Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Musta mantliga mees (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks krahv Palmer tappis juudi?
  • Millist ametit oli Palmer pidanud varem?
  • Mida nõudis juut Palmerilt osaliselt võlgade katteks?
  • Millistel tingimustel oli doktor nõus kuritegu varjama?
  • Millise õnnetuse põhjustas Laura?
  • Mida nõudis doktor preililt poisi heaks?
  • Mida tead Medingi noorusest?
  • Kus krahv astus välja Medingi kaitseks Miks ta seda tegi?
  • Kellena oli Hugo von Lammerheim töötanud?
  • Kuidas oli Hugo seotud tapetud juudiga?
  • Millal muutus doktori arvamus Laurast kui ülbest ja südametust inimesest?
  • Mis sundis Laurat vigastatud poissi külastama?
  • Kuidas käitus Meding proua sünnipäeval?
  • Kuidas suhtusid teised Medingisse proua sünnipäeval?
  • Kuidas suhtusid Medingi esimesse abieluettepanekusse krahv Laura ja proua?
  • Mille eest hoiatas Meding Laurat?
  • Miks jäid Hugo ja Laura pulmad ära?
  • Miks otsustas krahv siiski Medingist vabaneda aga hiljem ümber otsustas?
  • Milline õnnetus tabas Medingit?
  • Kuidas Laura päästis doktori?
  • Mis sai teose lõpul Palmerist?
  • Millised muutused olid Lauras toimunud jutustuse lõpuks?
  • Mille poolest oli Meding iseäralik mees?

MUSTA MANTLIGA MEES. LUGEMISKONTROLL. 8.klass
Eduard Vilde

1.Miks krahv Palmer tappis juudi?
2.Millist ametit oli Palmer pidanud varem?
3.Too kolm näidet krahvinna Palmeri iseloomustamiseks.
4.Mida nõudis juut Palmerilt osaliselt võlgade katteks?
5. Millistel tingimustel oli doktor nõus kuritegu varjama?
6.Millise õnnetuse põhjustas Laura?
7.Mida nõudis doktor preililt poisi heaks?
8.Põhjenda näidetega, miks Laura põlgas doktorit.
9.Mida tead Medingi noorusest?
10.Too 3 näidet, kus krahv astus välja Medingi kaitseks. Miks ta seda tegi?
11.Põhjenda, et Laura armastas väga oma venda.
12.Kellena oli Hugo von Lammerheim töötanud?
13.Kuidas oli Hugo seotud tapetud juudiga?
14.Millal muutus doktori arvamus Laurast kui ülbest ja südametust inimesest?
15.Mis sundis Laurat vigastatud poissi külastama?
16.Kuidas käitus Meding proua sünnipäeval?
17.Kuidas suhtusid teised Medingisse proua sünnipäeval?
18.Kuidas suhtusid Medingi esimesse abieluettepanekusse krahv, Laura ja proua?
19.Mille eest hoiatas Meding Laurat?
20.Miks jäid Hugo ja Laura pulmad ära?
21.Miks otsustas krahv siiski Medingist vabaneda , aga hiljem ümber otsustas?
22.Milline õnnetus tabas Medingit?
23.Kuidas Laura päästis doktori?
24.Mis sai teose lõpul Palmerist?
25.Millised muutused olid Lauras toimunud jutustuse lõpuks?
26.Mille poolest oli Meding iseäralik mees?
Musta mantliga mees
Eduard Vilde
 
Krahv Palmer oli rahulik mees. Tema seisuse tõttu teadsid teda paljud. Mehe naine aga nõudis temalt pidevalt igasuguseid asju ja tahtis väga palju reisida . Kuna Dorothea oli krahvile väga tähtis, ei suutnud ta ära öelda. Nõnda võttis ta ühelt mehelt laenu kaks vekslit. See oli väga suur summa, seega oli seda raske tagasi maksta. Poole võlast sai mees tähtajaks tasutud , teise poolena tahtis võlauskuja krahvi tütart. Krahv aga ei tahtnud, et vastik võlaandja temaga tegemist teeks . Kui mehed ühel õhtul juhuslikult kohtusid, hakkasid nad vaidlema ning kui Palmer laenuandjat tõukas, kukkus see sillalt alla ja sai surma. Seda kõike oli pealt näinud musta mantliga mees ehk doktor Meding. Hiljem läks ta tõukajaga rääkima. Kui süüdlane palus end mitte üles anda, pani doktor talle teistsugused kohustused. Ta käskis mehel ehitada uue koolimaja .
Doktor puutus Palmeritega kokku, sest ta oli pere arst. Väike poiss, krahvitütre vend ja krahvi poeg, oli haige. Ta vaid sonis ja vehkis käte- jalgadega .
Kord aga ei tulnud Meding mitte tema pärast majja. See juhtus hoopis krahvitütre Laura tõttu. Selgus, et tüdruk oli oma vankriga alla ajanud sandipoisi, kes võis eluajaks vigaseks jääda. Doktor noomis süüdlast päris kõvasti ja lahkus siis. Sellest ajast saati vihkas Laura Medingit. Juba tema pilk tundus jube. Järgmisel päeval läks tüdruk sandipoisi juurde ja käskis tema emal talle paremat sööki osta. Kuna doktor nägi, et krahvitütar siiski muret tundis, sai ta aru, et Laural on vaatamata kõigele hea süda.
Palmerite majas toimus pidu - krahviproua Dorothea sünnipäev. Krahv kutsus sinna ka Medingi, kuigi teised külalised olid palju kõrgemast seisusest. Mees oli ikkagi tema poja elu päästnud. Selle pärast oli isegi Laura talle tänulik. Meding tahtiski tüdrukuga rääkida, kuid too käis vaid parun Lammerheimiga ringi.
Varsti pärast pidu tuli ka kihlus. Enne seda aga käis doktor Lauraga rääkimas ja palus tema kätt. Isa oli sellega nõus, krahviproua- ja tütar mitte. Nõnda teatas õnnetu vaene arst, et laseb ta vabaks. Nii siis juhtuski, et varsti toimusid pulmad. Tüdruk ootas neid elevusega, kuigi musta mantliga mees teda paruni kui vastiku mehe eest hoiatas. Sellepärast hakkas Laura teda veel enam vihkama, sõimas teda vastikuks kerjuseks ning ütles, et põlgab meest. Öelduga tegi krahvitütar arstile väga haiget ning doktor lubas neile kõigile hukatust saata. Selle peale läks krahv väga pabinasse ja oli kindel, et Meding ta peale kaebab. Seega saatis ta välja mõrtsuka, samal ajal, kui Laura abiellus. Ka kirikus ei läinud kõik hästi. Välja ilmus paruni naine oma lapsega. Muidugi jäi laulatus ära. Tütarlaps mõistis alles nüüd, kui hea mees Meding on. Ta läks magama päris hilja , kuid õige varsti kuulis koridoris kobinat. Laura läks vaatama ja leidis eest oma isa, kes sonis midagi mõrtsukast ja Medingist. Ta oli hulluks läinud. Õnneks sai tüdruk kõigest aru ning jooksis kiiresti kohta, kus kuritöö toimuma pidi. Ta kuuliski kohale jõudes saani tulekut, kuid varsti järgnes sellele ka pauk . Tüdruk jooksis nii kiiresti, kui suutis. Doktorit oli tõesti lastud. Laura istus saani ja kihutas sellega härrasmeestemaja ette. Seal palus ta isa end aidata arsti trepist üles kandmisega. Ta küll aitas, kuid tema näol oli kogu aja mingi kummaline naeratus. Ta oligi vaimuhaige.
Päevad läksid, kuid Meding sai terveks. Krahvitütar oli teda ravitsenud. Samuti oli neil vaja rääkida. Laura palus mehelt andeks ja teatas, et kui ta ikka veel tema kätt tahab, peab ta seda vaid nõudma. Pärast seda läks ta uksest välja. Doktor aga oli õnnelik, väga õnnelik.
Musta mantliga mees #1 Musta mantliga mees #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 177 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glops Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eduard Vilde-Musta mantliga mees- kokkuvõte
3
doc

Eduard Vilde "Musta mantliga mees" kokkuvõte

,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita

Kirjandus
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood ­ nalja Vilde periood, põnevus ­ ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval

Kirjandus
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

.. OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: (pisut elavnedes) Kuidas te teate, see on tõesti huvitav. OSVALD: Esimene pool sellest loost on liiga lihtne, et sellest rääkida, teine pool aga liiga uskumatu. Uskmatutele. LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. OSVALD: Mul käis siin kuu aega tagasi külas üks mees. Teedevalitsusest. Meil oli tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis ja siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb ajakirja võtma.) Oled näinud? LAURA: Näidake! OSVALD: Näitan, näitan. Näed siin. Sa tuled just merest. LAURA: Ma pole kuulnud ka! See olen ju mina. Millal see tehti, kes see tegi, ma ei mäleta üldse! Issand kui piinlik. Ja nii suurelt. Issand kui pruun. See nagu ei olekski mina

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

LAURA: Mis asju te ajate?! See hakkab liiga lihtne, et sellest rääkida, teine pool aga lõpuks ära tüütama. liiga uskumatu. Uskmatutele. OSVALD: Sa oled vapustav naine. Ma LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled OSVALD: Mul käis siin kuu aega tagasi vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. külas üks mees. Teedevalitsusest. Meil oli Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma olen tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis naist, kelle juures mulle kõik nii väga ning siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb meeldiks. Aga ma olen rahulik

Kirjandus
Pisuhändi kokkuvõte
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht ­ Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele · Sander, kas sa üldse lugesid ,,Pisuhänna" läbi?

Eesti keel
Nõiduse õpilane-Karl Ristikivi
7
docx

"Nõiduse õpilane" Karl Ristikivi

ning ta loobiti kividega surnuks. Jehuda seisis rahva keskel ja vaatas pealt, kui järsku terve rahvas pöördus tema vastu.Keegi hüüdis:- Vaadake teda! Ta juuksed ja silmad! Ta on samasugune patuvili nagu Mirjam. Jehuda jooksis ära, aga talle hüüti järele sõimu-ja ähvardussõnu ning visati isegi kividega. Koju jõudes otsustas Jehuda, et see pole tema kodu. Ta otsis üles tolle naise tänavalt, kes teda Jan'iks oli kutsunud. Naise nimi oli Anna ja tema mees oli sepp Josef. Jehuda pakkus end ka abiks tööle kõhutäie ja magamisaseme eest. Mees oli nõus ja nii läkski. IV Kasuema Anna ei kannatanud enam haigushoogude käes ning sai aru, et Jehuda ongi tema Jan. Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan. Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures

Kirjandus
Jaan Kross-Keisri hull
9
odt

Jaan Kross "Keisri hull"

kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle silma.Juba varsti oli mees nagu kord ja kohus isa eest tütre kätt palumas. Mees (Timo)ei taha aga Eevaga kohe abielluda vaid soovib neidu koolitada noo nii 6 aasata ning alles siis temaga abielluda. Noo mis vanematel üle jääb kui vaid nõustuda. Vanemad pannakse elama paremasse majja ning tütar pannakse kaarikule... viimasel hetkel küsib Timo, et kas vennake(minategelane) ei tahaks õele seltsiks tulla. Nii lähevadki mõlemad. Õppivad seal palju ning varsti tulevadki pulmad.

Kirjandus
Isa Goriot kokkuvõte
4
doc

Isa Goriot kokkuvõte

Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa

Kirjandus




Kommentaarid (3)

rando172 profiilipilt
rando172: mingis imelikus formaadis...
21:09 08-12-2009
cadaverious profiilipilt
cadaverious: Üsna palju saab teada:)
20:35 04-05-2009
frutinni profiilipilt
frutinni: päris hea
20:28 21-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun