Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

E.Vilde teose "Pisuhänd" kokkuvõtte (8)

4 HEA
Punktid
Pisuhänd
Eduard Vilde
Raamatu peamiseks probleemiks, mis viib edasi hiljem toimunud sündmusteni on minu arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks . Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida. Siin tuli talle appi vana koolivend Tiit Piibeleht , kes oli juba kirjutanud mõned vähemenukamad raamatud. Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ’’Pisuhänd’’, mille ta peale väikest muutmist trükki andis. Kuna raamat oli väga menukas sai see ka kõrgema kirjandusauhinna. Lisaks rahale lubas Sander Piibelehele veel ühe lubaduse, et aitab Tiitu, kui tal seda vaja peaks minema. Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta. Hiljem oli Vestman Väga pahane, kuid Piibelehe äriplaanidest teada saades ja maha rahunedes pakkus ta Laurat ise Tiidule naiseks. Kuuldes,et Vestmani pärandus läheb vaid Laurale, läks Sander püha viha täis ja lobises välja, et tema ei ole Pisuhända kirjutanud, kuid kuna Piibeleht oli saanud Vestmani õnnistuse andis ta esmase raamatu käsikirja Matildele, kes selle koheselt ära põletas. Kokkuvõtteks väljus ringist suurima võitjana väga kavalalt ja läbimõeldult käitunud Tiit Piibeleht ning suurima kaotajana Ludvig Sander, keda Vestman usaldas nüüd veel vähem kui enne.
E Vilde teose-Pisuhänd-kokkuvõtte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 307 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauri leis Õppematerjali autor
Eduard Vilde teose ''Pisuhänd'' kokkuvõtte.

Sarnased õppematerjalid

Pisuhändi kokkuvõte
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli

Eesti keel
Pisuhänd
4
rtf

Pisuhänd

Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale

Kirjandus
Eduard Vilde - Pisuhänd tegelased ja vaatused
4
docx

Eduard Vilde - Pisuhänd tegelased ja vaatused

Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestma

Teatriõpetus
Pisuhänd - Eduard Vilde
7
rtf

Pisuhänd - Eduard Vilde

Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest

Kirjandus
Pisuhänd
2
doc

Pisuhänd

Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Signe Saar Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor.

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval, sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane

Kirjandus
Kirjanduse eksam
12
doc

Kirjanduse eksam

tarkuseraamatu. Ta on ühteaegu inimene ja jumal: inimesena sureb ta eepose lõpul oma mõõga läbi, jumalana on surematu ja valvab põrgu väravat, kuni pääseb tagasi eesti rahva juurde. Romantiline, lõhestunud hingega unistaja, kellele on langenud veresüü ja kelle surm on seega saatusest määratud. Rahvuslik hiid, omamoodi metsakoll, nagu ta esines rahvaluules. Koosneb eelloost, põhiloost ja lõpplahendusest. Teose juhatab sisse kaelvi saabumine maale ning tema kosjasköigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana kalevi surm. Järgnevad üleminekuepisoodid on seotud Kalevipoja ema lindaga, kelle röövib soome tuuslar. Eepose arenduseks on kalevipoja elu lugu. Algab kalevipoja teekonnast soome, ema vabastama. Läheb ujudes. Teel ühel saarel kohub saarepiigaga. Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg

Kirjandus
Eesti realism Eduard Vilde Eesti draama tõus August Kitzberg
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" ­ majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna

Eesti keel




Kommentaarid (8)

ForgetableGirl profiilipilt
ForgetableGirl: Üldiselt abistav kokkuvõte, kuid detailid puuduvad.
18:32 11-06-2013
zamia profiilipilt
Allan Mihkelson: oli abiks mulle vägagi koolitöös
21:53 01-10-2012
ainoprits profiilipilt
Aino Prits: Hea. Aitas väga palju!
19:27 05-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun