50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
155 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
glops
Õppematerjali autor
,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita
Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval
.. OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: (pisut elavnedes) Kuidas te teate, see on tõesti huvitav. OSVALD: Esimene pool sellest loost on liiga lihtne, et sellest rääkida, teine pool aga liiga uskumatu. Uskmatutele. LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. OSVALD: Mul käis siin kuu aega tagasi külas üks mees. Teedevalitsusest. Meil oli tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis ja siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb ajakirja võtma.) Oled näinud? LAURA: Näidake! OSVALD: Näitan, näitan. Näed siin. Sa tuled just merest. LAURA: Ma pole kuulnud ka! See olen ju mina. Millal see tehti, kes see tegi, ma ei mäleta üldse! Issand kui piinlik. Ja nii suurelt. Issand kui pruun. See nagu ei olekski mina
LAURA: Mis asju te ajate?! See hakkab liiga lihtne, et sellest rääkida, teine pool aga lõpuks ära tüütama. liiga uskumatu. Uskmatutele. OSVALD: Sa oled vapustav naine. Ma LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled OSVALD: Mul käis siin kuu aega tagasi vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. külas üks mees. Teedevalitsusest. Meil oli Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma olen tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis naist, kelle juures mulle kõik nii väga ning siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb meeldiks. Aga ma olen rahulik
pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele · Sander, kas sa üldse lugesid ,,Pisuhänna" läbi?
ning ta loobiti kividega surnuks. Jehuda seisis rahva keskel ja vaatas pealt, kui järsku terve rahvas pöördus tema vastu.Keegi hüüdis:- Vaadake teda! Ta juuksed ja silmad! Ta on samasugune patuvili nagu Mirjam. Jehuda jooksis ära, aga talle hüüti järele sõimu-ja ähvardussõnu ning visati isegi kividega. Koju jõudes otsustas Jehuda, et see pole tema kodu. Ta otsis üles tolle naise tänavalt, kes teda Jan'iks oli kutsunud. Naise nimi oli Anna ja tema mees oli sepp Josef. Jehuda pakkus end ka abiks tööle kõhutäie ja magamisaseme eest. Mees oli nõus ja nii läkski. IV Kasuema Anna ei kannatanud enam haigushoogude käes ning sai aru, et Jehuda ongi tema Jan. Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan. Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures
kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle silma.Juba varsti oli mees nagu kord ja kohus isa eest tütre kätt palumas. Mees (Timo)ei taha aga Eevaga kohe abielluda vaid soovib neidu koolitada noo nii 6 aasata ning alles siis temaga abielluda. Noo mis vanematel üle jääb kui vaid nõustuda. Vanemad pannakse elama paremasse majja ning tütar pannakse kaarikule... viimasel hetkel küsib Timo, et kas vennake(minategelane) ei tahaks õele seltsiks tulla. Nii lähevadki mõlemad. Õppivad seal palju ning varsti tulevadki pulmad.
Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid