Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lauseliikmes (alus,öeldis,sihitis, määrus)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
öeldis, sünnipäev, öeldistäide, sihitis, tegutseja, lauseliige, liitaeg, lauses, liitverbid, ühendverbid, koidab, käändsõna, nimetava, kont, kondi, magab, osastava, omastava, arno, viiulit, sihitise, tegusõna, prügikast, omadussõnaOmadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:
reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid.
poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune)
Streik lõpetati raagus. kolmandal päeval. Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal.
NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna väljendab tegevust. Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi. Täiend kuulab nimisõna juurde. Määrus tähistab lauses tegevuse kaudseid osalisi a tegevusega seotud asjaosalisi. (koha-,
Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes.
Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks
5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega Järgarvusõnu märgitakse kas rooma (3, 1/3, 125). numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). 5 ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal.
näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain
VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu
Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid Leksikaalsed --- Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid – tähendusega. (võib maailmast leida midagi mis otseselt vastab). Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud. (afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes: Prefiks – eesliide (eba+viisakas) Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi)
ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses. laiend, on öeldis mitmuses. Palju inimesi sai surma. Saalist lahkus Need/kõik kümme poissi meie klassist enamik saadikuid. astusid ülikooli. Tema isikukoodi neli EKK: osa, enamik, muist, mitu, paar, viimast numbrit olid muutunud. tosin võimalik ka mitmus. *Noorema vanuseastme rühm, kes paistsid silma … > kes paistis silma… või-rinnastuse puhul: Viimati käsitles
ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. f. Transitiivne lause/verb - Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused, mille öeldist
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
• Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti. Primaarne allikas alati parem kui sekundaarne, st kellegi poolt (mingi teooria või hüpoteesi alusel) töödeldud näited.
· arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?) määrus vastab küsimustele alates sisseütlevast ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid · KOONDLAUSE - KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette - KL-s pannakse oma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2
Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37
Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed *Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus,sihitis,määrus,täiend v öeldistäide)Põhisõna on alati tähtsam kui teised.(nt, Kaks väikest tüdrukut.) *Lauseliikmed on alus, öeldis,sihitis,määrus ja öeldistäide.Öeldistäidet kasut. siis, kui tahetakse lausega väljendada mingit alusel olevat tunnust: kass on kollane.Öeldistäide esineb koos öeldisega olema. (nt. Haige lamas rahulikult- alus,öeldis,määrus. Juba varakevadel kasvas metsas sinililli ja ülaseid. Minu onu on Tartus arst-(öt)
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele.
Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub Kääne- sõna süntaksi roll lauses Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria: Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad: Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch
? Millena? Milleks? Kellest? ? ? prepositsionaal Millest? ? Kus? 7 w Nominatiiv Nominatiivis olev nimisõna esineb lauses tavaliselt alusena: Meie kontor asub Luise tänaval. . . Klient kirjutas lepingule alla. w Genitiiv Genitiivi kasutatakse: 1) kuuluvuse tähistamisel: direktori arvuti firma aadress 2) eituse tähistamisel: . Meil ei ole raha.
ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee
kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin, hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö, viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vormtäiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu,
annaabi.ee 
