ja likööri hakati jõukamates peredes pakkuma 20.sajandi alguses. Alkoholivabadest jookidest hakati pakkuma kohvi ja teed. Peale sööki algas tants. Tantsuks kutsuti mõni pillimees, kusjuures eriti armastatud pillideks olid lõõts ja viiul. Pulma kombed ja mängud/tavad 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandus palju uut
see paljastaks ka tema patu. Sel samal päeval kui Hiielt saidi teada naiste vihtelmise kohta tollel ööl vandus Leemet, et käib tihedamini Hiiet vaatamas, sest elades Tambeti kodas tuntsid seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla. Hiiega rääkides said teada tema kurvast kohustusest huntide ees neid toita päevast päeva tehes rasket, verist tööd terava kirvega mis kohe ültse ei sobinud tütarlapsele. Hiie mainis, et kui hundid ei saa süüa hakkavad nad ulguma koledasti ja siis tuleks Tambet ja pahandaks kohutaval moel. Leemet võttis kätte ja õpetas Hiiele ussisõna huntide magama oanemiseks. Ja see ussisõna töötas väga tõhusalt Tambet imestas väga, et hundid nii tasad on, kutsus Ülgase ka nõu pidama, ja haldja hullud nagu nad olid ehk mingi ohverdusgea haldajtele hundid taas karjuma panna. Kuid suht sootult,
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
palju on erinevaid ärritusi, mille eest laps ei suuda ennast kaitsta (nt liiga suur lärm). Kindel on see, et kas väga varases eas hüljatud või ärritustega üleküllatud lastel võivad hiljem välja areneda skisoidsed jooned. Kui näiteks lapsevanem on tundetud, ükskõikne (nt liialt noorte, ebaküpsete emade puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse. Sellise ütluse peale tekkis huvi saada teada neist rohke ning huvi ka selle vastu, mida sellise lausega mõeldud on. 3 1. TAUSTAANDMEID Inglismaa ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Oluline tähelepanek on see, et Ühendkuningriik koosneb neljast omaette piirkonnast: Inglismaa, Wales, Sotimaa, ja Põhja-Iirimaa. Sotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse. Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow, Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford, Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia. Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%. Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael.
teine ei suuda mind mõista nii nagu mina ise. Ütleb, et kui oleks abiellunud, oleks see talle andnud süstemaatilise suhtumise muusse maailma. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Suurema osa ajast inimene ei ela. Eksistents enda olemasolust teadvustamine ja selle tahtmine. Kui inimene nii ei mõtle, siis ta ei eksisteeri. Aluseks iseenda elu määratlev eksistents. Akadeemiline filosoofia takistab eksistentsi mõistmist. Suurim paradoks inimese elus on seotud ajaga: Inimene tunnetab end mitte olevikus, vaid minevikus. Samas peab inimene elama ettepoole suunatult, ei saa end olevikus tajuda. Tõde on subjektiivne. Ükski inimene ei ole võimeline tunnetama objektiivset tõde. Objektiivne ebakindlus ongi. Grupp, ühiskond on tugev siis, kui seal on võimalikult palju subjektiivset tõde leidnud inimesi. Selleks, et sinna jõuda, tuleb indiviidil läbida 3 olemise astet: 1
-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Autor: ,,Olen mõnel korral teinud pere või tutatvatega volbrituld nii Tõrvas kui ka Tartus. Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli
on erinevaid ärritusi, mille eest laps ei suuda ennast kaitsta (nt liiga suur lärm). Kindel on see, et kas väga varases eas hüljatud või ärritustega üleküllatud lastel võivad hiljem välja areneda skisoidsed jooned. Kui näiteks lapsevanem on tundetud, ükskõikne (nt liialt noorte, ebaküpsete emade puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Etnofiktsioon. Rouch läheb kaamera kohalolekust ja provotseerivast mõjust veel edasi, hakkab tegema filme mis on veelgi rohkem fiktsioonid. Laseb filmiosalistel iseennast mängida. Mängu kaudu näitavad inimesed oma maailma ja kuidas sellest aru saavad. Üks esimene etnofiktsiooniteos ,,Jaguar" 1957-1967. Räägib noortest meestest, kes rändavad Nigerist Khanasse, sealhulgas pealinna Akrasse läksid ,,kullarannikule" ookeaniäärde tööd otsima raha teenima ja seiklema see on omaette täiskasvanuks meheks saamise osa. Rouch uuris seda ja tegi selle retke läbi hobustega, kirjutas sellest monograafia (pika uurimuse) kasut. palju statistilisi meetodeid. Talle see meetod ei meeldinud ja otsustas teha hoopis filmi, mis annab paremini edasi inimliku konteksti, miks selliseid rännakuid tehakse. Tegi uuesti retke, just filmi jaoks. Lavastas nagu oleks neli Nigeri meest võtnud selle tee ette, et tööd leida. Film ilma helita. Loetakse
kultuurimärkidena nagu sisemine üldine haridus (mis algab enamikes ühiskondades 67 aastaselt) ja aktiivne sekkumine ühiskonnaellu (see tuleb sageli ette 15 17 aasta vahel). Normatiivne ajaloolised muutused on bioloogiline ja ümbruskonnast tulenevad ühised muutused, mis toimuvad inimestes generatsiooni (põlvkonna)siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks mõjutusteks on näiteks majanduslangus 1930datel aastatel, I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1970 aastate Vietnami sõda, ~1980 aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek
Need on siis asjad, mis kuuluvad kapitali hulka. Peab veel eristama kahte liiki kapitali jaotust ja tegema selgeks , milline on nende vahe. Kapital pakub tarbeasjade valmistamisele ainult sel teel oma abi, kui ta saab ära kulutatud, ehk ära kasutatud. 18.Põhikapital ja käibekapital. Kas aga kõik kapitalid saavad ühtmoodi ära kasutatud? Kui näiteks viskame sepikojas ääsile süsi, need põlevad lühikese ajaga ära. Valmistame saelauast mingi asja, mida ei ole võimalik millekski muuks vöimalik tarvitada. Valmistatud ader töötab näiteks viis aastat ehk tema kasutusiga on 5 aastat enne täielikku kulumist ehk amortiseerimist. Adraga on vöimalik töötada 5 aastat ja siis tunnistatakse ta kasutuskölbmatuks. Näitks: maamees künnab aastas 100 hektarit pöldu ja seda nii viis aastat, siis on sellega küntud kokku 500 hektarit
slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid
slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
