Isa oli notar. Avignon oli lähim keskus (siis oli paavst seal). Seal saab ta ka hariduse. Isa sunnil on kohustatud õppima õigusteadust. Kuid isa sureb ja siis on tal omavoli hakata õppima seda, mis talle endale meeldib. Teda huvitas antiik. Temast saab lõpuks vaimulik nende teadmiste tõttu. Aga tegelikult klassikalist vaimulikku ametnikku ta ei peagi. Tal on oma koguduse piirkond ja annab selle rendile (on pidev väike sisstulek, ei pea tööd tegama muud). 23.aastaselt kohtab Laurat, kes läheb talle väga sügavalt hinge. Nad said kokku Suure Reede jumalateenistusel. On ka kahtlejaid, kas Laura üldse eksisteeris, kuid on leiutad ka konkreetne isik, kes Laura oli. Laura elas peale tutvumist veel 21 aastat. Petrarca kirjutas tutvumis päeval veel ühe uue soneti juurde. Petrarca luuletuses seguneb looming ka maise ihaga. Armastus Petrarca käsitluses on armastus õilis tunne, mis teeb inimese paremaks. On kord ühe, kord teise võimukandja külaline. Ta on tunnustatud
oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavaldas nii Sanderi kui ka Vestmanni üle. Oma nutikuse poolest meeldis ta ka Vestmannile, see aga oli suureks üllatuseks teistele, sest Vestmannile oli väga raske meelepärane olla. Piibeleht oli ju lihtne mees, ilma suurema varanduseta ja veel kirjanik ka, mis ei olnud just Vestmanni jaoks õige mehe amet
· Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa Jaan pannud ta aga kooli, et poisist kaupmees tuleks. Meding läks aga oma rahade eest Tartusse arstiks õppima. · Laura räägib vana naisega Medingust. Vana naine kiidab Medingu lahket südant. · Dorothea Palmer ja Edvin Palmer tülitsevad kuna naine tahab jälle reisile minna.
Dante leiab, et tal on endal ka üks patt- kõrkus(teiste halvustamine). FRANCESCO PETRARCA Sündis Firenzes Nad olid Dante Alighieri isaga mõttekaaslased ja sõbrad Petrarca pere saadeti Firenzest välja Elas Avignonis Õppis isa soovil õigust, kuid pärast vanemate surma astus vaimulikku seisusesse Sai paavsti õukonda, seal ei olnud asjad hästi ja see tekitas Petrarcas nördimust 6. aprill 1327a kohtas kirikus kaunist noort naist Laurat. 6. aprill- Kristus löödi risti. 21 aastat ülistab Laurat oma luules Tegeleb elu aeg kirjandusega: kogu vanu käsikirju ja reisib Euroopa kloostrites ja linnades 1377a. külastab Roomat, teda vaimustab sealne antiiksuse hõng. Lahkub paavsti õukonnast, hakkab elama erandlikku elu. Pälvib tiitli Poeta laureatus- kõige pärjatuim poeet. Peetakse uusaegse lüürika isaks ,,Laulude raamat" pühendatud Laurale, jagatud kaheks: Madonna Laura ajal,
6.Millise õnnetuse põhjustas Laura? 7.Mida nõudis doktor preililt poisi heaks? 8.Põhjenda näidetega, miks Laura põlgas doktorit. 9.Mida tead Medingi noorusest? 10.Too 3 näidet, kus krahv astus välja Medingi kaitseks. Miks ta seda tegi? 11.Põhjenda, et Laura armastas väga oma venda. 12.Kellena oli Hugo von Lammerheim töötanud? 13.Kuidas oli Hugo seotud tapetud juudiga? 14.Millal muutus doktori arvamus Laurast kui ülbest ja südametust inimesest? 15.Mis sundis Laurat vigastatud poissi külastama? 16.Kuidas käitus Meding proua sünnipäeval? 17.Kuidas suhtusid teised Medingisse proua sünnipäeval? 18.Kuidas suhtusid Medingi esimesse abieluettepanekusse krahv, Laura ja proua? 19.Mille eest hoiatas Meding Laurat? 20.Miks jäid Hugo ja Laura pulmad ära? 21.Miks otsustas krahv siiski Medingist vabaneda, aga hiljem ümber otsustas? 22.Milline õnnetus tabas Medingit? 23.Kuidas Laura päästis doktori? 24.Mis sai teose lõpul Palmerist? 25
kui öö ja päev. Lauri oli tagasihoidlik ja kombekas neiu, kes oli nii-öelda ,,omas mullis". Ta eelistas olla üksida ja mõelda oma mõtteid. Teiste arvamus ei paistud talle väga korda minevat. Matilde elas rohkem teistele, kui iseendale. Ta pidas tähtsamaks Sandri raamatu ilmumist, kui raamatut ennast. Matilde oli peen kõrgklassi daam, kes üritas teistele meelejärgi olla ja endast head muljet jätta. Usun, et esmapilgul ei peaks keegi Laurat ja Matildet õdedeks. Nad ei näe üldse sarnased välja, nad ei käitu sarnaselt ning ka nende huvid on täiesti erinevad. Minu arvates on E.Vilde neid kunstlikult niivõrd erinevateks teinud ühte on kujutatud ilusa ja rumalana, teist koleda ja targana. Ühes majas elavad õed elavad täiesti erinevat elu. Eriti väljendus see läbi Laura tagasihoidlikuse ja Matilde tähelepanuvajaduse. Samuti suhtusid õed väga erinevalt neid ümbritsevatesse inimestesse.
Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Sander valetas, et ta oskab raamatuid kirjutada, aga tegelt ei oska. Vana Vestman oli nii ahne, et kõik peavad temale kuuluma, ükskõik mis hinnaeest. Piibeleht lasi Sandril valetada, et Laurat enadale naiseks saada. Matildele meeldis/kuulas ainult tesite arvamust. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Insener. Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks. Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks. Vaimselt polnud Sander eriti arenenud. Esines luuletajana aga luuletada ta ei osanud, tundus petturi ja sahkerdajana
abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle.
etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kodu keset linna", kus Adamson mängis peretütar Liisi. Liis on ülbe ja korralik, aga ka nutikas, kes erinevalt teistest temavanustest alkoholi ei tarvita ja pidudel ei käi. Ta on üsna terava ütlemisega ja paneb kõik paika. 2006. aastal, kui ,,Kodu keset linna" tegemine ajutiselt lõpetati, liitus näitlejanna krimisarjaga ,,Kelgukoerad", kus kehastas kõrvaltegelast Laurat. 2007. aasta sügisel algas "Kodu keset linna" uuesti, kuid Adamson võtetele ei naasnud, sest oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse
Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta. Hiljem oli Vestman Väga pahane, kuid Piibelehe äriplaanidest teada saades ja maha rahunedes pakkus ta Laurat ise Tiidule naiseks. Kuuldes,et Vestmani pärandus läheb vaid Laurale, läks Sander püha viha täis ja lobises välja, et tema ei ole Pisuhända kirjutanud, kuid kuna Piibeleht oli saanud Vestmani õnnistuse andis ta esmase raamatu käsikirja Matildele, kes selle koheselt ära põletas. Kokkuvõtteks väljus ringist suurima võitjana väga kavalalt ja läbimõeldult käitunud Tiit Piibeleht ning suurima kaotajana Ludvig Sander, keda Vestman usaldas nüüd veel vähem kui enne.
Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75) Augusti seiklus vene okupatsiooni ajal; hoiti saunas vangis (lk78) Laurat sõidutas tundmatu mees linnast välja ja palus naiseks; Laura keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80) Maurer & linnafunktsioonid; elupaigad (lk87) Theo on eneseimetleja, talle meeldivad peeglid; rääkis naistele unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105)
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3.
Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht tahtis varastada äriidee Vestmanilt, et Vestman tahaks varandust jagada ning lubaks abielluda Lauraga. Piibelehe plaan õnnestus, kuid Ludvig ei suutnud enda südametunnistusega ja päranduseta elada ning ütles, kes tegelikult kirjutas romaani ning mida Piibeleht tegi. Vestmanile hakkasid tema väimehed meeldima. Sander jäi edasi inseneriks, teiste jaoks ka luuletajaks, kuigi ta seda polnud
Too räägib, et on kunstnik, teeb liiklusmärke ning vahepeal isegi puugiplakateid. Laura tahab hakata magama minema. Osvalt muretseb talle eraldi toa. Läheb voodit sättima. 4. stseen Roland arvab Osvaldist nüüd natuke paremini. Enne pidi täitsa segane olema. Sõrmusehinda ei avalda. Laura suureks üllatuseks Roland teadis, et Laura pildid olid ajakirjas aga millegi pärast ta ei öelnud seda talle. 5. stseen Osvald teatab, et tuba on vaba. Roland läheb Laurat magama viima. 6. stseen Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks. Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit. Karjub. Roland tuleb ärritunult toast välja. Osvalt uurib, et kus nad Lauraga tutvusid. Koolis, esimesel kursusel. Ütleb, et tahab ka endale sellist naist. Roland võtab algul asja naljaga aga Osvald jääb surmtõsiseks, et ta tahab just Rolandi naist endale
trükikotta minna. Raamatu nimeks sai siis ,,Pisuhänd''. Jutt on tegelikult reaalsest elust. Laura ja Piibeleht kohtusid taas. Tiit Piibeleht on ka ,,Köietantsija'' autor. ,,Pisuhänd'' sai lõpuks nii kuulsaks, et lehtedes isegi kirjutati selles( kõige kõrgem auhind)t. Sandri naine oli väga õnnelik. Piibeleht tahab kosja minna aga tal on sellesks Sandri abi vaja, et teine ütleks paar head sõna papale. Ta ainult raha pärast tahabki Laurat ära kosida, aga raha on Vestmani käes. Sander ei tahtnud sellega nõustuda aga teda sundis ,,Pisuhänd''. Piibeleht hakkas teda ähvardama ja lubas ka lehte panna kuulutuse, kes on tegelik autor. Sander- jah ma salgan! Ma ajan otsekohe valeks! Tiit tahtis ainult Vestmani jah-sõna. Sander lubas ta maha lasta, ära kägistada. Tiit tahab olla ärimees ja ehitada vanade majade asemele uusi. Tiit tahab tegelikult oma tulevast äia üle lüüa. Laura viis õele( Liinale) kassipoja kasvatada.
ei tundnud krist. Ainujumalat, ja kahetsevad nüüd) 2(himurus, patt, abielurikkujad, Francesca ja Paolo, dante tunneb kaasa neile) 3(Kerberos) 8(kupeldajad, paavstid, kaev kuhu hüpatakse) siis puhastustuli ja siis paradiis ja siis taevas kus jumal ilmutab end Dantele. Looming- 'Uus elu' armastuse filosoofiline käitlus. 6) Petrarca- 1304-1374, Firenzest, pagendati, 1312 Prantsusmaale paavsti õukonda, 1327 kohtas kirikus Laurat kellesse armus ja kes oli muusa(õnnetu armastus). Petrc õppis juurat. Reisi mööda Euroopat, töötas perekonnavaimulikuna Colonna juures, 1337 kolis Vaucluse juurde, hiljem naases Itaalia, Suri Padovas. Looming- 1341 lad. k. 'Africa'; enne surma 'Laulude raamat'; 'Saladus' 'Laulude raamat'- itaalia keelne, annab edasi tunnet enne ja pärast armastatu surma, 2 osa 'Madona Laura eluajal' 'Pärast madonna Laura surma' 366 luuletust, ohtralt kirjeldusi Laurast, teises osas
"Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest. Theo puhul meeldis mulle tema üksindus ja peaaegu autismi piiril võbelev võimetus emotsioone jagada. Kindlasti pole ei Theo ega ükski teine karakter "Sügisballis" lõplikult väljapääsmatus olukorras. Nad on küll absoluutses ummikus, kuid see, et nad suhtuvad sellesse kamikazeliku
Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe. Pojale ei meeldi selline kesine elu, ning tal on mõttetes samamoodi kodust minema minna nagu isalgi
ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe. Pojale ei meeldi selline kesine elu, ning tal on mõttetes samamoodi kodust minema minna nagu isalgi
Ta on nõus Sandrit aitama tema raamatuga. Tal on endal hobikorras valmis kirjutatud raamat "Pisuhänd", mille ta Sandrile "maha müüb". Sander muudab raamatus mõne koha ja lõpu endale meelepärasteks, kuid raamatu sisu ja tuum jääb ikka samaks- Tiit Piiebelehe poolt kirjutatauks. Kuna Tiit on külas Sandril, kus elab teistehulgas ka Matilde, Laura ja nende isa, kohtub saatuse tahtel Tiit Piibeleht Sandril külas olles ka seal elavat Laurat ning noored armuvad. Hiljem kogub Sandri poolt välja antud raamat, mis saladuskatte all on tegelikult Tiit Piibelehe kirjutatud suurt au, austajaid ja auhindu. Matilde on Sandriga rahul ja õnnelik. Sander on samuti õnnelik, kuni ilmub välja Tiit Piibeleht, kes palub Sandrilt abi Laura kosimiseks. Vastasel juhul räägib Tiit Piibeleht ära, kes on raamatu tegelik autor. Laura ja Matilde isal on suur äriplaan, kuidas
Sander ostab käsikirja ära, saab Eesti Kirjanduse Seltsi I auhinna ja kindlustab sellega oma kõikumalöönud positsiooni perekonnas. Kuid vahepeal on Piibeleht ja Laura teineteist leidnud ning Piibeleht kavatseb Laura kosida ühe neiu rahaga. Sander peab tal aitama Vestmanni nõusolekut saavutada. Nõnda rakendab Piibeleht ,,Pisuhänna" oma kosjavankri ette. Sanderi abiga ja Vestmanni rahaga ostab Piibeleht äia eest ära soodsa krundi. Arvatavale rahamehele püüab Vestmann ise Laurat naiseks sokutad. Kui pettus tulebki lõpuks avalikuks, laheneb kõik õnnelikult: Vestmann tunnustab Piibelehe nutikust ning lubab talle Laura käe ja kaasavara. ,,Pisuhänna" mõttearenduses on määravad Sanderi-Piibelehe ning Piibelehe-Vestmanni suhted. Sander ja Piibeleht suhtuvad kunsti risti vastupidiselt. Sanderile on kunst võimu ja varandusliku seisundi kindlustamise vahend ning kunstiteos kaup, millega tuleb turul läbi lüüa
peale mida on ta 30 aastat olnud juusteta, maha teda ei lastud, vabastati, sest tema isik oli tuvastatud (polnud saksa spioon), asus koduteele - Laura jätkas inglise filmisarja vaatamist, oli sarja väga sisse elanud - Väljas udu, mõtled tagasi päevale, oli läinud sõbranna juurde, must auto peatus ta kõrval ja mees kutsus teda autosse, Laura läks ja nad sõitsid linnast välja, selgus, et mees oli teda juba pikemat aega jälginud, palus Laurat omale naiseks, naine keeldus, mees viis ta poe juurde, sest Laura oma kodukohta ei avaldanud, koju jõudes mõtles mehest, mis tema juures oli hea ja arutles, milline võiks tema lapse isa tegelikult olla - Maurer teadis oma kodulinna arhitektuuri hästi - Linnal 4 funktsiooni: seal pidi saama elada, töötada, puhata ehk keha ja vaimu kultiveerida ja liikuda, Maurer oli kõigi nende 4ga nõus - Varem mitmed erinevad linna planeerimise tüübid, nüüd Maureri arvates kõik
Tema parim sõber oli Robin. Morgan hoolis teistest rohkem, oli vaikne ning õppeaine, milles ta kõige tugevam oli, on keemia. Spartacus Uhke, hoolis väga oma mainest. Sebis erinevate tüdrukutega, kuid tema enda pruut oli Margaret. Muutis tihti oma seongut ja oli igati populaarne. Käis muusikakoolis ja mängis klaverit. Robin Morgani parim sõber. Väga humoorikas ja jutukas poiss. Samas aga ta hoolis paljudest. Tegeles koos Morganiga võistluskunstidega. Laura Morgan nimetas Laurat koguaeg Surmarelvaks, sest too oli võistluskunstides nii tugev ja oli ka iseloomult väga julge tüdruk. Tüdruku kohta isegi liiga julge. Tüdruku ema oli surnud ning isa joodik. Seega oli tal tõeliselt raske elu. Margaret Spratacuse pruut. Väga ilus tüdruk ja sõbralik. Morgan päästis seal garaazis tema elu. Mariann Tore tüdruk, kes jooksis politseisse, kui tal selleks võimalus tekkis. Michaela ehk Mike Spartacuse ja Morgani väike õde.
võtmetunnistaja kriminaalasjas, mida oli juba mitu kuud uuritud Kaarmani mõrvaasjas Mõni päev hiljem, pärast Tatevikuga kohtumist sai Laura kõne võõralt numbrilt ähvardusega, et kui ta viivitamatult Eestist ei lahku on tema elu ohus ja et ta enam Tatevikuga ei kohtuks Laura lahkus viivitamatult Eestist Vanemad olid tema tagasituleku üle väga õnnelikud, Laura sai teada veel midagi jahmatavat Suvi Ameerikas möödus Laural vaikselt ja sündmustevaeselt Laurat tabas äkitselt vastpandamatu soov tagasi Eesti pöördudaet minna õppima Tartu Ülikooli, ning ta hakkas kohvreid pakkima Laurale saabus ekiri Kaurilt, et üks uurija tahab tingimata temaga kohtuda, see kes uuris Lala mõrva Kõik Eesti ajalehed kirjutasid sellest, et pornoäritseja Armen Oganesjan on vahi all Laura sõitis tagasi Eesti, kohtus uurijaga ja juba järgmisel hommikul sõitis ta Tartusse Minu arvamus teosest See teos on hästi sündmusterohke, pingeline ja huvitav
“ /---/ „ Masendav. Kohutav.“ Mida peab Osvald viimaseid kahte sõna lausudes silmas? Ma arvan, et ta peab silmas seda, et inimesed on raha nimel tegema igasuguseid jaburusi ja see on tema arust masendav ja kohutav. b) Osvald lausub: „ Ma ei uskunud, et seda saab osta. Nüüd ma tahan tagasi oma usku, et see ei ole niiviisi.“ Millest Osvald räägib? Millisest usust on jutt? Osvald räägib sellest, et ta ei uskunud, et Laurat oli võimalik raha eest ära osta, ta soovis, et see ei oleks nii. Ta tahtis oma usku sellest suhtes tagasi, et tema arust ei tohiks nii olla, et raha eest saab inimelu ära osta. c) Osvald: „ Palun viige kõik minema.! Ma tahtsin ainult imet, aga ime ma sain. /---/ Ma tahan tagatoa akna vabaks saada.“ Mida peab Osvald ime all silmas? Millest on tagatoa akna vabaks saamine väärtuslikum? Miks? Arutle .
Kui suutnud. Me tegime seda koos. Me räägime nüüd midagi sadama hakkab, siis on see liiga palju. Neid asju ei saa rääkida, neid lumi. Külmusin ühe hetkega täiesti läbi. peab teadma. Ja mina tean, ja sina tead. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei LAURA: Mina ei taha midagi teada. näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb OSVALD: Aga mida sa minu asemel Laurat.) On kõik hästi? Me ei tee teile tõesti mõtleksid? Kas sa saaksid mõelda, et see, tüli. Võite rahulikult magama heita. mis on toimunud, ei ole lõplik lahendus? Me OSVALD (võtab mõned riideesemed seljast, ei oleks iialgi kohtunud, kui seda kohtumist heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki ei oleks väga vaja olnud. peale, jääb selili lamama): Und ei tule. Üks, LAURA: Kellele vaja
ette.) Istu! Kohe näed. Uks lendab suure pauguga lahti, uksel seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära. 3. stseen ROLAND: Palun väga. (Istub toolile ja kallab mõlemas kingast vett välja.) Kuidas sul, Laura, lood on? Oled sooja saanud? Õues on kohutavalt vinge tuul tõusnud. Kui nüüd midagi sadama hakkab, siis on see lumi. Külmusin ühe hetkega täiesti läbi. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb Laurat.) On kõik hästi. Me ei tee teile tõesti tüli. Võite rahulikult magama heita. OSVALD: (võtab mõned riideesemed seljast, heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki peale, jääb selili lamama.) Und ei tule. Üks, kaks, kolm, neli, viis... ROLAND: (vaikselt Laurale) Nüüd jääb sünnipäeval käimata. OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks trillalaa ja trallalaa käib. ROLAND: Vabandust. OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla. (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite?
meie igapäevast elu ning takistavad tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes? Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et seal majast lahkuda. Inimkonna auahnus lõhub kõik, mis peaks olema moraalselt tähtis. Samuti räägib Francis Scott Fitzgeraldi teos "Suur Gatsby" mingil määral inimeste auahnusest ning isekusest
Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja ''Pärast madonna Laura surma'', sisaldab 366 luuletust,neist 317 sonetti. 1341 krooniti Roomas poeta laureaadiks Sonett 14 värssi (4+4+3+3) Petrarca sonett klassikaline e itaalia e Petrarca sonett inglise e Shakespeare'i sonett Renessansiaegne proosa -Rüütliromaan(seiklused)
Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike. Sonett Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katräänide riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, a-b-b- a (süliriim)
olemusest ja käitumisest. Ütleks, et ta oli suhteliselt kiiksuga inimene. Sõi koguaeg päevalilleseemneid, oli tasakaalukas nimene, aga siiski oli tal kavalust teisi ninadpidi vedada, mis avaldub teose lõpus, kus ta hakkas Sandrilt ,,Pisuhänna" eest vastutasu nõudma, et ennast Vestmannile majanduslikult tõestada. Situatsioonikoomika- see avaldub kõige paremini lõpus, kus tuleb Sandri ja Piibelehe tehing välja, et Piibeleht tahtis Laurat kosida Vestmanni enda varaga. Kõik on väga sokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe peale väga vihane, kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena. Samuti ka Sandri ,,geniaalne" idee, kui ta palub Piibelehte, et too talle raamatu valmis kirjutaks ning lõpuks tuleb kõik välja ning Sander saab vastu pükse ja
mehe vastu midagi. Kirjutab luule kogu ,,Laura laulik", mis jaguneb 2 ossa: Madonne Laura elu ajal ja pärast madonne Laura surma. 317 sonetti. Peetakse sonetti väljaarendajaks. Sonett koosneb 14 värsireast. Oskas väga erinevalt varieerida ühel ja samal teemal, nt 4 sonetti laura pisaratest. Sarnaneb Dantega: armastus on vooruseline, armastatu on vooruse kehastus. Kui Dantel jääb armastus vaimseks, platooniliseks, siis Francol mitte. Tal tekivad ka maised ihad. Algul luules on Laurat kujutatud reseveerituna, vaoshoituna. Pärast surma on Laura lohtuav ja värki. Veel aastakümneid hiljem kirjutas Perarca igal suurel reedel Laurale sonetti. Elulugu ja Looming Tekkis huvi antiigi vastu ja niimoodi ta siis reisib mööda euroopat: külastab saksamaad, itaaliat, prantusmaad. Kõikjal tegeleb vanade tekstide uurimisega. Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka
Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist “Africa” - Rooma vs Kartaago
Tema suureks kireks on dzässmuusika. Lemmikute hulka kuuluvad Nina Simone ja Etta James. Laura on õppinud dzässlaulu Ülenurme laulustuudios õpetaja Ursel Oja käe all. Laura ise ütleb, et on lõbus ja sõbralik tüdruk, kuid vahel veidi hajameelne. Oma parimaks iseloomujooneks peab Laura seda, et suudab olla positiivne peaaegu kõigis situatsioonides. Päris väiksena tahtis ta saada suhkruvatimüüjaks, hiljem juba lauljaks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist ootab Laurat suur Ameerika ja Berklee muusikakolledz. Tegemist on on popjazzi kolledziga Nimelt oli neiu üks 800 noorest, kes eelmisel suvel toimunud katsetel välja valiti ning kelle nelja aasta õppemaksust 2/3 katab võidetud stipendium. Laura on ka tänavuse noorte lauljate konkursi ,,Kaks takti ette" võitja. Laura sai suuremale üldsusele tuntuks tänu Eesti Eurovisiooni finaalvooru pääsemisega nii ansambel Suntribe koosseisus lauluga "Let's get loud" kui ka soololauluga "Moonwalk"
oli teine pahane.” lk 162 keskel Theo oli kurb sest ei olnud prežtiisikat tööd noorest peast otsinud, mida ta oleks saanud ka vanalt teha, seega ta on nüüd masenduses. “Tead, mis tunne mul praegu on - tahaksin põletada piibli, kuuled? Mis see on? küsis Peeter kui teine äkki hoopis teisel häälel küsis: kes te õieti olete? Peeter vaikis, tal hakkas hirm.” lk 162 all Theo käratas veel paar korda sama küsimust Peeterile ja Peeter hakkas voodis värisema, Laurat polnud kodus. Theo kuulis ta hingamist. Peale minutit (kus mõlemad olid vaiksed) pani Peeter kõne ära. “Ta (Peeter) Kustutas tule, sest tahtis karta.” lk 163 Peeter peale seda oli veits pimedas ja siis hakkas ta tulega mängima (tuli põles = sääsk oli vait, tuli oli kustus = sääsk pinises). Laura jõudis koju ja vaatas telekat alles siis, kui Peeter magas. 5 lk 164 (Eero) Ärkas hommikul ülesse, sees suht sitt tunne. Siis tuleb meelde Laura. Ta helistas sõpradele,
Petrarca oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Teda ei sidunud kirikudogmad ega keisrivõimu ideaal. Petrarca taunis Itaalia killustatust ja unistas sünnimaa ühendamisest tugevaks ühtseks riigiks muistse Rooma eeskujul. ELUST: Petrarca sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. 1312. Aastal kolis Petrarcade pere Lõuna-Prantsusmaale Avignoni, kus Francesco veetis kogu oma nooruse. 1327.aastal kohtas Petrarca esmakordselt oma muusat Laurat daami, kellesse ta armus. Laura kohta puuduvad andmed, kuid arvatavasti oli ta abielus aadlikuga ja tal oli palju lapsi. Laura surmapäeva (6.aprill 1348) annab Petrarca teada ühes oma sonetis. Petrarca õppis Montpellier'i ja Bologna ülikoolis õigusteadust. Ta uuris innukalt antiikkirjandust ja filosoofiat. Aastal 1337 asus Petrarca Avignoni-lähedasse Vaucluse'i linnakesse, et olla eemal
Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti. Roland ja Laura astuvad sisse ning tundub, et Osvald ongi Laurat oodanud. Ta on kindel, et rahast tulev jõud tõi temani tüdruku ajakirjakaanelt. Kuid asi ei möödu sekeldusteta. Laural on kaasas armastatud noormees, kellega Osvald ei ole arvestanud. Mees pakub Rolandile raha - miljard dollarit Laura armastuse eest. Algab mäng tegelaste mõistuse ja tunnete proovilepanekuga, mille käigus müüakse ning ostetakse armastust; tehakse mõistetamatuid kokkuleppeid; usutakse usutamatut ega nähta kõige lihtsamat. Teravmeelse dialoogi ja
ning kolis linna, kirjutas Sander lõpule lisaks, et maakas kolis lõpuks ikkagi maale tagasi, kuna seal olla palju parem. Sisse kõnnib Laura. Sander kiirelt käsikirja peitma. (Silmab Piibelehte, tuksatab ja tõukab poolvalju üllatushüüde välja.) Piibeleht juhtub olema Laura salapärane päästja ööküll. Sander lendab klaase otsima. Mees ja naine räägivad omavahel algul veidi kohmetult ning ss saab selgust ka see, et tegelikult on ka Tiit Laurat tollest ajast saati tänava peal taga otsinud. Sander jõuab tagasi ning asutakse tähistama. (Eesriie.) TEINE VAATUS Laudadel ning mõnel istmel, ka sohval, üksikuid ,,Pisuhänna" raamatu ühekarvalisi eksemplare silmapaistvate kaantega, samuti ajalehti ja ajakirju üksikult ja korratute riidakeste kaupa siin ja seal. (Ludvig Sander, sigar suus, istub sohva peal, proua Matilde tema põlvedel. Sanderi olekust ja toonist kõneleb suur iseteadvus, Matilde on õrnus ise.)
võib-olla ka enesele teadvustamata imetlusest isa vastu, kes on kirstust põgenenud ühtegi naela (pereliiget?) hävitamata. Neljandas stseenis tuleb välja Laura roll pere kooshoidjana, ta soovitab Tom'il ema käest vabandust paluda. Laura invaliidsus (ta üks jalg on teisest lühem) ja eraklikkus vabandab ta pere toetamisest majanduslikult. Ema ja poeg vaidlevad ja lähevad järjekodselt tülli nende kohustuste kandmise teemal. Samas ei pühendata Laurat nendesse kaklustesse kunagi. Kuna Tom ja Amanda oleksid võimelised üksinda hakkama saama, hoiab Laura neid koos. Kui ta oleks võimeline endaga ise hakkama saama, siis läheks pere ilmselt kolme ilmakaarde laiali. Väljudes majast, komistab Laura tuletõrjetrepil, mis sümbolina kinnitab tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua
võib-olla ka enesele teadvustamata imetlusest isa vastu, kes on kirstust põgenenud ühtegi naela (pereliiget?) hävitamata. Neljandas stseenis tuleb välja Laura roll pere kooshoidjana, ta soovitab Tom’il ema käest vabandust paluda. Laura invaliidsus (ta üks jalg on teisest lühem) ja eraklikkus vabandab ta pere toetamisest majanduslikult. Ema ja poeg vaidlevad ja lähevad järjekodselt tülli nende kohustuste kandmise teemal. Samas ei pühendata Laurat nendesse kaklustesse kunagi. Kuna Tom ja Amanda oleksid võimelised üksinda hakkama saama, hoiab Laura neid koos. Kui ta oleks võimeline endaga ise hakkama saama, siis läheks pere ilmselt kolme ilmakaarde laiali. Väljudes majast, komistab Laura tuletõrjetrepil, mis sümbolina kinnitab tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt
võib-olla ka enesele teadvustamata imetlusest isa vastu, kes on kirstust põgenenud ühtegi naela (pereliiget?) hävitamata. Neljandas stseenis tuleb välja Laura roll pere kooshoidjana, ta soovitab Tom'il ema käest vabandust paluda. Laura invaliidsus (ta üks jalg on teisest lühem) ja eraklikkus vabandab ta pere toetamisest majanduslikult. Ema ja poeg vaidlevad ja lähevad järjekodselt tülli nende kohustuste kandmise teemal. Samas ei pühendata Laurat nendesse kaklustesse kunagi. Kuna Tom ja Amanda oleksid võimelised üksinda hakkama saama, hoiab Laura neid koos. Kui ta oleks võimeline endaga ise hakkama saama, siis läheks pere ilmselt kolme ilmakaarde laiali. Väljudes majast, komistab Laura tuletõrjetrepil, mis sümbolina kinnitab tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua
armuseiklustest. Lisanduvad artulused armastuse erinevatest avaldumisviisidest. Näiteid ka ,,Jämedast armastusest" ent autor näib juhtivat lugejat siiski kõlbelise ja puhta lembe poole. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. 7. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (RA, MKL, Boccaccio Dekameron, Petrarca Secretum) Francesco Petrarca · Uusaegse lüürika isa; Noorus möödus Avignonis, Nägi seal kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa ja kogu loomingu suurim ülistus jne. · Huvi antiikkirjanduse ja filosoofia vastu, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai niisiis esimesi uusaegseid humaniste. Tema avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". · Sai ladinakeelse poeemiga ,,Africa" juba 1341 nii kuulsaks et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga.
,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp Inimese probleemides on süüdi ühiskond (,,Külmale maale") Kõrgperioodi alguses Ajalooline triloogia o Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile
tappa. Kõik saavad kokku. 2 meest tapavad 3. ära ja ise joovad mürgitatud veini ja surevad ka. Jutustaja võib müüa patust päästvaid indulgentse, kui on piisavalt raha. 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus. Huvitus antiikkirjandusest ja filosoofiast, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai üks esimesi uusaegseid humaniste. Ta avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". Sai ladinakeelse poeemiga ,,Aafrika" juba 1341 nii kuulsaks, et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest
Ta kasvas üles Euroopa kodanikuna. Elas suure osa oma elust Avignonis, Lõuna-Prantsusmaal. Tema isa oli notar ja seetõttu õppis ta Avignonis esialgu juurat isa tahtel. Kui isa suri, sai ta vaba voli oma tuleviku üle. Teda huvitas antiik ja ta hakkas seda uurima. Ta hakkas vaimulikuks, kuid mitte tavalises mõttes. Tal oli oma kogudus, kuid ta andis selle rendile, seega tal oli kogu aeg pidev sissetulek ja sai rahulikult keskenduda antiigi uurimisele. Kui ta on 23, kohtab ta Laurat, kellesse silmapilkselt armub. Petrarca elab erinevate võimukandjate õukondades ja pühendub antiigile. Teda võetakse kõikjal hästi vastu. Külastuste käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit
"Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte 6 Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast. Sellest lähtudes tuleks mõista Piibelehe eetikat ja ärimehelikkust. Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist, kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsast. Ta on
I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga, mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole. Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi. Ajalooline triloogia. Eestlase lähiajalugu romaanid
18. märts Petrarca "Canciones" , 366 luuletust. 1.sonett on kahetsus, sest tema armastus on liiga maine. 2 kurbuse allikat, esiteks ta tajub, et tema armastus on liiga maine, ja teiseks, ta kahtleb, kas Laura teda ikka armastab. 3.sonett (Ain Kaalep on tõlkinud) selgelt antiigist võetud inspiratsioon. 7.sonett massid ei hinda filosoofiat, kuid sellegipoolest ta jätkab seda. Hingeline on kindlasti kõrgem maisest. Laurat on kujutatud teistmoodi, kui Dante Peatrice'i. Laura on kehaliselt ja meeleliselt nähtavam. Konkreetsust on rohkem. See on tegelikult üldine, seda on näha tolle aja kunstis, maalides. On näha, kuidas hiliskeskaja abstraktsus hakkab minema konkreetsuse poole. 16.sonett (Ain Kaalep tõlkinud) abba abba ede ede 23.kansoon, kindlat vormi ei ole, kuid on üsnagi mahukas. Vahelduvad pikemad ja lühemad värsiread (11 7 - 11 7) stroofid on mahukad, koosnevad 20 värsist. 27.sonett
Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele. "Pisuhänd"
(Arnaut Daniel, Quidi G. uue maheda stiili looja; Cino da Pistoia ja ka P enese tsitaat.) 71-73 tre sorell kolm õde. Need kolm kantsooni on eranditult pühendatud Laura silmade ilule. 92. luuletus pühendatus CdaP surmale. 102-104. luuletus sonetid elus aitavad edasi õppimine, töö ja voorus. 120. luuletus sonett luuletajale, kes oli varem kirjutanud kantsooni Petrarcale, arvates et ta on surnud. 211. sonetis annab daatumi, et 1327. aastal 6. aprillil kohtas Laurat. Teine osa algab kantsoonidega. 334. laulus, sonetis, viidud kokku kõik teemad Kristus, voorus, rahvas, Laura. Vast kõige professionaalsem P luulest. 336. sonett L surmadaatum 1348, 6. aprill. Olgugi, et P toob suure individuaalsuse luulesse, on selle aluseks ikkagi suur tunne, mida hiljem teised enam jäljendada ei saa. ,,Triumfid" tertsiini vormis. Püüab analüüsida filosoofilises plaanis elu väärtuste üle
annaabi.ee 
