Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Peresaade” Kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui hea meelega Eesti pered võtavad ette perekondlikke üritusi?
Peresaade” Kokkuvõte
Vaatasin saadet “Peresaade” kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos. Tänapäeval ei huvitagi nagu kedagi enam see ja igaüks ajab oma asja omaette . Saade rääkis ka sellest et peretraditsioonid on tähtsamad peredes kus on lapsed, enamjaolt mida rohkem lapsi seda tähtsamad traditsioonid olid. Peredes kus lapsi pole peretraditsioonid puuduvad või on minimaalsed. Rääkis ka erinevatest välja kujunenud traditsioonidest mida teised ei tähista, kes käis teatud kuupäeval järve ääres, telkimas, grillimas jne ja kes kogusid terve suguvõsa kokku õhtusöögile. Saade vastas küsimustele nagu: kui hea meelega Eesti pered võtavad ette perekondlikke üritusi?, kas ainsad traditsioonid tänapäeval jäänud on tähtpäevad?, ja kuidas mõjutavad laste mõttemaailma ja elu peretraditsioonid? Saade rääkis et lastele mõjuvad perekondlikud üritused hästi: süvendavad kindlustunnet, tekitavad tunde et on palju inimesi nende umber kes neist hoolivad, tekitavad ühtekuuluvustunde ja laps hakkab pereelu rohkem hindama . Mina ise üldiselt nõustun täiesti sellega mis saates räägiti, kuigi ka ise ei kipu eriti sellistest üritustest osa võtma, alati tundub parem mote sõpradega välja minna vms. Minu jaoks on ainukeseks ajaks mil kindlalt kodus olen jõululaupäev kujunenud. Samas pole ka eriti kodus süvendatud sellist asja kuna sellised asju on tõesti vähe et koos sööks või läheks kasvõi maale jne. Teada sain saadet vaadates et kui palju tegelikult võivad peretraditsioonid rolli mängida pere arengus ja suhtuluses. Mida rohkem on selliseid koos ettevõetavaid üritusi seda rohkem kasvab pere kokku ja ühtehoidvaks. Veel sain teada kui palju on siiski aja jooksul traditsioonid muutunud ja tundub et ühel päeval sellised asjad kaovad. Lisada midagi vist ei oskagi kuna saade oli üsna põhjalik ja mainis kõik tähtsad punktid ära.
Peresaade-Kokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maikel Lätt Õppematerjali autor
Retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Pereelu
2
doc

Pereelu

Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed,

Perekonna õpetus
Kodukultuur peretraditsioonid
62
doc

Kodukultuur peretraditsioonid

PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka

Kodukultuur
Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna po

Kultuur
Vahekaitsmise esitlus
24
ppt

Vahekaitsmise esitlus

PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 39 Vendade, õd

Uurimistöö
Tähtpäevad Eestis ja USA-s
19
doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s...........................................................

Eesti keel
Kahe inimese kooselu
62
doc

Kahe inimese kooselu

SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................

Ühiskond
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Teadus ja uurimispõhist arendust on peetud väga tähtsaks – püüe süstematiseerida kooli ja kasvatusega seotud teadmisi. (mikro ja makrotasand) Kasvatusfilosoofia loob aluse kasvatustegevusele, ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed).

Alusharidus
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun